[meli666]

discovery pealt oli saade kus näidati stihli tehast ja seal väideti, et iga saag käivitatakse ja kontrollitakse, et töötab. äkki siis kunagi seda ei tehtud.

Asjalik müüja võiks ka ikkagi enne kätte andmist sae käivitada. 
Näiteks olen kaks Stihli ostnud erinevatel aegadel Tartu Saemeistrist. Mõlemal korral käivitati saag silme all.
Igasugu naha märjaks kakkumised ja viletsad käivitumised. Ei tea neist miskit. Aga eks kui pole mõistust antud, siis teinekord ongi selle võrra musklit rohkem.
Nendin, et minu 80-le lähenevale isale oli see Stihli omamoodi nipiga nelja astmega lüliti alguses raske selgeks saada küll.
Oli mingi aeg prooviks ka Dolmar PS 32. See on loogilisem küll. Saag seisma, saag käib ja õhuklapp kinni kolmeastmeline ilma nipita lihtne lüliti, millele kohe peale vaadates saab asjast aru.

[raulp]

Ma ostsin kunagi stihl 241 ja lasin poes käima panna( mitte Saemeistris ). Mees lasi kohe pöörded põhja ja kukkus gaasitama. Nüüd üldiselt ma enam väga ei kipuks poes käivitama uut saagi. Mõned päevad tagasi sai Saemeistrist läbi astutud ja nägin, et 241 hind oli 100 euri odavam, kui muidu. Seda saagi julgeks küll soovitada, kes veel valiku ees on. Karbuss elektrooniline( ei pea ise kruve näppima), kaalult kerge ja võimsusest puudust ei ole, kütet rüüpab ka mõistlikult( oluline, kui apeniga toimetada).

[meli666]

Ma ostsin kunagi stihl 241 ja lasin poes käima panna( mitte Saemeistris ). Mees lasi kohe pöörded põhja ja kukkus gaasitama. Nüüd üldiselt ma enam väga ei kipuks poes käivitama uut saagi.

Kas see uue saega tuuritamine suurt miskit halba korda saadabki. Vanakooli mehed küll kuuldavasti lasevad uuel sael esimese paagitäie tühikäigul tühjaks tiksuda.
Ise olen uute saagide, trimmeri, murutraktori jms puhul kohe alustanud uuest peast täispööretega ja tagasi hoidnud pole. Häda ei kedagist.
Palju see resurss nüüd väiksemaks jäänud sedasi käitudes on, kes teab. Saagide puhul nagunii enne tuleb surmahoop mõne juhuse tõttu, näiteks jääb puu alla. Tavakasutajal nimega asja kolvigrupi lõpuni kulutamiseks läheb kaua kaua...

[Daff]

Üldiselt on läinud dedailide valmistamistäpsus nii kõrgele tasemele, et sissetöötamiseks pole enam vajadust. Viisakusest ja südametunnistuse rahustamiseks võib ehk esimese paagitäie veits vaiksemalt lasta aga tungivat vajadust selleks pole.

Ja hobikasutajal asjad püsivad. Mul P 351 ostukuupäevaga 98 aasta august. Riist mis kuurinurgas vedeleb ja iga kell valmis teenima.

[Jansa]

Stihli ühe-nupu-värk.
See on vist kasutajas kinni, mis kellelgi õigem tundub. Nagu blond vs brünett vms
Ma nägin seda esimest korda alles mineva sügis ja kasutatud peast, kui vist oma kümme aastat vana sae ostsin.
Ja no null probleemi ilma mingite manuaalideta, nii loogiline tundub see, nagu lastele oleks tehtud. Plärts käima ja korras.
Takkajärgi ei saa ma aru, miks teised saed käivituvad nagu lennukid, kus mitut nuppu pead näppima. Äkki see on kuidagi mehisem.

Pigem tuli mulle üllatusena see sooja õhu klapp, mis jahedamate ilmadega lahti tuli teha. Siis ma ausalt guugeldasin.
Ja kui siduril vedrud katki läksid ja töökojas käisin, sain teada tollest naljakast 'lumekaitsest', mis suveks ära tuleks võtta.

Eks veidrusi on igal.

[PlyVal64]

Mingeid pseudoprobleeme imetakse endale välja. Misuke saag käivitub. misuke mitte...Kui Youtubest muud vaadata pole peale sae käivitamise videote, vaadake kas või musa
 Korras saag peaks soojast peast esimese matsuga käima minema. Vähemalt minu 346 XP, mida siin just otsiti, teeb seda juba ca. 20 a. Ilmselt enamus teisi ka.

Ma vaatan siiski maetsamajanduslikke haridussaateid, asjalikumaid teste täisproffide poolt, paremaid õpetusi jms. Võtame või arborostika, selel sae ja töökeskkonna. Oled korvis või ripud puu otsas, saag tuleb vahepeal seisma panna. Ja see saag PEAB käivituma ühest kergest nõksust. Ja saab peab olema ka kerge, mistõttu akusaag ikkagi tihtipeale ei päde... 
Mis on aga 2-taktiline saag - tavaline punnvõrr! Mida uuemad, seda täpsemad nad on ja sama mootor saadakse käima kogu töödiapasoonis. Aga see on lihtsalt paratamatus, et mingis osas tuleb-tuli teha järeleandmisi. Kas ei käivitu külmalt, on tühikäik kõrgem, pole lõppu, kulutab bensu jne. Erinevate tootjate karpad, mida ERALDI rõhutatakse, on ehe näide. Mikuni, Walbro, omamaja jne. Nibupumbata, pumbaga, saja nupuga, universaaliga jne. Startereidki mitu erinevat, sutsklapiga ja ilma etc. Mõni oli parem, teine jälle kehvem.
Ja nii ongi ju täiesti selge, et läbi kasutajakogemuse, mis tuleb ERINEVATEST saagidest, kujuneb inimestel mingi arvamus asjadest. Kui oled terve elu vaid ühe eelaajaloolisega saaginud, siis tundubki see hea. Teistele enam ei tundu! Kunagi oli ka Družba Tegija - ei pidanud Proua Vanaema mäda maja palke sulle-mullega ahju tükeldama... Siis kui lõpuks käima said! TÄNA tundub mulle 5-kilone pumbanibu-üheklahvi ja tlve/suhe õhuvõtuga Dolmar käivitus"abiga" täitsa Tegija aga võiks ju veel kergem olla! Ja ma üldse ei imesta, kui see autodelt tutatv start-stop mingi vedrulahendusena ka saagidele jõuab  A'la pritsuga 2kW ja 4 kilo saagimiskaalus...vajutad gaasi ja bensusaag käivitub sooajst peast ise! Pritse survet hoiab ja asju reguleerib mingi imeväike superkondekas. Jääbki vaid külmkäivitus, mis võib olla a'la akutrelliga nagu F1  Ega see Družbalt  pärit starteri eemaldus polnud ju üldse paha ideena...

[Marko]

Nõus, korras saag peab käivituma kohe, ilma igasuguse lisatsirkuseta. Kõik mu saed on ka nii käitunud kuni üks pisike Husq otsustas hambaid näidata. Võtsin siinselt saegurult juhendi, andsin kohalikule edasi ja pärast väikest nõelaasendi muutust sai asja korda.

[Talupoeg taluja]

Jah, korras saag soojalt käivitub enamasti esimese-teise korraga. Seisnud saag aga läheb heal juhul kolmanda-neljanda tõmbega. Osad saed aga ei lähe ka soojalt käima. Näiteks suhteliselt vähe töötanud HQ-137 mis pea uuena minu valdusse sattus. Kõik on korras, vigu seal pole, aga kui soe saag jätta seisma  natuke pikemaks ajaks, ei lähe esimese korraga. Tahab ikka tooreklappi saada. Ütleme nii, et sellest saest oleks palju tahta, ilmselt kubatuur väike ja sealt hakkavad asjad pihta. Suurema kubatuuriga saed lähevad ikka lihtsamalt käima.

T.

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

Paiskasin järjekordse odavama otsa sae müüki:

https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=151075101&message=description_updated



T.

[Daff]

Õhtust!

Paiskasin järjekordse odavama otsa sae müüki:

https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=151075101&message=description_updated

Jäi kuulutusest silma küttesegu soovitus. Mul selline 351 sõitnud 98 aastast ja kogu aeg saanud 1:50 segu. Ei näita veel väsimuse märke.  Muidugi ma Husqu õli usku.  Kahetaktiliste puhul olen kasutanud ainult kahte marki õli. Alguses Partneri rohelist mis liikus ümmargustes 1L pudelites ja hiljem Husqu õli kas siis LS või XP.  Need õlid suudavad määrida ka vahekorras 1:50. 
Sama seguga on need mitukümend aastat käinud ka russa käivitusmootor. Elus.
Kui kasutada mingeid alternatiivõlisid siis ei oska kommenteerida.

[Talupoeg taluja]

No kui on hästi läinud, siis on tore. Aga siit on karjade kaupa odavaid saage läbi käinud millel seest tolmab ja kõik ülemine korrus õhtal. Ja manuaalides on ka kirjas 1:40. Osadel  MTD trimmeritel lausa 1:32  .
Kindlasti kui on korralik peremees sael, kett terav, karburaator timmis ja ei suru ka meeletult peale, ikka kestab. Aga asi pole seda väärt, et õli pealt kokku hoida. See pole raske, lasta peale õiget normi lisamist veel üks sorts õli juurde.

Russi käivitusmootor, Druzba jne. jookseb kokku nagu kärin 1:50-ga. Alles nädala jagu tagasi helistas sõber ja Jumzi kepsulaagri oli ära võtnud. Olen ise Druzba kepsulaagri siniseks lasknud.
Igal juhul tuleb rohkem õli panna!

Russ ja teised käivitusmootorid saavad külmaga sihukese laksu ja kui määrimine ka lahja... kulumine nagunii suur külmaga.

[v6sa]

...

Russi käivitusmootor, ... jookseb kokku nagu kärin 1:50-ga. Alles nädala jagu tagasi helistas sõber ja Jumzi kepsulaagri oli ära võtnud.
...
Igal juhul tuleb rohkem õli panna!

Russ ja teised käivitusmootorid saavad külmaga sihukese laksu ja kui määrimine ka lahja... kulumine nagunii suur külmaga.

Ei jookse see kokku midagi. On kogemust, mõni käib senini saeseguga.

Küll jookseb kokku, kui segu on ülilahja või unustati õli üldse panna.  Seda kogemust on ka piisavalt.

Selle vastu ma ei vaidle üldse, et kui närv kannatab, siis rammusam (ehk rohkem nüüdisaegset häästepõlevat 2T õli) sisaldav kütus on tervislikum küll nii harva ja lühidalt käivale pajale, nagu seda on traktori käivitusmootor. Sisulist hinnavahet ei tule 1:50 vs 1:40.

[volvotar]

õhtust!
Ettevõte ostis 97´ uue Mb Sprinteri 2,9TD see hakkas iga 30 tuh. läbides pumbaremondis käima. Sõitis üks inimene ja oma küttekaardiga-
ühe riigi tippfirmadest. Ja kuna tolaal oli tanklaid vähe, sõiduk tankis praktiliselt ühest tanklast.
Igatahes hakkasime ise kütust prendama, kahetaktilise õli ja tsetaaniarvu parandajaga. Üks spetsalist kiitis taevani, ütles ainult üle tohtivat
pingutada- rõngad pidavat kinni põletama.

Saemees ise väga ei ole, aga trimmeritele alati paremat õli tummiselt ja värskemat kütust ka. Tavaline MTD niiduk ei ole 95´te näind ja töötab
auto mootoriõliga kahekümneesimest hooaega- loodan vähemalt. 87´Dolmar 110 taadi käes töötab meieteada originaalkonditsioonis,
nüüd vist kas vahetab omanikku, või jääb pinsile (koht riiulil on olemas).

Saemeistritaat teadis kiita ka Stihl´i kõige vingemat õli, olevat isegi pikalt katseid tehtud. Tulemused ülivõrdes- oma silmaga näinud koolitusel.

[Daff]

Ma ostsin kunagi Itaaliast hõlma alt ühe tundmatu sae millel puudusid igasugused margile viitavad kleepsud. Oli USA turu jaoks mõedud. Küll aga oli peale kleebitud igasuguseid juhiseid andvaid  kleepse. Näiteks oli bensiinipaagile kleebitud järgmine silt. "Segu vahekord mineraalõliga 1:25 ja sünteetilisega 1:50".  Mõõdud olid küll callonites aga väike rehkendus andis enam vähem sellise tulemuse.

Sama segu mis Husqule ja Partnerile olen sisse valanud ka Ural-2 ja muule bensiinirüüpavale tehnikale. Pole mingeid märke, et õliviga ei olnud kuna õli polnud.  Ural saab vahel ikka väga jõhkralt tuld.

Ja tehke mulle lollile selgeks järgmine asi. Kuidas saab sünteetiline õli vahekorras 1:50 ära määrida Husqu mootori mis käib 13000 pööret välja ja P 351 mis läbi häda teeb 8500 pööret jääb selle segu  juures kuivale.

[Talupoeg taluja]

Mainin vahepalaks ära, et Partner 351 on kolb kaetud nikasiiniga( arvatavasti, või kroom) ja silinder on lihtsalt pehme al. tsingi ja kes teab mis sulam. Kui see kooslus vähe õli saab, üle küpsetatakse, hakkab kolvilt see materjal pudenema. Siis kraabib kogu elamise jutiliseks jne. Igal juhul eluiga lühem, kui sellistel saagidel, millel kolb alumiiniumist. Siin on siis mõttekoht. Kas rammusam õli päästab, või päästab karburaatori poolt segatud õiges vahekorras segu, mis silindrisse jahutuseks lendab... Või ikkagi korralik sae peremees, kes oma "hobesele" liiga piitsa ei anna. Ja muidugi õli kvaliteet. Seda silmaga ei hinda kuidagi.
Aga väga harva on näha olnud mõne sae silindrit, millel oleks nikasiin alum. välja kulunud ja sellepärast asi õhtale jõudnud... Ennem on ikka saagidele muud hädad lõpu peale teinud. Pigem vandaalid.

[Talupoeg taluja]

https://www.automaailm.ee/et/Eshop/Produ...torioli_1l

Sedasamust õli on siin kolm või rohkem aastat kasutatud ja ei ole midagi hullu juhtunud.
Konsumist olen muidugi ostnud.
T.

[ounou]

kui siin õli teemaks läks, siis mõni äkki ei teagi (mina ka kunagi ei teadnud), et ka kahetaktilise õli on erinevat sorti - mineraal, poolsünt ja täissünt. eelmises postituses on odavama otsa mineraalõli, siis võiks arvata, et pool- ja täissünt on täitsa kindlapeale minek. küll aga stihli maaletooja kirjutab, et kui kogu aeg oled mineraalõli kasutanud, siis täissündile üleminek ei pruugi lõppeda hästi: https://farron.ee/blog/post/stihl-seguolidest (laske müügijutust mööda)

ja ikka see vana tõde, et loe kasutusjuhendist mis sorti õli su masinale istub

[Talupoeg taluja]

No seda viimast ma nüüd küll ei usu. Seal mootoris on nii vähe ruumi, et seal ei saa tekkida nii palju sodi, et see mootorile kahjulikuks osutuks. Sae mootor ei ole Mosse klapikambrikaane alune, kus võid noaga tagi maha ajada.

[Talupoeg taluja]

Õhtust!
Kas keegi on mõõtnud tulise sae silindri temperatuuri?

[Daff]

Õhtust!
Kas keegi on mõõtnud tulise sae silindri temperatuuri?

Mõõtnud ei ole aga kunagi metsameeste kokkusaamisel  soomes räägiti, et kui 254 timmida 13500 pöördeni siis temp tõuseb kuni 400 kraadini. 14000 pöördest  alates aga see kahekordistub ja sumpast hakkab lendama sula  alumiiniumi.