[diselist]

Süütemoodul on neil levinud probleem ja karbuss samuti,aga plärtsumine viitab ikkagi süütemooduli(küünla) veale.Karbussi probleem on täispööretel nö.nälga jäämine ,tühikäik on ilus enamasti.Odavama otsa husqvarnad on eriliselt pasaks muutunud küll.Hea pommikindel väikestest on vana kooli 40 ,45.Samuti plastist koosnev ,aga kestab.545-560 on saed mis veel kestavad,kuigi ka neil ei ole enam metall see mis oli vanasti.Remondin keskmiselt ühe sae päevas ,sellepärast tean rääkida.Stihl 026,260,261 oleks minu valik ,kui metsa peaks minema,stihlil ka on mudelid ,mis ei ole kõige paremad,aga mõned.Pisikesed 017,018(171,181) on vaprad ja töökindlad väikese raha eest.
Echo(shindaiwa) need tegelikult kõige töökindlamad,aga minu jaoks jaapani maitse juures nagu toyotal .

[ounou]

Kuna süütemoodul juba vahetatud (eeldatavasti siis ka küünal?), siis palju variante järgi ei jää. Tühikäigul pöörete tõusmine enne ära suremist viitab juskui segu lahjenemisele. Ehk kas kütust vähe või õhku palju. Töökoda peaks seda muidugi suutma tuvastada hoobilt...

Mida ma teeks? Alustaks lihtsamast. Võtaks summuti ära ja vaataks kolvi ning rõnga väljanägemist (kui kompressiooni mõõdik on olemas, siis mõõdaks). Kui on kuuma saanud ja sooned sees, siis asi selge. Teiseks, paneks törtsu kütusesegu küünla august sisse ja vaataks kas käivitub. Kui kuidagigi käima saaks, siis pihustaks brake cleanerit karburaatori ümbrusesse, vända otstesse (reaalselt küll ainult ühte otsa) ja mujale kus õhuleke võib olla (töökojal on selleks vaakumi ja surve testimise seade ja seega neil mootor käima ei pea). Edasi vaataks ega kiil pole pooleks ja seega süüde vale ning samas, et süütepooli ja hooratta vahe oleks korrektne.

Aga see kõik on töökoja poolt nii elementaarne diagnostika, et ju sattusid eriti kehva koha otsa.

[diselist]

Hooratta kiil on ka veel võimalus jah,siis teeb imelikke plärtsusi ja susinaga süütamist.Tavaliselt on keegi kallal käinud ja hooratta eemaldanud,tagasi pandud lohakalt.Muidu ta üldjuhul järgi ei anna.

[Simmerling]

Tänud! homme loobin laiali ja vaatan, mis kollil kõhus. Oleks vist ikka pidanud mugavuse maha suruma ja ise kohe lahti võtma. Aga see laiskus

[Simmerling]

Saag käib jälle nagu peab. Õnneks väga laiali ei pidanud lammutama, alustasin lihtsamast. Elementaarne viga-küünal küpse. Husqu originaal, remondi käigus tutikas peale pandud ja siis uuest peast ei tööta. Nii nende varuosadega on. Ei tea millisest odavfirmast Husqu neid tellib. Tootja kirju igaljuhul peal ei ole, Vist häbeneb. 
Aga tänud kõigile nõuannete eest, mõne kohapealt jälle targem.

[hillar2]

https://youtu.be/1BZOLcNA6N0?t=231

Avastasin et Metabol on uus äge mootorsaag. Trimliga olen ma rahul, tuleb saag ka ära osta.

Stihli GTA saag on ka talve jooksul valu saanud 50cm küttepuude jupendamisel boileri kütmiseks. Õli on ikka väga ebamugav tilgutada koguaeg. Kevadel toore oksa lõikamisel polnud seda muret, kuivaga saad kolm halgu ära teha siis tunned et võtab kinni. Pool ketti on vast ära teritatud juba, suht tihti viskab keti maha, kui ei ole pingutanud. Pingutada proovid vähem seepärast et ei viitsi nii tihti õli panna.

[Marko]

 Õli on ikka väga ebamugav tilgutada koguaeg.  tihti viskab keti maha, kui ei ole pingutanud. Pingutada proovid vähem seepärast et ei viitsi nii tihti õli panna.

Ja nii lihtsalt kirjutadki tehnikafoorumisse noortele õppimiseks ja meeldejätmiseks?
Vitsa väärt jutt!

[v6sa]

Sina ei tohi mitte pahandada mittenormatiivsete võtete ülessetunnistamise peale, nagu ühes varasemas lõimes meile nina peale visati.

Mind huvitab enam, milliste asjaolude peale nii lühikest ketti õnnestub maha tõmmata Saetakse ilma puud millelegi toetamata?

Tilgutamisest aegasäästvam oleks susata saag ninapidi õlinõusse mingi perioodi tagant.  Või hoiustadagi lattipidi õlis, kui on plaanis sae loojate mõtte vastaselt suuremahuliselt kuiva puitu saagida.

Metabo paistab üsna lai olema. Ketikiirus 22 m/s hakkab nagu looma.
https://www.metabo.com/com/en/tools/cord...hain-saws/

[ounou]

 Pingutada proovid vähem seepärast et ei viitsi nii tihti õli panna.

Jääb pisut arusaamatuks, et kuidas sellel sael õli lisamine ja keti pingutamine omavahel seotud on.

[hillar2]

 Pingutada proovid vähem seepärast et ei viitsi nii tihti õli panna.

Jääb pisut arusaamatuks, et kuidas sellel sael õli lisamine ja keti pingutamine omavahel seotud on.

Lisad tihedamini õli, läheb vähem kuumaks kett ja saab hoida sellises pinges nagu tehas ette näeb. Tehas näeb ette et hoiad saekest latist kinni ja lased rippu ja seejärel keerad mutri kinni - pidi saama õige pingsus. Mina püüan veits lõdvemalt pingutada, sest on tunda kuidas sael hakkab raske kui ketiõli on kadunud. Olen proovinud ka MOTIP industrial chain sprayd kasutada aga too kurivaim hakkab rohkem saepuru kittima ja kasu ei midagi.

Ma tean jah, et infot väga ei tule mu postitustest, aga mõtlesin et astun ka nende kasutajate klubisse kellel üle 1000 postituse. Seepärast postitan igasugust mittemidagiütlevat sitta.

[Daff]

See GTA ei taha hästi sobida masstöö jaoks kui hakata midagi lihtsalt jupitama. Pole pidevat õlitust.
See lurr mis saega kaasas oli om täis kurejook ja kõlbab ainult käokella määrida.
Tavaline saeketi õli on kõige etem. Püsib kaua vahel kui aias kasutada sihtotstarbeliselt.
Proovisin vanast ajast pärit võtet, et segasin TAD-i ketiõlile sekka segada aga pole mõtet. 
Kaasaegne ketiõli on väga guut kraam. Pole mõtet uuesti jalgratast leiutada nagu nõukaaja lõpus.

[hillar2]

See GTA ei taha hästi sobida masstöö jaoks kui hakata midagi lihtsalt jupitama. Pole pidevat õlitust.
See lurr mis saega kaasas oli om täis kurejook ja kõlbab ainult käokella määrida.
Tavaline saeketi õli on kõige etem. Püsib kaua vahel kui aias kasutada sihtotstarbeliselt.
Proovisin vanast ajast pärit võtet, et segasin TAD-i ketiõlile sekka segada aga pole mõtet. 
Kaasaegne ketiõli on väga guut kraam. Pole mõtet uuesti jalgratast leiutada nagu nõukaaja lõpus.

seal peaks olema bio ketiõli mis looduses laguneb. praktikas on vist tavaline rapsiõli, sest külmus mul see väike saega kaasas olnud pudel ära ja sinna sisse tekkis kollane ja valge lume moodi ollus.

[hillar2]

Siin ka test kus võrdleb erinevaid saagesid. Makital ketikiirus 25 m/s, sealt ka oodatav teistivõit lõikamises.

https://www.youtube.com/watch?v=Y4bjHJBjzCg

[PlyVal64]

Siin ka test kus võrdleb erinevaid saagesid. Makital ketikiirus 25 m/s, sealt ka oodatav teistivõit lõikamises.

Saevadka odavad hästi, naabripoisi 36V Ryobi (miski ajutise kunstneeru filmitud) spets saeakuga täiesti toimib ka odavama raha eest kui 750+ eurot. Aga ka 430 eurot on ikkagi ports raha sae eest, mis siisk iliiga pikalt ja/või külmas tööd ei tee. Ja rasked on nad kurat kõik! Ryobi 5,2 on veel ok, siis Makita 6,6kg akuga on liig. Müra ja vingu puudumine on kõva sõna, täiesti päri. Aga pagan, see roheline akumänguasi on ju praegu MS261'ga samas hinnas! Sama seis nagu ka kõigi elektriautodega! Niipea, kui asi on kuidagigi tarbitav, on hinna-omaduste suhe täiesti käest! Püüad veel tilulilu asemel tööd teha, on veel hapum. Seega jääb alkülaatbensiin kui väga roheline aga efektiivne, veel kauaks!

Kindlasti on akusaagidel ka tee metstööle valla - kui samal ajal sealsamas mingi mootoriga apastraat tegutseb, saab ju akusid ka metsas laadida. Aga selline komplekt maksab ka 899€ + 2X499€ + 179€, kokku tavakodanikule üüratu 2076€!!! Samas mingisse tõsisema metsamasina hinda suhe on olematu. Aga sinna lisandub veel teine 2K€ kaitseriietuse, saabaste, tööriistavöö jms näol, sest nii kalli sae puhul alla advance extreme'i ju ei osta!  Seega tänane tipptehnikaga saemees maksab 4-4,5K€ varustus, kuigi peaaegu samaväärse töö saab ära teha ka kaugelt alla tuhandese varustusega, kus sees bensusaag. Classicu ja kummariga saab koos saagiva, näiteks mõne Hechti moodsama, saega 700€ eest komplekti. Kiiver 46€, kummarid 99€, püksid 115€ ja tööriistavöö 189€, lisaks siis 249€ sae eest. 
Mingi "millise" harveriga komplektis selle eest-järelt saagiva saemehe 4K€ maksvad ülimoodsad elektrilised töövahendid pole küsimus, omas metsas hobiks väheke palju. Tegelikult tuleb lõppu alati tõdemus - see et ma vaene olen, on puhtalt oma viga

[ounou]

Tegelikult tuleb lõppu alati tõdemus - see et ma vaene olen, on puhtalt oma viga

Kuidas sa siis nüüd niimoodi ütled? Praegusel ajal on väga moes kõikides enda hädades valitsust ja riiki süüdistada 

[k-jr]

Otsin Partner 5000 varuosi:

Gaasihoob (lüli päästiku ja karburaatori vahel) 505269440
Ketipiduri lint 505303836

[Tegelane5]

Saevadka odavad hästi, naabripoisi 36V Ryobi (miski ajutise kunstneeru filmitud) spets saeakuga täiesti toimib ka odavama raha eest kui 750+ eurot. Aga ka 430 eurot on ikkagi ports raha sae eest, mis siisk iliiga pikalt ja/või külmas tööd ei tee. Ja rasked on nad kurat kõik! Ryobi 5,2 on veel ok, siis Makita 6,6kg akuga on liig. Müra ja vingu puudumine on kõva sõna, täiesti päri. Aga pagan, see roheline akumänguasi on ju praegu MS261'ga samas hinnas! Sama seis nagu ka kõigi elektriautodega! Niipea, kui asi on kuidagigi tarbitav, on hinna-omaduste suhe täiesti käest! Püüad veel tilulilu asemel tööd teha, on veel hapum. Seega jääb alkülaatbensiin kui väga roheline aga efektiivne, veel kauaks!

 Ma ei tea palju Einhell Ryobile alla jääb aga Amazon.de'st saaks ca 270 euroga 36V kettsae ning neli 4Ah akut koos laadijatega. See oleks siis vist kõige säästum patarei sae variant. Samas ei kujuta ette kuidas garantii välja näeb.
 Ma pakun, et too Stihli imerelv on pigem arboristile kes kusagil esimese Eesti hoovi peal süva roheliselt puid pügada ja maha võtta saab. Mitte metsamehele päevade kaupa metsas ragistamiseks.

[Aare R.]

Selles mina vähemalt ei kahtlegi. Hakkasin mõtlema sellele asjale, et huvitav, kui palju neil akudel reaalselt üldse ressurssi on, kui näiteks tõesti pidevalt kasutada? A la 2-3 akut korraga kasutuses: üks tühjaks, teine kohe asemele ja tühi laadima jne. Ma miskipärast arvan, et sellisel moel on seda ühte akut vaid mõneks kuuks. Iseasi muidugi, kas keegi üldse pideva töö tegemiseks särtsukaid kasutab.

[Mahno]

Tootjal on täitsa vastus küsimusele (stihl) - aku on mõeldud 1200 laadimistsükli jaoks.

https://www.stihl.com/stihl-battery-faqs.aspx

Tõenäoliselt peale seda pole aku veel tellis, kuid tema mahtuvus on vähenenud üle mingi piiri.

Kui teha kaks laadimist päevas ja töötada 220 päeva aastas, on aku eluiga 2.5 aastat (vt lingitud lehte)

[PlyVal64]

Tootjal on täitsa vastus küsimusele (stihl) - aku on mõeldud 1200 laadimistsükli jaoks.
Tõenäoliselt peale seda pole aku veel tellis, kuid tema mahtuvus on vähenenud üle mingi piiri.
Kui teha kaks laadimist päevas ja töötada 220 päeva aastas, on aku eluiga 2.5 aastat (vt lingitud lehte)

Ümardades 4 aasta peale täiskomplekt 1000 raha aastas ei ole metsuri puhul kõneväärt summa. Riided ja kiiver väsivad enne ära. SAMAS tehes arvutuse ainult saekomplektiga ala 2200€ (saag + elementaarsed muud kulumaterjalid käibekata) vs 220tt, siis on töötunni omahind juba 10 eurot! See on AINULT saagimisvõimekus. Oskused-paberid ja reaalne töö sinna juurde. Mis on reaalne elu... kui metsur-saemees tahaks saada 20 eurot brutos palka, oleks kuu netopalk 2345€ ja palgafond 4068€.  Pigem unistus.