04-02-2023, 22:34 PM
Ma ei tea kas sobib liitiumakude kohta järgmine heietus aga uuel VOLVO-l on armatuuri tekkinud lisa mille järgi saab hinnata hetketemperatuuri järgi akust kättesaadavat voolu hulka. Võibolla annab see aimu akude toimimisest külmas.
Võtame piltlikult aku mahtuvuseks sada ühikut. Nüüd joonistame paberile või siis kasvõi garaaži ükse peale 10 cm pikkuse joone. Jagame selle kümneks võrdseks osaks. Iga jaotus kümme protsenti.
Vasakust servast värvime kaks jaotust punaseks. See on vool mida me akust mitte kunagi kätte ei saa. Pluss kümne kraadi puhul (aku enda temperatuur) joonistame paremast servast ühe jaotuse siniseks. See on mahtuvus mis kaob ära tänu külmale. Ehk siis pluss kümne kraadi puhul saame aku sajast ühikust kätte seitsekümend ühikut tema mahtuvusest.
Kui aku temperatuur on -25 kaob paremast servast ära juba viis jaotust ehk viiskümend protsenti. -25 kraadise temperatuuri korral saame sajast ühikust kätte kõigest kolmkümend ühikut.
Ametlikult kehtib see plii- ja geelakude kohta Volvo väitel aga ehk saab tõmmata mingi paralleeli ka liitiumakudega.
Võtame piltlikult aku mahtuvuseks sada ühikut. Nüüd joonistame paberile või siis kasvõi garaaži ükse peale 10 cm pikkuse joone. Jagame selle kümneks võrdseks osaks. Iga jaotus kümme protsenti.
Vasakust servast värvime kaks jaotust punaseks. See on vool mida me akust mitte kunagi kätte ei saa. Pluss kümne kraadi puhul (aku enda temperatuur) joonistame paremast servast ühe jaotuse siniseks. See on mahtuvus mis kaob ära tänu külmale. Ehk siis pluss kümne kraadi puhul saame aku sajast ühikust kätte seitsekümend ühikut tema mahtuvusest.
Kui aku temperatuur on -25 kaob paremast servast ära juba viis jaotust ehk viiskümend protsenti. -25 kraadise temperatuuri korral saame sajast ühikust kätte kõigest kolmkümend ühikut.
Ametlikult kehtib see plii- ja geelakude kohta Volvo väitel aga ehk saab tõmmata mingi paralleeli ka liitiumakudega.
Aquila captas non muscas.