[Marko]

Saatsin adminnile sõnumi weobagis juba olemasoleva arutelu siia tõstmise palvega. See on uuele teemale hea algus, hoiame end protsessi toimumiseni kirjutamisega tagasi, palun!

[phyl]

Kaua aega juba mööda läinud, et mõnda lause juppi oodata aga mis sellest.

Jätkuvalt on teema õhus, et kes, kus, kuidas ja miks asju tasakaalustab ja palantseerib?

Ennast olen natike google-i ja youtube-i abil harinud ja hetkel on suhteliselt selge, et vända gruppi pole mõtet näppida kodukootud tingimustes.

https://www.youtube.com/watch?v=QLpiF0E0EJU
Hea klipp, kuidas on kõige lihtsam kepse kaalu ja palantsi ajada. Agregaat mille abil seda teha on ka väga hästi näha.

https://www.youtube.com/watch?v=2UNLrXUL49w
Onkel seletab kuidas elektroonilist väntvõlli tasakaalustajat käsitleda.

Hea küsimust tekkis mootorite palanseerimisega, et ei tea mis see vahemik tehases on, et mis täpsusega asjad palansis peavad olema?
Kui võtta mingist suvalisest mootorist kepsud, ja neid kaaluma hakata, siis alati on olnud erinevused vähemalt 1g.

[ahtos]

Kepsud ja kolvid olen ise nulli ajanud ja vänt,hooratas ja sidurikorv on käinud spetsialisti käes-seni rahul saadud tulemusega.

[Peter]

Pole küll suurem spetsialist, kuid kepsu kaalu pole vast mõtet eraldi välja tuua.
Kaalutakse keps, sõrm ja kolb koos.
Ehk mõni teadjam mees ütleb kindlama sõna sekka...

Kaua aega juba mööda läinud, et mõnda lause juppi oodata aga mis sellest.

Jätkuvalt on teema õhus, et kes, kus, kuidas ja miks asju tasakaalustab ja palantseerib?

Ennast olen natike google-i ja youtube-i abil harinud ja hetkel on suhteliselt selge, et vända gruppi pole mõtet näppida kodukootud tingimustes.

https://www.youtube.com/watch?v=QLpiF0E0EJU
Hea klipp, kuidas on kõige lihtsam kepse kaalu ja palantsi ajada. Agregaat mille abil seda teha on ka väga hästi näha.

https://www.youtube.com/watch?v=2UNLrXUL49w
Onkel seletab kuidas elektroonilist väntvõlli tasakaalustajat käsitleda.

Hea küsimust tekkis mootorite palanseerimisega, et ei tea mis see vahemik tehases on, et mis täpsusega asjad palansis peavad olema?
Kui võtta mingist suvalisest mootorist kepsud, ja neid kaaluma hakata, siis alati on olnud erinevused vähemalt 1g.

[phyl]

Pole küll suurem spetsialist, kuid kepsu kaalu pole vast mõtet eraldi välja tuua.
Kaalutakse keps, sõrm ja kolb koos.
Ehk mõni teadjam mees ütleb kindlama sõna sekka...

Kaua aega juba mööda läinud, et mõnda lause juppi oodata aga mis sellest.

Jätkuvalt on teema õhus, et kes, kus, kuidas ja miks asju tasakaalustab ja palantseerib?

Ennast olen natike google-i ja youtube-i abil harinud ja hetkel on suhteliselt selge, et vända gruppi pole mõtet näppida kodukootud tingimustes.

https://www.youtube.com/watch?v=QLpiF0E0EJU
Hea klipp, kuidas on kõige lihtsam kepse kaalu ja palantsi ajada. Agregaat mille abil seda teha on ka väga hästi näha.

https://www.youtube.com/watch?v=2UNLrXUL49w
Onkel seletab kuidas elektroonilist väntvõlli tasakaalustajat käsitleda.

Hea küsimust tekkis mootorite palanseerimisega, et ei tea mis see vahemik tehases on, et mis täpsusega asjad palansis peavad olema?
Kui võtta mingist suvalisest mootorist kepsud, ja neid kaaluma hakata, siis alati on olnud erinevused vähemalt 1g.

Vaat selle koos kaalumisega ongi lihtne loogiline viga, millele ka mina ei mõelnud.

Kolb, sõrm ja kepsu sõrme osa on üles-alla liikuv mass, aga kepsu alumine osa on pöörlev mass. (kõlab ju tegelikult loogiliselt, et milleks on vaja kaks otsa eraldi tasakaalustada)

Kui nüüd kepsud ajad lihtsalt ühte kaalu, siis on oht, et üles-alla liikuv mass on näiteks 2g erinev silindrite vahel, ja sama oht on ka pöörleva massi puhul, et 2-3g on kepsude alumiste otsade kaalude vahet ja siis ongi mootori pöörlev mass tasakaalust väljas.

Arvetama peab seda, et mootor, millel on näiteks 84 mm kolvikäik, ja pöörded on piiratud nii 6500 rpm-i peal, siis täis pöördel liigub kolb 14m/s (üles-alla).

---

Kepsud ja kolvid olen ise nulli ajanud ja vänt,hooratas ja sidurikorv on käinud spetsialisti käes-seni rahul saadud tulemusega.

Kus oled töid lasknud teha? Hea oleks teada, et kes, kus, kuidas teeb.

[ahtos]

Kepsud käiasin alumisest pakist kaalu kolvid ka,kaaluks kasutasin nn apteegi kaalu ja pärast käisin poes ja lasin üle kaaluda,mul see vana jossi põhimõte,et usalda,kuid kontrolli.Vänt pandi pingis paika ja balanssi,siis hooratas külge see kaalu ja viimaks sid korv külge kaalu ja kärn juurde,et pärast õieti kokku läheks.

[tiitnato]

kui nüüd päris peeneks ajada ...siduri korv koos vändaga tasakaalu . Püstitan nüüd rumala küsimuse , kui juhtud siduri vahetuse vajadus ja korv läheb uus .Kas siis hakkate mootorit laiali kiskuma ja uuesti tasakaalustama ? Praktikas on ju vähemalt lääne masinatel korvid tehases blansitud ...

[phyl]

kui nüüd päris peeneks ajada ...siduri korv koos vändaga tasakaalu . Püstitan nüüd rumala küsimuse , kui juhtud siduri vahetuse vajadus ja korv läheb uus .Kas siis hakkate mootorit laiali kiskuma ja uuesti tasakaalustama ? Praktikas on ju vähemalt lääne masinatel korvid tehases blansitud ...

Idee kohaselt peaks asjad selles mõttes eraldi tasakaalustama, et kõigepeal väntvõll tasakaalu, siis lisad hooratta külge ja ajad hooratta tasakaalu, ja siis sidurikorv eraldi veel lisaks ja siis veel otsa "tämper" ka eraldi tasakaalu.

Racing mootoritel tasakaalustatakse asjad kindlasti eraldi, kuna kui võistlusel, näiteks üks sidurikorv otsad annab, või tahad teist hoorattast kasutada, siis on võimalik kohapeal asju vahetada.

Kas sidurikorv on tehasest tasakaalus? Hea küsimus, arvan et isegi on, kuna enamus pillidel on sidurikorv tihvtide otsas, mille abil saab korvi paika.

[ahtos]

Kui vänt on kaalus lisad hooratta ajad selle kaalu,siis lisad korvi ja see ka kaalu on ju kõik ka eraldi balanssis ja eraldi on ka kõiki võimalik kaalu ajada.Tehase tasakaalustusele läks lisaks 10x8x3mm terase tükk +2kemppi punkti-see käis sid korvi kohta gramme ei mäleta.

[2715]

Kes tahab v-mootori väntasid tasakaalustada siis Nuias väidetavalt saab teha.
Ridamootoril, kus pole lisaraskusi vaja saab ka kodus hakkama kes viitsib ehitada.
Kohalik lahendus on puitklotsid 2tk otsmiste kaelte alla ja üks on freespingi laual kinni.
Teise otsa all on plaat kus on sooned ja soontes liiguvad rullid laagritel ja keskel hoiavad vedrud kummalgi pool.
Ringiajamiseks on tegelt väga vilets lahendus ja see on trelliga otsast väikse kardaani kaudu.
Mingeid mõõteriistu pole ja kaalu muutmise koht selgub markeriga jälje tekkimises pöörlevale vändaotsale.
Hea ta pole aga traktorimootorid ja automootorid saab tehtud küll.
Ekstreemseim näide oli vast oma Belarusi vänt, mis oli tasakaalus poole vastukaalu mahalõikamise peale.
Hooratastele on vastav väikeste laagrite peal pöörlev punn mis käib prismadele.
Jällegi Belarusi oma oli ekstreemseim, kuna seal oli välisraadiusele vaja kinnitada 4! 20mm mutrit.
Tundus juba et niipalju pole sealt võimalik välja puurida aga siiski õnnestus.
Sidurikorvid on nii ja naa olnud.
B-varuosana on vahed suuremad aga jäävad ikka paari 6mm augu piiresse.
Zili korvil aga oli plaadil valuviga ja tasakaalust väljas 60g kuskil.
See mootor küll oleks auto laiali lammutanud ja kompressor kust ta tuli oli ka laiali kukkumas.
Traktorimootorid on paraku kõige hullemad ja seal kui uued kepsud kõiguvad 30g kaalus ja kolvid 15 on pigem reegel.
Igatahes kasu on traktoril küll suur.
Belarusil vaatad tahhomeetrit et 3000 pööret aga midagi ei vibreeri vaid on kuulda ainult surinat väljast ja tunda pole kuskilt et pööre üleval.

[ahtos]

Ma pole küll argade killast,aga sellise Russi kõrval mis 3000 pöördega käib vabatahtlikult olla ei tahaks.

[phyl]

Kes tahab v-mootori väntasid tasakaalustada siis Nuias väidetavalt saab teha.
Ridamootoril, kus pole lisaraskusi vaja saab ka kodus hakkama kes viitsib ehitada.
Kohalik lahendus on puitklotsid 2tk otsmiste kaelte alla ja üks on freespingi laual kinni.
Teise otsa all on plaat kus on sooned ja soontes liiguvad rullid laagritel ja keskel hoiavad vedrud kummalgi pool.
Ringiajamiseks on tegelt väga vilets lahendus ja see on trelliga otsast väikse kardaani kaudu.
Mingeid mõõteriistu pole ja kaalu muutmise koht selgub markeriga jälje tekkimises pöörlevale vändaotsale.
Hea ta pole aga traktorimootorid ja automootorid saab tehtud küll.
Ekstreemseim näide oli vast oma Belarusi vänt, mis oli tasakaalus poole vastukaalu mahalõikamise peale.
Hooratastele on vastav väikeste laagrite peal pöörlev punn mis käib prismadele.
Jällegi Belarusi oma oli ekstreemseim, kuna seal oli välisraadiusele vaja kinnitada 4! 20mm mutrit.
Tundus juba et niipalju pole sealt võimalik välja puurida aga siiski õnnestus.
Sidurikorvid on nii ja naa olnud.
B-varuosana on vahed suuremad aga jäävad ikka paari 6mm augu piiresse.
Zili korvil aga oli plaadil valuviga ja tasakaalust väljas 60g kuskil.
See mootor küll oleks auto laiali lammutanud ja kompressor kust ta tuli oli ka laiali kukkumas.
Traktorimootorid on paraku kõige hullemad ja seal kui uued kepsud kõiguvad 30g kaalus ja kolvid 15 on pigem reegel.
Igatahes kasu on traktoril küll suur.
Belarusil vaatad tahhomeetrit et 3000 pööret aga midagi ei vibreeri vaid on kuulda ainult surinat väljast ja tunda pole kuskilt et pööre üleval.

Kui nüüd pool vastukaalu maha lõikasid, siis jääd küsimuseks see, et kas vastukaal täidab enam oma eesmärki - ehk siis peaks balanseerima kepsu alumise osa ja väntvõlli eksentrilisust.

Nagu ma loogika järgi pildi kokku panen, siis sa said väntvõlli tasakaalu - aga kepsu kaal, mis ringi käib on ikka "õhus". Kui nüüd kepsud on lihtsalt ühte kaalu ajatud, (ei ole mõlemad otsad kõikidel kepsudel ühe massiga) siis on pöörlev mass ikka mõni gramm balansist väljas.

Ma nüüd ei tea täpselt, kuna enda harimine on veel algstaadiumis, aga õigeks mootori tasakaalustamiseks, tuleb kepsu kaela külge ühendada kepsu alumise osa massi imiteeriv raua "jupp", et saada väntvõll nii tasakaalu kui ka kolvigrupiga balanssi. (ma nüüd võin ka eksida oma loogikaga - eks mõni targem parandab)

Ehk siis jahun samast asjast, mida see herr teeb: http://www.youtube.com/watch?v=LvgVI2PTKzI

[2715]

Kui nüüd pool vastukaalu maha lõikasid, siis jääd küsimuseks see, et kas vastukaal täidab enam oma eesmärki - ehk siis peaks balanseerima kepsu alumise osa ja väntvõlli eksentrilisust.

Nagu ma loogika järgi pildi kokku panen, siis sa said väntvõlli tasakaalu - aga kepsu kaal, mis ringi käib on ikka "õhus". Kui nüüd kepsud on lihtsalt ühte kaalu ajatud, (ei ole mõlemad otsad kõikidel kepsudel ühe massiga) siis on pöörlev mass ikka mõni gramm balansist väljas.

Ma nüüd ei tea täpselt, kuna enda harimine on veel algstaadiumis, aga õigeks mootori tasakaalustamiseks, tuleb kepsu kaela külge ühendada kepsu alumise osa massi imiteeriv raua "jupp", et saada väntvõll nii tasakaalu kui ka kolvigrupiga balanssi. (ma nüüd võin ka eksida oma loogikaga - eks mõni targem parandab)

Ehk siis jahun samast asjast, mida see herr teeb: http://www.youtube.com/watch?v=LvgVI2PTKzI

Neid lisaraskusi pole vaja ridamootorite vända tasakaalustamiseks kasutada.
Nimelt on ridamootoril vändakaelad vastamisi ehk 180kraadi omavahel ja seega tasakaalustavad teineteist täielikult eeldusel, et kepsude mass on sama.
Vastukaalud on tehtud vända väändumise vähendamiseks tsentrifugaaljõu mõjul ja reeglina on nad midagi lähedast kepsu alumise pea massile et tasakaalustada selle massi.
Kui nüüd vastukaalud maha võtta on vänt ikka tasakaalus.
Paljudel aeglasekäigulistel mootoritel neid polegi näiteks Mtz-50 ja Jumzi mootoril.
Ka Mosse mootoril lõikasime need maha ralliks, kuna seal on tugev terasvänt sees ja väga edukalt käis ja ei mingit vibratsiooni.
Nüüd v8 vändal on see õnnetu asi, et seal pole vändakaelad ühes tasapinnas vaid 90 kraadi omavahel ja puudub tasakaalustav jõud.
Reeglina käib seal asi tasakaalu kummagi otsa kaupa ja selleks võetakse kummagi kepsu alumise pea kaal, mis loetakse pöörlevaks massiks nagu ridamootorilgi ja sinna lisatakse 50% edasitagasi liikuvate osade massi.
ehk siis kahe alumise kepsupea kaal pluss ühe kepsu ülemise pea kaal ja kolb-sõrm mis annavad selle poole kahe silindri liikuvast massist.
Siis kinnitatakse see raskus vändakaelte külge ja aetakse asi tasakaalu.
Seega on v8 mootoril raskem tasakaalustust teha sest kes see hakkab vastukaalusid tegema ja kes on teinud juba ja sa lähed oma erilise sooviga et on pandud teine keps või kergem kolb või misiganes asi ja siis tehakse selle vale massiga vastukaaludega asi ära ja pole tulemust paraku.
53 mootorist veel, et tehases võis see ollagi tasakaalus aga vändakaela koguneb vastavalt õlitusele kas ette või tagumisse kaela rohkem saasta ja ongi tasakaal rikutud.
Sinna sisse mahub muide 175ml vedelikku ja see on ka vaja juurde arvestada kindlasti.

[r.i.h.o]

53 mootorite väntasid tasakaalustati koos hoorattaga ja see käis väga lihtsalt. Oli selline rakis kus paralleelselt asetsesid kaks terava servaga raudlatti, mis olid perfektselt sirged ja loodis. Vänt asetati koos hoorattaga nendele lattidele nii, et need toetusid äärmiste raami kaeltega nendele teravikele. Ja kui nüüd seda vänta edasi-tagasi rulliti väikse hooga siis kõige raskem osa jäi kõige alumiseks punktiks. Vastavalt meistri silmale puuriti siis reeglina hoorattale või ka vända vastukaalule väike auguke. Seda operatsiooni korrati nii kaua kui vänt peatus iga kord erineva nurga all.
Sellist tasakaalustamist sai nähtud aastaid tagasi kümneid kordi ja nii tasakaalustatud mootoritega sõideti ka rallisid ilma, et keps küljepealt tere oleks tulnud ütlema.

[margopyks]

teema muutub aina paremaks v8 saab tasakaalustada kahte moodi kuni 6000rmp ja edasi aga selle viimasega on eestis paraku kehvasti.

[ahtos]

[quote='r.i.h.o' pid='332512' dateline='1390853683']
( Vastavalt meistri silmale puuriti siis reeglina hoorattale või ka vända vastukaalule väike auguke.) Silma järgi võib mõõta ühe teatud kehaosa pikkust.

[phyl]

53 mootorite väntasid tasakaalustati koos hoorattaga ja see käis väga lihtsalt. Oli selline rakis kus paralleelselt asetsesid kaks terava servaga raudlatti, mis olid perfektselt sirged ja loodis. Vänt asetati koos hoorattaga nendele lattidele nii, et need toetusid äärmiste raami kaeltega nendele teravikele. Ja kui nüüd seda vänta edasi-tagasi rulliti väikse hooga siis kõige raskem osa jäi kõige alumiseks punktiks. Vastavalt meistri silmale puuriti siis reeglina hoorattale või ka vända vastukaalule väike auguke. Seda operatsiooni korrati nii kaua kui vänt peatus iga kord erineva nurga all.
Sellist tasakaalustamist sai nähtud aastaid tagasi kümneid kordi ja nii tasakaalustatud mootoritega sõideti ka rallisid ilma, et keps küljepealt tere oleks tulnud ütlema.

Igasuguseid pille on kokku keeratud, ja tasakaalust väljas olemise pärast pole ühelgi keps küljepeal välja tulnud.

Küll aga on minu silmis probleem rohkem selles, et kõik stroker mootorid ja ralli mootorid töötavad nii kehvasti ja ei püsi ikkagi pikalt koos.
Teine asi on see, et korralikult balansis mootor töötab paremini ja on ikkagi võimsam. Mõelda nüüd sellele, et mis toimub mootoris, kui nii 5-10 kg kakub väntvõlli ühes või teises suunas. See on tegelikuses tohutu inerts, mis ebaühtlustab mootori võimsust.

Ehk siis kui muidu ei pane pilti kokku, siis võta nurklihvija (väike relakas), pane sellele käiamis ketas otsa ja proovi relakat kiiresti liigutada igas suunas. Usu mind, päris raske. Nüüd löö sellelt kettalt mingi jupp küljest ära ja näed kui palju asi hakkab vibreerima. Mootorit on täis pööretel veel raskem liigutada ühes või teises suunas ja kui asi vibreerib ka siis ongi väände ja võimsuse graafik ebaühtlane. (teine asi on jälle mootori kestvus)

Perse düno ei saa sellest arvatavasti aru - küll aga düno pingis on numbrid teised.

[r.i.h.o]

Eks kirjeldatud meetod oli lihtsalt üks mida konkreetselt praktiseeriti 53 mootorite tegemise juures ja praktika näitas, et see töötas nendes tingimustes mida need mootorid hiljem taluma pidid. Loomulikult iga liikuva mehhanismi juures on tema koostamise täpsus tema sooritus võime ja ekspluatatsiooni aja võti, kuid nii nagu iga muu sarnase tegevuse juures tuleb leida see optimum millest edasi minek enam märkimist väärivat efekti ei anna.
53 mootorit üle 5000pöörde ei ole mõtet ajada, sealt enam võimsust juurde ei saa väga. Tänasepäeva mõistes on tegu suhteliselt madalapöördelise mootoriga ja kui nüüd soovida, et see või mõni teine mootor töötaks 8- või enamal tuhandel pöördel siis vajab see loomulikult normaalselt töötamiseks olulisemalt suuremat täpsust detailide juures kui lihtsalt detailidelt valu jääkide eemaldamist.
Sama moodi on vormeli mootorite tegemisel kasutusel suurusjärgu võrra suurem täpsusklass kui seda kasutatakse tänapäevaste moodsamate automootorite koostamisel ja seda mitte see pärast, et autotehastel puuduks vastav tehnoloogia, vaid selline juuksekarva lõhkiajamine ei anna peale hinna lakke ajamise miskit juurde.
Ja kui me veel ajas tagasivaatame ja mõtleme näiteks mis täpsusega mõõtmis- või tootmis vahendeid oli ca 80 aastat tagasi olemas, kuid vaatamata sellele suudeti toota V- konfiguratsiooniga mootoreid mis käisid ka 8000 pöörde juurde.

[viplala]

Vända tasakaalustamise suhtes tuleks ikka eelkõige silmas pidada tema olemust, tema kiirust ja suurust. Juhul kui oled vänta lõiganud või kuidagi teisiti oma isetegevusega talle hälbeid tekitanud, siis on teda vaja tasakaalustada.
Tehaseseades vänt on nagu loodus. Kui tema juba korra midagi loob, on see loodud piisavalt hästi, et pidada vastu 4-5000 raputamist minutis. Siinkohal ma loomulikult ei oska kommenteerida vene tehase väntade täpsust võistlussüsteemis, kuid kõik ülejäänud vändad, mis ei ole ümber lõigatud, töötavad tavaliselt suurepäraselt ka ilma näppimata

[einota]

Sai siis eile Turus SporttiAutos oma kolaga ära käidud Kohapeal aega läks umbes kolm tundi ja see aeg keerutati, puuriti, kaaluti ja lihviti. Alul tehti ära hooratas (see vist oli kõige lihtsam ettevõttmine) see järel võeti käsile kepsud ja kolvid kaaludes vahest töömees muigas vahest raputas pead ja "kiitis" vene täpsust ja ütles, hea et pole vaja juurde panna Kolbedel kui oli vaja siis alt servast võeti vähemaks. Kepsudel enamasti käiati ülemise silma laelt kuid mõnel ka altpoolt. Vändale puuriti ka mõned suuremad augud Kuidas asi täpsemalt käib on olnud juba eelpool teemas videodelt näha
Tegin ka mõne klõpsu kohapeal ja ka tabelitest milline seis oli siis minu juppidega.
tabelitest siis: esimene hoorattas enne ja pärast; teine/kolmas kepsud ja kolvid pärast ja enne (pildid laadimisega läksid valejärjestusega Sorry) (kolbide tegemine jäi pooleli kuna kaal lakkas töötamast ); neljas/viies siis väntvõll.
Kas sellest tegemisest kasu oli hetkel veel ei tea aga loodan et mootori tervisele on kindlasti hea