poolitatud teema: BMW (ja muude) juhi ja kõrvalistuja ruum
#21

Piiksuks kah miskit siia
Mul on möned pemmid olnud kunagi, 90 alguse 7mene ja mingi sealtajast kolmene kah, samuti liigeldud mönikord 2006a viiesega. Kahjuks need toidulisandite nimekirjad on minust mööda läinud niiet peate oma E-d ise välja mötlema...
Ise olen 185 pikk ja 110kg, seitsmeses oli roolis ok istuda, samas minu taha polnud siis enam asja jalgadega inimesel.
Kolmesest pole midagi rääkida pealeselle et ei istunud ühestki otsast ja läks kiirelt turgu
Viiesega oli juba roolis kah kitsas ja üldse minujaoks ebamugav käkk.
Üldine arvamus mis mul sellest margist on, et tegu on, vöi oli kunagi, hea autoga, mis mulle absoluutselt ei meeldi ega ka sobi. Köik tema head söiduomadused tulevad välja kiirustel mis meil siin on illegaalsed, no ei ole tore omaarust suure sedaaniga linnavahel hüpelda nagu idikas.
Ok, vöibollla olen liigpalju usarauaga liigelnud, et soovin linnas auke mööda kulgedes et keegi mulle jalaga persse ei taoks koguaeg, seega pemm on out.

Igapäevasöiduks olen üsna pikalt kasutanud Devillesid, välja arvatud viimased kolm aastat mil säästu huvides ja ls suurenedes kolistan 2000a 406 pesooga. Selle viimase kohta vöiks öelda et istmed ja vedrustus vöiks veidi pehmemad olla, ja juhiiste vöiks veel 3cm tahapoole käia, a elan üle.
Devilled siis 90 ja viimane 94a, on nagu pemmi peegelpilt. Roolis on ruumi väga palju, kasutu keskkonsool puudub, istet köigetaha ei pea laskmagi(minu taha, endiselt, keegi ei mahuSmile) Vedrustus on üsna pehme ja toimib linnas ideaalselt, maanteel läheb järjest sitemaks kiiruse kasvades. Meil siin tähtsusetu, legaalsetel kiirustel täiesti ok, saksas üle 160 eriti tundnud vajadust pressida, kallerdab liiast juba siis.
Ja üks väheseid autosid, millega ma olen vöimeline pmtselt 24h järjest roolima ilma et selg, perse vöi muu koht valutama hakkaks.
Kahjuks on bensiinihind veidi kallis sellise asja igapäevakasutuseks, sellest ka autovahetus.

Hobiautol pole muidugi erilist vahet, seal muutub ebamugavus hoopis karakteriks ja omapäraks.
Muudmoodi ei saa ju seletada et ntx mägramajaga tore söita on, köva müra ja 0 minekut a nägu on ikka naerul
Ega ka seda et eelmisel kevadel oma minicooperiga itaalia otsa tegin, 6500km, nädal aega. Jällegi, köva müra, väga vähe ruumi, vedrustuse puudus. Löpuks häirima jäi üllatavalt vaid müra, vedrustus nagu ei häirinud enam lätist alates.
Muidugi pidi vaid igal tankimisel uuesti käima öppima, sest gaasijalg on seal ikka väga ebardlikus asendisSmile

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#22

(07-02-2014, 21:25 PM)phyl Kirjutas:  
(07-02-2014, 21:12 PM)hundu615 Kirjutas:  .....ja jällegi peab nentima,et küll ikka vanasti tehti ilusid,häid ja lihtsaid autosid.Smile

Viskan puid natike katlasse juurde, et päris nii ka öelda ei saa, et vanasti tehti ikka ilusaid ja häid asju.

Ilu peitub vaataja silmades ja hea on selline omadus sõna, mida on raske auto puhul kasutada.

Vanasti tehti eesmärgipõhiseid autosid. Auto oli selleks, et kaupa transportida, või kiiremini punktist A liikuda punkti B ja C. Jutt käib siis enne seda aega, kui auto muutus esinduslikuks ja jõukuse näitajaks.

Tänapäeval on see, et peab olema esinduslik ja praktiline ja ilus ja hea ja vastupidav ja öko ja loodustsäästev jne.

Üks kõik milline see auto on, kui endale meeldib, siis krt milleks oma pragu enam kiita?


No tänapäeva autod pole küll loodud kestma nt mazda6 juba sündides pool ära ussitanud.Aasta või 2 vanused pillid käivad tõstukil,all pole rohkem põhjamastiksit kui ainult seal kuhu ratas pori loobib ja juba mujalt rebased,vag grupi ja prantsuse diislid oma pihustite ja turbode jamadega jne jne.Loodus säästlikusest ei ole ka mõtet rääkida, näiteks kübemefiltrid ainult selleks,et kogu pask kokku koguda ja siis see kõik kuskil ühte kohta maha si..uda,kus see loodus säästlikkus siis tuleb.
Ainuke asi millega nõustun on praktilisus tarbeautode seas.Me elame siiski tarbimisühiskonnas,kus esmane eesmärk on ikka tarbida,kui sa lood asja mis kestab,siis inimeselpole vaja uut osta ja kellelgi jääb jaht kariibi merre soetamata.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#23

(08-02-2014, 10:13 AM)hundu615 Kirjutas:  ...näiteks kübemefiltrid ainult selleks,et kogu pask kokku koguda ja siis see kõik kuskil ühte kohta maha si..uda,kus see loodus säästlikkus siis tuleb....

Ma ei ole küll otseselt diiselautode kübemefiltritega kursis, aga sinu lause teine pool vastab samas lauses püstitatud küsimusele.
Vasta
#24

Kui muidu sarkasmist aru ei saanud, siis ma ütlesin, et masinad peaksid olema loodussäästlikud ja ökod jne.

Aga ma ei öelnud, et nad ka ON loodussäästlikud ja ökod.

Ma arvan miskipärast, et kui uurida palju reostab loodust see kübemefiltrite tootmine ja kattide tootmine, siis seda võiks võrrelda sellega, kui palju üks auto 100 000 km jooksul atmosfääri reostab.

Mul kõhutunne ütleb, et see on suhteliselt nulli ring. Lihtsalt loodus lapsed on hirmsasti õnnelikud, et reostamine toimub lihtsalt kuskil mujal.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#25

Härrad, püsigem teemas!
Loodus- ja lillelaste ning muude roheliste kirumiseks võite siis uue teema teha (kui nad tõepoolest niiväga teie p_rset torgivad) Wink
Vasta
#26

Mingi loodushoiu dokumentaal filmi järgi jäi mulje et looduskaitse reeglitega on nagu ohutustehnika reeglitega: nö. lambist pole neid välja mõeldud, enne on ikka pauk ärakäima pidanud. Katalüsaatorid bensukatele tulid ka ju ikka hirmust et aastaks 2000 pole Saksamaal enam ühtegi puud.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#27

(08-02-2014, 13:57 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Katalüsaatorid bensukatele tulid ka ju ikka hirmust et aastaks 2000 pole Saksamaal enam ühtegi puud.

Lihtsalt faktitäpsuse huvides - ei tulnud. Tulid rangemate EPA normide tõttu 75 aastal mikistani. Aga teemaks on autodes istumise võimalikkus. Selles võtmes igati talutav autoke on vana hea taksomersu - konsool on piisavalt kitsas ja madal. Rullnokapemm muutus ka sõidetavaks kunagi, kui olin sinna paigaldanud masda mx-3 poolkorvid. Väga inimlik isteasend on näiteks Espace JE mudeliseerial - mitte miskit üleliigset paska pole jalgu topitud ja laseb ergonoomikapoolest ka pikka otsa rahulikult sõita. Mersu ML-i kaks viimast põlvkonda on jälle tarbetu konsooli ohvrid, kuigi käigukang on taibatud ometigi roolile viia. Räägin ainult enda kogemustest. Ise olin kunagi 191, tänaseks ilmselt natuke lühem, kaalu 120 +-.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#28

(08-02-2014, 16:55 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(08-02-2014, 13:57 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Katalüsaatorid bensukatele tulid ka ju ikka hirmust et aastaks 2000 pole Saksamaal enam ühtegi puud.

. Rullnokapemm muutus ka sõidetavaks kunagi, kui olin sinna paigaldanud masda mx-3 poolkorvid.

Ise kasutasin rullikas Honda CRX´i istmeid, muidu oli vähe kitsavõitu tõesti... Wink

Need Espaced on vist juba metallist tehtud?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#29

JE on viimane korralik espass, elik Matra tehases tehtud ja kuumgalvaniseeritud mahuline raam plastkatmikuga. Renoo kuues osakond suutis teha samasuure liikuri 200 kilo suurema tühimassiga.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#30

(08-02-2014, 19:27 PM)DevilDeVille Kirjutas:  JE on viimane korralik espass, elik Matra tehases tehtud ja kuumgalvaniseeritud mahuline raam plastkatmikuga.

Mis ajastus säänseid liikureid vorbiti (endal puudub siukesega kõigevähemgi kogemus)?
(Ja kas sellest võib välja lugeda, et on soovitatav ja igati hää sõiduk?
Uurin, sest miskise ruumikama aparaadi soetamine seisab ukse taga)

Ja endiselt – sohvri jalaruum on ülitähtis faktor (pikkust tagasihoidlik 1,95)
Vasta
#31

(08-02-2014, 20:59 PM)Tom Kirjutas:  Mis ajastus säänseid liikureid vorbiti (endal puudub siukesega kõigevähemgi kogemus)?
(Ja kas sellest võib välja lugeda, et on soovitatav ja igati hää sõiduk?
Uurin, sest miskise ruumikama aparaadi soetamine seisab ukse taga)

Tehti neid 1997 kuni 2002, kolmas põlvkond tehasetähisega JE. Oma ajastu mahtuniversaalidest oli ta kõige töökindlam, mis ei tähenda, et ei esineks tüüpvigu. Mootoritest on kõige lollikindlam kahelirune bensukas, masuutidest kvalifitseerub 1,9 td. Tomatikastist tasub julgelt mööda vaadata. Endaomal jooksid hiljuti klapid pähe, kuna pooldunud serpentiinrihma viskas hammasrihmavahele. Masuudipressiotsas kepikastil tuleb jälgida seda, et veovõlli kummilutt oleks terve. Seal nimelt kuuenda osakonna ässad suutnud ühelpool šalnikust loobuda ja asendanud selle polditava kummikotiga, mis võib puccinisse minna. Suht kiiresti kuluvad eesmised amordi tugilaagrid. Pooltulepirnid põlevad ka aegajalt läbi aga see on konkreetse pirnitüübi probleem.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#32

(08-02-2014, 21:43 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Tomatikastist tasub julgelt mööda vaadata.
Selge pilt. Kahju kah muidugi, sest – ma ei tea, kas vanus või mis, aga k_rat, ei viitsi roolis rabeleda. Ning ammu juba on selleks moodus leiutatud. Laseks sõites vasakul jalal ja paremal käel lõdvalt võtta. Ehk siis - tomatkast on kindlaks eelistuseks.
Vasta
#33

(08-02-2014, 22:22 PM)Tom Kirjutas:  
(08-02-2014, 21:43 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Tomatikastist tasub julgelt mööda vaadata.
Selge pilt. Kahju kah muidugi, sest – ma ei tea, kas vanus või mis, aga k_rat, ei viitsi roolis rabeleda. Ning ammu juba on selleks moodus leiutatud. Laseks sõites vasakul jalal ja paremal käel lõdvalt võtta. Ehk siis - tomatkast on kindlaks eelistuseks.

Nii on korrektne jah. Ise ostsin kõnealuse asja Jewroopareisi jäuks aastal 2006, Pedekuningriigist kaugemale pole senini jõudnud - lennukid lendavad endiselt päris hästi. Kepikasti võivad kepivennad arusaadavalt endile sisse istuda, kasvõi mitu korda järjepanu.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#34

Tõesti, olen samuti imestanud, et uutes autodes just avarus ära kaotatud. Muidu suur auto, aga esiistmetel kukud kuskile "kookonisse". Tihti on konsooli serv valusalt terav, et ei saa jalga vastu toetada ka.
Viimati kogemus Hyundai i40ga. Cruisiga sõites polegi paremat jalga kuhugi panna. Konsool trügib kuidagi nurgeti istmele.
Samuti ei meeldi tavalistesse pereautodesse topitavad kõvad sportistmed. Kui ma tahan sportautot, siis ma ostan selle. Aga 1,6l vabalt hingavast poekärust ootan pehmust ja ei soovi, et istme servad kannikaid ja ribisid vormiksid.
Subaru BRZis oli kookon-juhikoht igati asjaks, aga pereautos - milleks küll?
Üks negatiivne kogemus oli ka Kangooga. Vanas oli mõnusalt lahedalt ees ruumi. Uues samuti konsool vastu põlve ja lisaks ka vasak külg vastu ust. Samas on auto läinud laiemaks ja pikemaks. Kuidas kurat juhikohalt siis ruum ära kaotati?!
Sama näide tuua Mondeost - esimese põlve omas juhi kohal lahedalt ruumi. 2012 aasta omas külg vastu ust.
Vasta
#35

(10-02-2014, 16:36 PM)Mell Kirjutas:  ...
Kuidas kurat juhikohalt siis ruum ära kaotati?!
Sama näide tuua Mondeost - esimese põlve omas juhi kohal lahedalt ruumi. 2012 aasta omas külg vastu ust.

Külgturvalisus nõuab oma. Võrdle ka ukse paksust.

Mis muidugi ei seleta kogu kitsikusetunnet.

Keskkonsool on maitse asi. Konsoolita autod on ebamugavad jalaga kiiruse hoidmiseks. Olgu adaptiivne kiirusehoidik või tavaline, kuid aeg-ajalt peab ise määrama. Ning siis on mugav, kui gaasipedaal on otsaga põrandale toetatud ja põlve saab konsoolile toetada.
Vasta
#36

(10-02-2014, 16:48 PM)v6sa Kirjutas:  Keskkonsool on maitse asi. Konsoolita autod on ebamugavad jalaga kiiruse hoidmiseks. Olgu adaptiivne kiirusehoidik või tavaline, kuid aeg-ajalt peab ise määrama. Ning siis on mugav, kui gaasipedaal on otsaga põrandale toetatud ja põlve saab konsoolile toetada.

Kolhoositeedel ja -põllul rappumine on õpetanud, et parim moodus gaasipedaali käsitsemiseks on parem jalalaba osa toetatud millegi vastu ja siis jalalaba kallutamisega gaasipedaali liigutada. Ainult kand maas paneb GAZ 51 vagude vahel hüppama, sest jalg hakkab samas taktis gaasipedaali jõnksutama. Sellest ajast piisab mulle kui saab paremale toetada laba. Sääre- ja põlveosa ei oma tähtsust. Siiski, pikematel sõitudel muutub see keskkonsooli vastu toetav põlv valusaks, siis aitab oma asendi muutmine istmes või istme nihutamine.
Üht ebamugavust olen tähendanud Scania juures, vasak põlv paneb sõidu ajal märkamatult auto uksed lukku.
Pildiks siis "keskonsooli jupikesega" GAZ 51 kabiini põrand.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#37

(10-02-2014, 16:36 PM)Mell Kirjutas:  Tõesti, olen samuti imestanud, et uutes autodes just avarus ära kaotatud. Muidu suur auto, aga esiistmetel kukud kuskile "kookonisse". ...

Tegin proovisõitu opel insigniaga, pidavat olema universaal.
väljast on suuur auto, kui parkida vaja, siis isegi sigasuur.
istud sisse, õlg vastu ust, jalgadel ruumi pole, kõrvalistuja kohal jalga üle põlve ei viska naljalt. Pakiruum... köhh... luugiauk määrab juba suuruse.
Ma saan aru, turvalisus jm blää, bläää, aga kui 5m "universaal"kerega autosse mahub lapsevanker klapituna napilt sisse, siis...


Vasta
#38

See ilge jama olematu ruumikusega juhikohal sai alguse - otse loomulikult Volvolt 900-seeriaga! Nende SIPS, paksud uksed jms turvalisust tõstev lahendus teeb 900'se juhikoha nii pisikeseks, et minusugune 184 cm pika villase mantliga sinna sisse enam hästi ei mahu! Muidu superauto aga sollidselt talviselt riides olles on kasutamine piin.

Eks siin on peaaegu kõik vastikused, mida enamus autotootjaid "oskavad" oma uutesse mudelitesse sisse ehitada, ära toodud. Ja siis PEAB tooma näited nendest autodest, tootjatest, kes OSKAVAD asju lahendada inimese kombel, seda nii konsoolide, istmete inimlikkuse seisukohast mistahes turvalisuses järgi andmata grammi ka! Midagi pole teha, selleks tootjaks on Renault ja nende slogan, "Créateur d’automobiles" vastab tegelikkusele. Ning ma pean ennast kordama: läbi minu nähtud autode ajaloo absoluutselt parim siseruumi disain oli Laguna III'el, seda nii ergonoomika, materjalivaliku, disaini kui soliidsuse poolelt:
[Pilt: Salpicadero.jpg]

Sama auto välimus, eriti alguse esiosa ja üldse sedaani disain, on jah väga küsitav aga näolõikusjärgne isend vagunina on igalt poolt super! Aga pole ka selline isend üldse mitte paha ja ühtegi välja toodud vastikust temast ei leia. Koos püsimine pole üldse teemaks vs sakslased ja pilukad. Sama kehtib ka Peugeot' kohta: nende suuremate peremudelitega on lihtsalt sitaks MUGAV sõita! Ja näiteks korra tuli teha pulmaautot uue Audi A6'ga ja see on jäik, kõva, vastikute pargipinkidega vanker, mitte sõiduato! Ning meie prantslane muudkui aga kestab ja kestab... ja näiteks -20 madalamal tempil oli käivitumine ka vaid kaugelt võtme näitamise küsimus - 13 aasta peale kolmas pisike aku kasutusel!!!
[Pilt: Renault-Laguna800.jpg]

Edit: eks ma "pean" siis veel ühe panema, Laguna III Coupe on selline auto, mis on päriselt GT ehk Grand Tourism ehk ülimugavaks pika otsa sõitmiseks mõeldud sportliku meelelaadiga aparaat. Jah, esivedu oleks nagu "saatanast" ega tegelikult ju ei käida GT-autodega ringrajal lõhkumas ehk nende bemmide-mersude kõvad nordsleife ajad ei huvita tegelikult normaalset inimest. Need autod ongi mõeldud ülimugavaks teekonnaks mööda tasulisi kiirteesid Pariisist Gibraltarile sõiduks vahepõgetega Barcelonasse ja Malagasse või "kergeks" Andorra külastuseks mööda idapoolset serpentiini, mitte ringrajal lolli mängimiseks. 235 diislijõudu neliroolimisega GT's, mis on ka ilus, mugav ja praktiline... aga kurat jube palju maksabSad
Vasta
#39

priidule pean pean mainima, et renood ei kesta meie oludes, no ei kesta kuidagi (ok, vanad lihtsad cliod kestsin, ehk või näidata töökaaslase 1 omaniku 700t km läbinud thaliat), samas laguna II ls lagi on ca 30-40t km aastase läbisõidu juures kokku 400t km bensukal ja ca 200t km diislil, siis on kõik, ehk remont muutub tüütavaks juba ja sageli ka võimatuks ning arvesta ka sellega, et nende läbisõitudeni jõudmiseks pead ikka kõvasti kukrut kergendama just elektroonika kohapealt, neist ls-ides edasi aga on mootor kohvi, ka hea hooldusega (ülaltoodu on isiklik kogemus taksondusest,)

PS see oli ilmselt juhus aga, viimati üks tuttav osti uue clio ja see kooles ära peale 200m sõitu

Aga renood on mugavad isegi väikesed, samas seda ma ei ütleks teiste suuremate prantslaste kohta, ca 1,5a tagasi mõtlesin citika c5 ostule ja see oli lausa masendavalt jube (proovisin nii nn planke kui ka täispauk masinaid) ja viimaselajal on õnnestunud sõita peug 607-ga ja see on ka ikka masendav.
Samas kui hea pakkumine tuleb siis citika c6 äkki on mugav, vähemalt ilus on
Vasta
#40

Laguna 2 kohta ütles tootja isegi, et see oli ämber. Seda küll kolmana Laguna esitlusel alles, aga parem hilja kui mitte kunagi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne