[aeroplano]

See ilge jama olematu ruumikusega juhikohal sai alguse - otse loomulikult Volvolt 900-seeriaga! Nende SIPS, paksud uksed jms turvalisust tõstev lahendus teeb 900'se juhikoha nii pisikeseks, et minusugune 184 cm pika villase mantliga sinna sisse enam hästi ei mahu! Muidu superauto aga sollidselt talviselt riides olles on kasutamine piin.

Viisakas autos on riidepuu standard- või lisavarustuses saadaval, kuhu saad oma pika soliidse villase mantli ja/või parka ja/või sulejope riputada ja kenasti särgiväel soojas autos (mida nii vana kui uus Volvo on) sõita. Miks pead ennast michelini-mehena (ükskõik mis auto) rooli taha pressima?
Ahsoo, osad autod ei lähegi soojaks.....ära siis sellist osta endale
SIPS-ile jms "jamale" võid veel sügavalt tänulik olla, kui seda päris elus vaja läheb, sel juhul on mantlist juba sügavalt savi ....

[viplala]

Kahjuks on tänapäeval enamustel autodel vale otsa vedu. Ruumi võib ju sees olla ja ka ilus aga miks kurat nad kõik esikäppadega kraapima peavad.

[90Deville]

A mis krdi vahe seal üldse on, mis vedu autol.
Täielik pseudoprobleem minujaoks ntx
"mulle meeldib tagavedu" pole argument

[edvard]

Mul kasutada Renault megane , 2013a. väljalase , luukpära , läbisõit 5 000 km , no ei ole mugav , siseruum eriti tagaistmel on napp , väljavaade autost kehva . Saab vist garantiiremonti anda , sest tagaratastest kostab miskit " müra ". Eelmine tööauto oli Opel astra ,2008a auto vist , samuti luupära, tundus kuidagi mugavam , avaram ja paremate sõiduomadustega . Vahepeal oli mingi Peugeot ka , 308 vist , oli renoost avaram ja mugavam , oli veel Mazda 6 ka , kõlbas kah .

[cesium]

A mis krdi vahe seal üldse on, mis vedu autol.
Täielik pseudoprobleem minujaoks ntx
"mulle meeldib tagavedu" pole argument

Meenutab sarnaseid tõekspidamisi aastate tagusest ajast kui "õige" kütus oli bensiin ja "õige" käimar manuaalne.

[phyl]

Igapäeva sõiduks tõesti pole vahet, mis vedu on.

Rallimisel on suur vahe mis vedu on.

Automaat kasti pole mul siiani usku, küll aga kui ma päevast-päeva sõidaks linnas, siis viskaks endal ka see käikude vahetamine üle.

Maanteel pole vahet mis kast on, küll aga maal elades on suur vahe, mis kast masinal on. Automaadiga võid maal jänni jääda.

Diisel vs bensiin. Kehtib siiani tavaline reegel. Kui sõidad päevas vähem kui 50 km pole diisel masinal mõtet. Kuna kulu on suurem, kui kütuse hinna ja kütuse kulu pealt kokku hoiad.

Kui paljud moodsa diisel pilli omajad saavad öelda, et mootor saavutab töötemperatuuri vähema kui 25 km läbimisega? See kui veetemp on 90 kraadi, ei tähenda, et õli on soojaks läinud ja tahmafiltrid + katid on saavutanud oma töötemperatuuri. (ja siis inimesed imestavad, miks masin pole ökonoomne ja ei tööta normaalselt)

[DevilDeVille]

Automaat kasti pole mul siiani usku, küll aga kui ma päevast-päeva sõidaks linnas, siis viskaks endal ka see käikude vahetamine üle.

Maanteel pole vahet mis kast on, küll aga maal elades on suur vahe, mis kast masinal on. Automaadiga võid maal jänni jääda.

Miks peaks maal tomatiga jänni jääma? Et peab ennast kuhugi positsiooni sõitma, kust ainult tunniajase edasitagasijõnksutamisega välja pääseb? Sellise ohu korral tuleks nelivedune korralike rehvidega auto soetada. Ja siis automaadiga ilma jõnkustamisvajaduseta igalpool sõitma ilma kinnijäämata

Mis puutub veoskeemi väljapool teedeta maastikku, siis see on kilomeeter tagapool olulisuse nimekirjas, kui mugavat äraolemist võimaldav salong või tomatikast.

Sama kehtib masuut versus bensiin vastasseisu kohta - primaarne on siin ikka see, et mootor oleks ehitatud töötama, mitte mingitse persestsündinud margiesindustes tunde täis istuma.

[phyl]

Automaat kasti pole mul siiani usku, küll aga kui ma päevast-päeva sõidaks linnas, siis viskaks endal ka see käikude vahetamine üle.

Maanteel pole vahet mis kast on, küll aga maal elades on suur vahe, mis kast masinal on. Automaadiga võid maal jänni jääda.

Miks peaks maal tomatiga jänni jääma? Et peab ennast kuhugi positsiooni sõitma, kust ainult tunniajase edasitagasijõnksutamisega välja pääseb? Sellise ohu korral tuleks nelivedune korralike rehvidega auto soetada. Ja siis automaadiga ilma jõnkustamisvajaduseta igalpool sõitma ilma kinnijäämata

Mis puutub veoskeemi väljapool teedeta maastikku, siis see on kilomeeter tagapool olulisuse nimekirjas, kui mugavat äraolemist võimaldav salong või tomatikast.

Sama kehtib masuut versus bensiin vastasseisu kohta - primaarne on siin ikka see, et mootor oleks ehitatud töötama, mitte mingitse persestsündinud margiesindustes tunde täis istuma.

No olen käigukangi ja siduri usku, mis teha . Manuaal kast on hea abimees libedaga sõitmiseks. Kiilas jää, paks lume kiht teinekord. Siis saad ise valida, mis käiguga asja ründan ja mis pöördega. Automaat, see tahab hirmsasti ise valida. (uskumuse asi, sama nagu ka tagavedu tagab kindla edu )

Veoskeemi valimine - no kui aastas on paar nädalat sellist ekstreemset sõitmist, kus monomähkur suure hädaga hakkma saab. See ei kaalu üle seda, et ülal pidada nelik veolist autot.

See, et mootor peab kestma (vahet pole siis milline) sellega nõustun 100 protsendiliselt.

[viplala]

Tomaat on mõnna mõnna, täpselt nagu jalaruum, või mis iganes näiteid te siin tõite, kuid...

Tagavedu (jätaks 4x siit teemast üldse välja, läheb liiga lappama) on just SEE, mis paneb sind autot tunnetama. Sellest on mõndadel raske aru saada, eriti kui sõit käib linnas, töö-kodu-armuke, korra viisaastakul ka ralliparki. Tagavedu lihtsalt on auto normaalne eksistents. Sellest arusaamiseks tuleb autoga SÕITA. Sõita erinavalt, sõita paljudega, sõita tihti... või olla priviligeeritud seisus esivanemate geenidega

Mul on olnud palju autosid, ka sõitnud olen väga paljudega. Uusi ei ole olnud, kuid ma usun, et tegelikult ei ole ka muutunud midagi.

Minu ameeriklased on kõik olnud tagaveolised, kuigi minu arust on neil probleemid juhitavusega, täis tagasillad, Klikiaegne roolisüsteem jne. Aga nad lähevad omadega ka vähe teise gruppi.

Euroopast pole väga palju võtta. BMW, MB ja teised. Ja siit jõuame tagasi sisu juurde. Mind ei sega, õigemini annan andeks, kui vedu on õige, annan andeks kui tunnetus on SEE. Teistega pean ma lihtsalt leppima. Ma pean autost hakkama vaatama hoopis teisi kriteeriume. Ma pean kiruma jalaruumi, pean kiruma topsihoidjat, pean otsima subjektiivseid plusse ja miinuseid, et viia mõtteid eemale tunnetusest...tunnetusest mida sa koged seal roolis ja tunnetusest, mis sind tegelikult teel saadab.

Aga noh, kui sa oskad piisavalt hästi oma seljakoti erinevusi eitada, suudad sa lõpuks ka ise seda uskuda.

[90Deville]

Tagaveoga on tunnetus öige, sest oled oma esimesed söidud teinud sigulli vöi mossega ma pakuks(mina ka)
Ma pole kuskilt otsast tagaveo vastu ja tükkmaad löbusam on söita kui esiveoga, aga kardan et lumistes oludes on esivedu siiski edulisem ja ka kiirem, kui vaja.
Ntx tooks suht tavalise juhuse, kus lumetormis on vaja mööda söita 6st rekkast(sest nende taga söites ei näe ju miskit), teepeal selline röömus 5cm kiht lund ja libedust. Esiveoga on sul pmtselt vaja vaid rida vahetada ja siis gaas peal hoida, rohkem eriti muresid pole. Tagaveoga on samalajal vaja ka üritada autot otse hoida teel, mis pole alati lihtne, eriti suurema mootoriga kui ntx 2.0
Loomulikult käib jutt ilma veojöukontrollita autodest, sest see ei saa ju kuidagi tunnetusele positiivselt möjuda kui auto ise juhib end

Olen ise ka väga paljude autodega söitnud, köige vähem vist 4veolise söiduautoga. Ei ole seda tunnet tekkinud et peab tingimata tagavedu olema, pigem igapäevaautol esivedu muretum. Suurema mootori puhul kulub ka rehve vähem, mis sellest esirattast ikka pöletada

Niisama paugutamiseks muidugi oleks tagavedu tore, 242 volvo väikse puhuriga ntx

[DevilDeVille]

Veoskeemist alustuseks sedapalju, et sõidan suht suveräänselt suvalise veoskeemiga. Käepärast hetkel umbes 20 erineva konfiguratsiooniga apastraati (nina-, saba- ja nelivedu, tomatiga ja anaalkastiga).

Kindlasti on suvaliseks olmekulgemiseks talvistes oludes ninavedusega sabavedusest vähem koini (hea näide eelnev rekkadest möödasõit kesk liiklusolusid a la puccini). Tunnetuse asi on subjektiivne aga auto mugavus hakkab ikkagi sellest, kui mugavalt ma ennast autos tunnen ja kui vähe peab oma tähelepanu kulutama punktist a punkti b jõudmisele.

Mis puutub mikimaaproduktide kehva juhitavust, siis sõltub see ikka suuresti autust. Näituseks va 78 aasta Sedan DeVille sõidab jämedate stabikavarrastega, koni regullitavate amortidega ja torsentüüpi difriga suiselaal 275/60 R15 pasteldel väga hästi (ei otsi vagudes teed, keerab kurvides, saab paigalt ja pidama ning ei raputa seejuures hambaid välja, kuna Makita madaldust pole tehtud). Samaaegselt evides ees mugavat pikka diivanit, käigukangi roolisambal ja null pederastlikku konsooli (Edit: samu mugavusi evib ka mu igapäevakulgurina teeniv ninavedune puik). Sõidab ka talvel täiesti nunnult, lihtsalt ei tohi unustada, et tühimass on 2300 kilu ja grammi.

[v6sa]

...
Automaadiga võid maal jänni jääda.
...

Ehk selgitad? Pole nagu märganud...

[zazik]

Tagaveolise eelis libedal on minu meelest see, et libedus ei tule kunagi ootamatult. Tagaveolisega tunneb alati varakult, et nüüd on libe.

Aga ikkagi nad suudavad ennast kraavi keerata...

[v6sa]

Tagaveolise eelis libedal on minu meelest see, et libedus ei tule kunagi ootamatult. Tagaveolisega tunneb alati varakult, et nüüd on libe.

Aga ikkagi nad suudavad ennast kraavi keerata...

Muu hulgas ka seda.

Aga ignorantselt auto vihjeid eirav pime ja kurt juht lõpetab paratamatult metsas. Hea, kui üksi.

[PlyVal64]

Veoskeemist alustuseks sedapalju, et sõidan suht suveräänselt suvalise veoskeemiga.

Sama siin ja selles elus on olnud igapäevaautodeks kõik skeemid ja kastid peale moodsa isemõtleva AWD. Jah, ka Volvo 343 Variaator ehk lindiveoga RWD on meil olnud! Ja isegi kõik mootori asetused on olnud millest kõige vähem olen sõitnud klassikalise keskmootoriga isendiga, sest need osteti auto"äri" ajal kohe käest ära. Ning oma suures vana- ja ameerika auto armastuses pean tunnsitama, et igapäevaliikuriks Eesti kliimaoludes on parim ikkagi esivedu, kui püsiv kvaliteetne 4WD Quattro või klassikalise Subaru näol kõrvale jätta.
Eks ta nii on, et tegelikult ei ole enamuse ajast kolme vedavat ratast tarvis (Audil ju sillablokk) ja igatepidi pöörleva lisamassi kaasa vedamine keset suve maanteel 90'ga kulgedes on mõtetu raiskamine. Samas kui vaegvedune ja varustuseta ning täsivedune ja varustusega auto (mille omadusi on siiski päris palju aastaringselt meil vaja) maksid ühepalju, siis milleks kehvemat osta... Ehk tegelikult tahaks katsetada/kasutada meie talveoludes moodsad AWD-hübriidi, mis võiks olla see kõige mõistlikum lahendus üldse. Muidu on 1-FWD aga vajadusel muutub elektriga 3-AWD'ks ning keskdiffrit ja pikka kardaani pole vaja.

Mis aga puudutab Volvot: olen igasuguseid Volvosid ja Saabe omanud ja need on sigahead autod! Kuid Volvo on lihtsalt sitaks IGAV auto ja see kitsas juhikoht muutub jube kiiresti ebameeldivaks. Lisaks muutub igasugune tagavedu jube tüütavaks talvistes oludes, olgu see siis stabiilsusega (nafik ta segab mind!) või ehe vanakool(no ei viitsi kogu aeg driftikunni mängida!). Ma sõitsin juba 1993 S-Mersuga ja 1994 10 aastat vana 525e'ga, mõlema dju RWD ja automaat aga ikkagi järgmistena tulid pisemad ja edevedused pereautod Opeli valikust, kuigi "igaks juhuks" proovisin vahepeal veel ameeriklastega aastaringset kulgemist aga see tüütas eelpooltoodud põhjustel sitaks ära! Muidugi oli tore ~300 hobust ja shift-kitiga vagun-Impalaga sõita või stiilse Valiandiga või "sportliku" Chevy Monzaga aga no ei viitsinud väga pikalt. JA ilgelt tüütu on ka nende "abimeestega", kes on täiesti ebavajalikud, kui veoskeem on õige Quattrol ja Subarul puudub igasugune vajadus abimeeste järele, mul praegu isegi ABS välja lülitatud - ma tahan ka kiilasjääl pidama saada ja/või piduritega oma suunda muuta kui ikka väga "hapuks" peaks minema! Kõige vähem tahan ma omada sellist autot, mis minust sõltumata igal juhul nina ees puusse ja/või rekkasse sõidab. Mulle meeldib teadmine ,et kasvõi teoreetiliselt saan ma õigete ja läbimõeldud juhtmisvõtetega selg ees kuhugi pihta sõita ja mingi elektrooniline tarkur ei kuku mind takistama... Ning nendest vidinatest meeldib mulle üldse kõige vähem elektrooniline käsipidur ja ka ameerikalikud pedaalpidurid! See eluoluline seadeldis peab olema alati ideaalses korras ja murdsekundiga rakendatav. Ja siit järgneb kohe kõrgete keskkonsoolide vastikus, kaubikute vasaku käe all põrandal olevate kangide jäledus jne. Min uarust on olemas mingid elementaarsed ergonoomilised lahendused, mida on aastakümnete jooksul läbi autospordi arendatud, mis on INIMESELE kõige loogilisemad ja loomuomasema asetusega ja nende põhitõdede rikkumine on saatanast. Ideaalsed on need autod, kus mehaaniline käsipiduri kang on käigukangi ja parema jala vahel konsoolis täpselt reie kõrgusel!

Näiteks BMW 1-seeria ei ole väga hea, sest kässer on vastu puusa ja kiire käsitsemine raskendatud, kui isteasend sportlikul sõidul on eespool, mitte kõige tagumises asendis. See segab enamusel autodel, kel on kässer "selja taga":

Ning ideaalset lahendust vasakpoolse rooliga isenditelt on isegi päris raske leida, kõik pole meelde ka jäänud (mingi masin oli küll aga... ei mäleta, mis/kes...) aga tiiviku Type-R originaal ehk jaapanlase enda jaoks tehtud isend on küll absoluutne supertase ülisportlikule autole kohaselt:

Tegelikult uus hübriid-tiivik LHD'ga on ka sellelt poolelt super!


Sellist lahendust ootaks tegelikult kõigilt igapäevaautodelt, päriselt kohe! Ja ka C4 lahendusega võib rahule jääda (10 cm eespool oleks veel ideaalsem), kus kässer ja sillablokki nupp on kenasti käe all ja kõrvuti Ja ka iste eespool saab veel enam-vähem hästi kässeri kangiga opereerida.


Mõtlesin välja: mitmed uued sportlikud USA-rauad on suisa ideaalse käsipidurikangi asukohaga, siin näiteks uus Mustang!


Samas ma pole päris kindel, et käigukangist paremal ehk käest suhteliselt kaugel asuv uue Camaro kässeri kangi asukoht see kõige mugavam on:


Ja niimoodi muudkui võtadki autot testides selle detailideni "lahti". Küll pole artiklit kirjutades enamasti nii põhjalikku kirjeldust vaja sest leheruum on piiratud ja ka lugejate arusaam autodest piiratud aga just sedasorti nüanssidest koosnebki tegelikult HEA auto! Näiteks kõik "nupuvajutusega elektriline käsipidur" ja muu analoogne piiderdamine on automaatselt minu jaoks out! See auto võib olla muidu kuitahes hea ja ilus, Autoks ma seda siiski ei nimeta. Olles elus kaks korda üle elanud totaalse piduririkke (vanakesed ja ühekontuurne süsteem) ning mõlemad korrad ennast päästnud/auto seisanud otsese mehaanilise kässeriga, siis autotootjad võiks ennast mistahes muude lahenduste puhul "põlema panna". Ja vältinud ette kelgutanud lapsest ülesõitu kässeriga, teisele otse juhiuksest sisse sõitu kässeriga jne - vähemalt minu jaoks on see üks väga oluline juhtimisvahend Auto juures.

[phyl]

...
Automaadiga võid maal jänni jääda.
...

Ehk selgitad? Pole nagu märganud...

Kõige eredam viga automaadi puhul, mida olen märganud, on see, kui ei ole sundkäikude võimalust (nt, bemmi automaatidel on see võimalus) siis ei saa näiteks sõita autoga 2 käiguga 4000 rpm-il. Miks on see vajalik (no on olukordi

Teine asi mida automaadiga teha ei saa on käiguga pidurdamine. Ei saa oma peaga käiku madalamaks lüüa - lihtsalt ei saa.

Kolmas häda on see, et kui ei ole vähemalt 6 käiguline automaat, siis pole see masin ökonoomne ka, kuna käikude vahetusega viivitab. (ja mis pillid omavad sellist kasti ja on vanema väljalaske aastaga kui 2000)

2000 ja üles, on juba olemas sellised automaat kastid, mille üle ei saa nuriseda - küll aga olen jätkuvalt manuaali usku. (elaksin linnas, räägiksin teist juttu.) Uuemad kui 2000 aasta pillid, pole nende usku ka, kuna need on minu silmis ikkagi remondirõõmud.

[v6sa]

Vaid ökonoomsuse osas olen nõus. Ülejäänu sõltub väga palju konkreetsest isendist.

Vabakäik on olemas, kuid sellele lülitumine võtab veidi enam, kui siduri põhjalöömine. Libedal teel esiveolisega UPS-olukorda sattudes võib kaotatud sekundipoolik maksta kallist hinda avarii näol. Tõsi, esineb isendeid, millel Dpealt vabakäigule lülitamine on tehtud pea võimatuks ohuolukorras (pead mingit nuppu vajutama vms totrus)

Olen nüüd 8 aastat tarbinud (mõne arvates kuritarbinud) MB E-klassi universaale. Just automaadina. Ning julgelt 10% ajast liiguvad need autod oludes, kuhu katsetajad neid vaevalt viisid: sügav lumi heinamaal, metsaservad, künnimaa jms. Enamasti käruga, pahatihti ka ülekoormaga.

Loksutada saab automaatkastiga vabalt. Lihtsalt jalgade koostöö peab olema veidi erinev, kui anaalkasti puhul. Kuigi tekib küsimus, miks peab tekitama endale olukorra, kus tuleb loksutada? Seda saab ju ennetada.

Mootorpidurdus on pehmem ja kaob pea olematuks alla turbiini stalli, mis on diiselmootoriga isenditel 1700 rpm kandis. See on teemaks pigem maanteekiirustel, kuna maastikul määrab pigem pidamine rehvidel.

Alla vahetada saab vabalt. Neljakäiguline hüdrolülitusega kast on paraku võimeline ka 90 pealt II panema, mis tähendab kasti laialilendamist või spinni - nagu manuaalilgi. Kui valin kangist III käigu, siis see III sees ka püsib.

Eeliseks on väga täpne veojõu doseerimine väga pika aja vältel. Automaatkast ei pahanda raske käru tagurdamisele kõnnikiirusel veerand tunni jooksul. Sama asi sidurit libistades anaalkastiga lõpeb peatse sidurivahetusega.
Jälle: on kaste, milles õli ei jahutata ja selliste raamatupidajate toodetud autodega ei tohigi kõvakattega teelt maha keerata.

Samas ei kannata mõne mehe ego vana autoga sõitmist välja ja uute automaatide kohta on mul vähe kiidusõnu öelda. Kui, siis vast sõidusujuvus on esmaklassiline. Paraku kestvuse arvelt...

Minu eelmine auto jäi sõidust ära usumõõdiku näidul 580 kkm. Originaalkast all ja toimib endiselt suurepäraselt. Praegune auto on usumõõdiku näidu 345 kkm juures samuti veatult kestnud kõik, mida ma olen temalt palunud. Mõlema auto puhul on kahtlused umbes 200 kkm haihtumisele...

Kuigi parima hinna ja kestvuse suhe on ilmselt klonksvaageni varase Passati turbota diiselmootoriga isendil. Ning teemakohaselt: B3 Passatis on sigapalju ruumi. Iseasi, et selle ruumikuse juures mugavust ei kohta...

[90Deville]

Ply jutule käsipiduritest vöin tuua ühe erandi, nimelt mu cadydel on köigil olnud jalaga pedaal-kässar, kuid sel margil on tore erand ülejäänud usakate seas-nimelt ei lukustu kässar kui käigukang on kuskil mujal kui P peal.
Ehk siis kasutasin seda talveti ohtralt, kui ära harjud muutub söltuvuseks
Ehk siis minuarust käega tömmatavate körval väga arvestatav lahendus.

[Tom]

Kõige eredam viga automaadi puhul, mida olen märganud, on see, kui ei ole sundkäikude võimalust (nt, bemmi automaatidel on see võimalus) siis ei saa näiteks sõita autoga 2 käiguga 4000 rpm-il. Miks on see vajalik (no on olukordi

Teine asi mida automaadiga teha ei saa on käiguga pidurdamine. Ei saa oma peaga käiku madalamaks lüüa - lihtsalt ei saa.

Antagu mulle sügavalt andeks, kui eksin, aga minu arust on suurel osal moodsatest aut.-kastidest ka käikude käsitsi lülitamise võimalus. Niipalju, kui aru saan, hoiab näiteks VAG'i DSG kast sinu manuaalselt lülitatud käiku sees kui "punaseni", siis – sellest edasi saab juba ise aru, et tahad autot lõhkuma hakata ja sekkub.
Parandatagu mind, kui eksin.

Ja käiguga pidurdamise kohta – copy/paste'sin siia Škoda Yeti foorumist DSG-kasti omaniku read (vabandan – ei viitsi tõlkida, usun, et veerite välja):
"Going downhill. The inclinometer in the gearbox knows if you are going uphill or down. If you are going downhill and want some engine braking gently feather the brake. The gearbox will go down a gear (or two depending on the amount you brake or the steepness of the hill) and it will stay in that gear regardless of you taking your foot of the brake. You can now go down the hill without using the accelerator OR the brake pedal with the engine providing the braking - just like on a manual car. "

[zazik]

Ning ideaalset lahendust vasakpoolse rooliga isenditelt on isegi päris raske leida, kõik pole meelde ka jäänud (mingi masin oli küll aga... ei mäleta, mis/kes...)

See, mida ei mäleta on tõenäoliselt 1. gen Avensis.
Mõttetu igav käkk, aga kässarikang on tõesti õiges kohas. Ja ka juhitavus on hämmastavalt hea.





Tomatkastide osas - Mul on ka 2000. E-Mersu ja käigukastile pole küll midagi ette heita. Tiptronicuga valid vajadusel käigu ja see püsib, kuni ise käigud üles 5.-ni ajad, siis hakkab jälle ise mõtlema. Või paned neutraali ja draivi peale tagasi.

Neliveduse puhul on küll see jalaga seisupidur häiriv, näiteks meie moeröögatused, miniringteed on ebameeldivad. Kui mingi libe tatt on maas, kipub otse minema vahest.
Ilmselt on asi ka selles, et ma pole omandanud nelivedusele kohaseid sõiduvõtteid, Jeepu kasutasin peamiselt tagaveolisena (sest ka see kippus nelivedusena otse minema).