[Egun]

Tere
Selliine kohati loll küsimus kuna pole enne asjaga tegelenud, aga kui ma sooviks vana mootorratast taastada ja saadan raami liivapritsi ja korvi, liivapritsis jääb asi krobeline aga pean ma ss peale liivapritsi asja lihvima et saada peale värvimist sile pinnas mitte krobeline? ja kuidas neid velgi üldse taastada, pean kõik kodarad välja võtma et velge uuesti värvida?

Aitähh

[henrikhe]

Peale liivapritsi happekrundiga ja siis täitekrundiga üle. Täitekrundile annad liivapaberit kuni soovitud tulemuseni ja värv selga. Ja kui kodaraid pole soov värvida, siis tuleb need lahti võtta.

[roosakummik]

Kas see happekrunt on ikka alati vajalik? Ja kui mida krobelisem pind seda paremini värv peale hakkab. Ega sa ainult ühte kihti kruntti ja põhivärvi pane.

[willem]

Tegelikult peab pärast liivapritsi relakale terasharja panema ja sel moel kõik pritsitu üle harjama, vastasel korral läheb kõik üsna kiiresti uuesti rooste. Ja happekrunt tingimata! Seda kõike juhul kui tahta asju õigesti teha.

[mossepower]

Pritsitud pinnale happekrunt + täitevkrunt või siis ainult epokrunt. Ning mida kiiremini detailid pinnavärvi alla saavad seda parem. Ise endale tehes paneks happekrundi + epokrundi. Nii tehtud auto kere seisis (krundituna, ilma pinnavärvita) 2 aastat harju keskmises kütteta kivigaraažis ja selle ajaga silmnähtavalt roostetama ei hakanud.

Kõige õigem oleks muidugi eelnevalt pritsitud pind puhastada terasharjaga. Ja noh samas liivaprits on siiski suht. robustne pinnapuhastusviis, mõni mees on nõus oma masina ainult klaaskuuli v. soodapritsi viima, et liivaprits "ajab roostetama" ja "pleki pingesse" ja on auto surm. Võta nüüd kinni, et kellel täitsa õigus on ja noh eks rahakoti paksus määrab ka üsna palju.

[Egun]

tänud vastuste eest nüüd jälle kõvasti targem, mul on raam liivapritsis käinud jba ja sellest ma pole hoolinud et peaks väga sile olema kuigi ma panin kruntvärvi jba 4-5 kihti ja enam-vähem läheb siledaks aga kere detailid(korv, paak, jt) need lasen nüüd kevadel liivapritsi aga neid sooviks ikka siledaid ja ss tuleks kindlasti happekrundiga üle teha? palju see maksab ja mida see kujutab endast?
Ette tänades!

[roosakummik]

Kas see happekrunt on ikka alati vajalik? Ja kui mida krobelisem pind seda paremini värv peale hakkab. Ega sa ainult ühte kihti kruntti ja põhivärvi pane.

Ei tea kas ennemuiste Iz- id ja nõukogude aegsed liikurid ka sellist korralikku töötlust said nagu happekrunt ja epokrunt ja krundialune krunt .

Auto puhul ma saan täiesti aru nende kruntide vajadusest, kuid kaherattalise puhul mitte. Ega sa teda ju vette likku ei pane.

[diesel]

ega õiged materjalid ju pahad pole. raha muidugi kulub, a vast saab hää.
samas peaks teemavälisena mainima, et kunagi ammu, no nii umbes kaheksakümnendate esimeses pooles lasin oma iz-i raami-veljed-porikad -... kekis foreeshist läbi. läksivad ühest otsast tükkis rooste ja muda ja vana värvi jääkidega sisse ja tulivad teisest otsast ilusate läikivate mustadena välja ja siiamaani on täitsa kompu keik. ega sääl vist muud polnd kui pesu seebikiviga ja loputus ja värvivanni kastmine.

[Alts]

No selle roostekindlusega on ikka keerulised lood. Olen viimased 10+ aastat jälginud netis mitmete projektide 100% restaureerimise käiku ja kui masinat kasutatakse peale valmimist ikka igapäevaselt, siis ei ole just erand, et viie aasta pärast masin "rebane" või hullem. Ometi on toimetatud nagu kõige paremate võimalike teadmiste kohaselt. Kuidas, miks ja millistel asjaoludel need masinad nii vara mädanema hakkavad - ei tea otseselt hinnangut anda aga kuna ka ise püüan järgneva hobiprojektina ühe masina üle värvida, siis on teema päris aktuaalne.

[p112s]

Sellisel tegemisel erilist kasu ei ole kui liiva pritsiga on asjad täna puhastatud ja homme või kunagi hiljem neid kruntima ja värvima hakata.Peale liiva pritsi tuleb liiva paberiga üle käia,alguses karedus 240 siis 320 ja peale liiva paberit on soovitav haljas metall kahe tunni jooksul ära kruntida,mina olen teinud epo krundiga.Siin keegi ees pool mainis,et viie aasta pärast oli nagu rebane.See oligi sellest,et liiga kaua seisis ilma kruntimata.

[mossepower]

Mida kiiremini krunt peale, seda kindlamini saab rooste vastu on suhteline. Ise näinud seda ja on ka teada , et roostetamise kiirus oleneb ka raua/pleki koostisest. Samades tingimustes ja samas ruumis seisid 90ndate Jeepi pritsitud esimene raud ja esisilladetailid haljana ilma nähtava roosteta 2 nädalat juba, samas hakkas mosse kere 2. v. 3. päeval roostetama jälle.

Kindlam on kindlasti, mida kiiremini krunt peale seda parem, aga kui nt. auto kere hakata liivakaga enne nühkima siis üksi tehes kulub selleks kindlasti mitu päeva. Tsikli detailide korral läheks muidugi kiiremini.

[p112s]

Mida kiiremini krunt peale, seda kindlamini saab rooste vastu on suhteline. Ise näinud seda ja on ka teada , et roostetamise kiirus oleneb ka raua/pleki koostisest. Samades tingimustes ja samas ruumis seisid 90ndate Jeepi pritsitud esimene raud ja esisilladetailid haljana ilma nähtava roosteta 2 nädalat juba, samas hakkas mosse kere 2. v. 3. päeval roostetama jälle.

Kindlam on kindlasti, mida kiiremini krunt peale seda parem, aga kui nt. auto kere hakata liivakaga enne nühkima siis üksi tehes kulub selleks kindlasti mitu päeva. Tsikli detailide korral läheks muidugi kiiremini.

Auto keret teed detailide kaupa,katuse pind on kõige suurem.Usun,et katust normaalsete töö riistadega peale liiva pritsimist üle poole tunni ei kulu.Nüüd kui igasugu nuka taguseid nühkida siis liiva paberiga on see aeganõudev.Nukatagused võib karu keelega üle käia.Nii käib see kõigis auto värvi töökodades.Motika asjadega on tüütum,iga vidinaga läheb palju aega ja siis nende kruntimiseks ja värvimiseks üles panek.Haljaste tsikli osade puhul kasutan aerosool happe krunti hästi õhukese kihina takistamast oksüdeerumist.