[Basilio]

Dokkimine.
Pärast tubade koristamist läks robot ise dokkima ja õnnestus esimese korraga. Mõni sekund enne õnnelikku lõppu sai mul seebikal mälukaart täis. Panin roboti pärast mälukaardi sisu üleslaadimist uuesti dokkima ja võta näpust! Enam hakkama ei saanud. Olen ennegi tähele pannud, et mida tühjem aku, seda saamatum dokkimine. Võibolla segas ka tuppa paistev päike IR andurite tööd. Viisin ta ilma aknata kamorkasse, kus tema "päris kodu" nüüd on ja seal oli asi edukam. Tõsi küll, õnnetul kombel sattus ta alguses mingi nurga all dokkima, nii et klemmid jäid napilt ühendusest välja, aga robot ei jätnud jonni ja sai lõpuks "kärsa likku". Videost on näha ka üks dokkimise hädade põhjus - kerge ja väikese alusega dokk ise, mis kergesti kohalt ära liigub ja võib robotile ka järele lohisema jääda. Sama häda oli minu teada ka Roomba vanematel mudelitel. Uuematel on doki alust suurendatud nii, et robot sinna enne kärsa pessa toppimist veoratastega peale sõidab. Enam eest ära minna ei saa.
Klipi lõpus näitan näpu vahelt step up konverterit ja päikesepaneelide kontrollerit, kust robotisse Wägi tuleb. Kaasas olnud 230V seinaadapter oli piiripealne 400mA ja stabiliseerimata pingega. Kitsipunga ja päikesekummardajana laen robotit nüüd päikeseelektriga. Step up konverterit läks vaja, kuna süsteemis on 12-14V, aga roboti 14V aku tahab laadimiseks vähemalt 18V. Niisiis tellisin Jebaist reguleeritava konverteri, mis hoiab ka pinge stabiilsena. Maksis vaid mingi kolm raha.

Automaatne dokkimine ise ei ole mingi "must have" funktsioon. Tavaliselt ma ei viitsi mängida ja kaasa elada. Niikuinii pean ta tukkapidi õigesse ruumi laadima tarima. Asi see siis ta käsitsi dokki panna ei ole. Robotil on ka pistikupesa küljel, kuhu adapteri pistikut otse susata saab. Seega saab vajadusel ka üldse ilma dokita läbi.