tuumaenergiast (poolitatud teema)
#21

(08-04-2014, 13:22 PM)Jesper Kirjutas:  Mis puudutab Venemaad, siis vasja pidi isegi omal ajal Tšernobõlis päris mitut nuppu vajutama, päris mitut kraani keerama ja päris mitut reeglit eirama, et pauk ära käiks. See ei tulnud üldse kergelt neil seal, hoolimata sellest et reaktor oli "ohtlikku" tüüpi. Ehk siis isegi sel ajal jaama projekteerijad ikka üldjoontes teadsid mida nad tegid, rääkimata sellest et tänapäevased reaktorid ei pane jahutusvee keema mineku korral "auru juurde".

Ma loen sel teemal huviga. Saad ehk viidata mõnele allikale, soovitavalt ladina tähestikku kasutavale...Rolleyes

Kusjuures irooniline on, et kogu oma kõrge arengutaseme juures oleme suutnud teha mida: kuumema lõkkeBig Grin katla alla.
Vasta
#22

Wikipedias on põhjalik jutt selle kohta, https://en.wikipedia.org/wiki/Chernobyl_disaster . Kui hakkad lugema kokku tegevusi (justnimelt tegevusi, mitte tegevusetusi), millest kasvõi ühe ära jätmisel oleks pauk olemata olnud, siis tuleb päris pikk rida Smile Praktiline tuumareaktor on napakalt turvaline asi.
Vasta
#23

Olen lugenud tänapäevaste reaktorite kohta ja tõepoolest, vähemalt teoreetiliselt stx ohutumad kui vanad, Tšernobõli tüüpi. Eriti OK olla jah, need tooriumil töötavad.
Esimese hooga andis googel-moogel seokest maakeelset infot: http://forte.delfi.ee/news/teadus/ettepa...d=67012944
Jutt tundus olevat kuidagi kallutatud, aga see selleks.
Räägiks nüüd ühest huvitavast paradoksist. Uute reaktorite ehitamist, no vähemalt Saksas, pidavat kõvasti pidurdama looduskaitsjate jõuline vastuseis. Nemad ei lase ja kõik! Tänu nende tegevusele ollakse sunnitud jätkama vanade ja ohtlike ekspluateerimist. Nonsenss?
Arvake nüüd ära, kes sõdivad Eestis meeleheitlikult nii käigusolevate kui mitte-käigusolevate hüdroelektrijaamade likvideerimise eest? Ikka needsamad looduse kaitsjad. Tuulikutest ma parem ei räägigi, need pidavat linde tapma ööpäev ringi, jalamil linnusulgi põlvini ja labad nõretavad verest...
Kas keegi sellest seltskonnast on ka kunagi hinganud, KUST KURAT see elekter üldse tulema peaks?!
Jääb üle küsida, kes seda tsirkust rahastab. Põlevkivijaamade tossavate korstende pihta justkui väga sõna võetud ei ole... Ju siis on roheline.
No see on minu isiklik arvamine.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#24

Kui ma õigesti mäletan, siis rohelised olid praeguse vana generatsiooni plaanitava tuumareaktori vastu aga järgmise põlvkonna täis tsiviil reaktorite mis on ka võib-olla integraalsed või thooriumi baasil poolt. Ehk nad ei ole 100% tuuma vastased, nad ei taha antiikse tehnoloogiaga jaama. Selles osas olen isegi nendega veidi nõus, probleem on lihtsalt hinnas kuna uue generatsiooni jaamasid on väga vähe ning nad on pea kõik alles testimise järgus ning järjest halvatud kuna igal pool susitakse vahele kui tahad tuumakat ehitada Smile
Vasta
#25

(08-04-2014, 13:39 PM)Mario Kadastik Kirjutas:  Mis puudutab maa alla panemisest, siis sellel on komplikatsioonid ka kuna jahutamine on keerukam. Üldiselt miks neid järvede ja merede äärde ehitatakse ongi selleks, et vesi jahutamiseks oleks alati olemas ning veepuuduse tõttu mis võib kriisiolukorras olla vajalik tohututes kogustes ei läheks reaktor kriitilisemasse olekusse. Kuna siiani töötavad kõige efektiivsemalt turbiinidega elektri tootmine, siis on vaja ka veeaurul pääseda atmosfäri (see on tavaline vesi, ei midagi radioaktiivset) ehk need ongi need suured paksud korstnad ning valge "suits" on veeaur mis neist välja tuleb.
Urgitseks edasi. Kas vett torusid pidi maa alla pumbata on kuidagi keerulisem kui maapealsesse rajatisse? Auru šahti kaudu välja lasta ei saa?
Tahaks selle asja enda jaoks lõpuks selgeks saada. Ehk on ka teistel huvitav.
Kriisiolukorras on ehk lihtsam veekogust madalam reaktor üle ujutada. Fukushimas jamasid nad elektri puudumisel selle jahutusvee pumpamisega nii et vähe polnud. Maa aluse rajatise üleujutamiseks piisab piltlikult öeldes punni eest tõmbamisest.
Maa alla paigutamine paneks ehk ka vastalistel suu kinni. Kui näidatakse ära, et vajadusel lööme luugi kinni ja/või ujutame üle ning kõige sandimal juhul käib all kõmaki! ja maapinnal moodustuv lehter on kõik, siis ehk väheneb ka vastuseis.
See on ehk naiivne vaade asjale, aga mulle tundub jätkuvalt, et asi taandub majanduslikule aspektile. Teeme nii kuidas on odavam!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#26

Ma ei ole kindel, et kas seal on muid aspekte mis seda võiks mõjutada aga tõenäoliseim on hind tõepoolest maaaluse rajatise jaoks. Niiet ma otseselt vastu ei vaidleks, et see võimatu oleks, kindlasti ei ole, küll aga on küsimus rahas indeed.
Vasta
#27

Maa all käiv üleujutatud kõmakas võib ilmselt mitme riigi põhjavee lootusetult ära rikkuda.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#28

(08-04-2014, 16:36 PM)Marko Kirjutas:  Maa all käiv üleujutatud kõmakas võib ilmselt mitme riigi põhjavee lootusetult ära rikkuda.

Võimalik. Samuti võib keemaläinud katla jahutamiseks üleujutamisel tekkiv aur (mäletate ju veest tekkiva auru vahekorda...) kõmakat sedavõrd võimendada, et lehtrisse võib kogu meie e-riik ää kaduda...

Rääkimata ehitamise keerukusest. Kes on maa alla midagi teinud, see tean: esimesed paar meetrit pole probleem. Paarkümmend on lihtne. Aga edasi võib minna väga huvitavaks...

Meil on vähemalt üks šahtides kolav tegelane.Rolleyes Ehk märkab tema natuke kommentaarida seda sügavale maa alla ehitamise keerukust.
Vasta
#29

Homme on ehk rohkem aega ning siis räägin juba pikemalt maa-aluse ehituse keerukusest kui ka tuumajäätmete hilisemast hoiustamisest. Mööda tunneleid kolanud varsti pea 6 aastat ning sellest 1.5 aastat Olkilouto tuumajaama kõrvale jäätmematmis tunneleid tehes ca 440m sügavusele. Seniks kerge ülevaate saate nendelt lehtedelt:




Siin videos näidatake siis demo tunnelit millistesse hiljem jäätmeid matma hakatakse. Vahepeal olid need tunnelid justkui nagu teine kodu...




http://www.posiva.fi/en/final_disposal/o...0QGF-S3lYw




Hetke on käimas samas kõrval Olkiluoto 3 reaktori ehitus, pidi juba mitu aastat tagasi valmis saama aga pidevad probleemid on saatnud seda objekti, isiklikult lendan väga kaugele puhkama siis kui kolmandat reaktorit käima hakatakse panema.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#30

Vaat' kus põnev teema on käima läinud!

Ehk teab keegi rääkida ka selle kohta, mida moodne maailm radioaktiivsete jäätmetega on välja mõelnud ette võtta? Ma pole viimase aja arengutega kursis, võib-olla on mõnel veel huvitav.

Küsiks teist asja veel, võiks isegi öelda, et suunaga herr Kadastiku poole: millal siis esimene termotuumakas ikkagi käima lüüakse? Smile
Vasta
#31

(08-04-2014, 16:36 PM)Marko Kirjutas:  Maa all käiv üleujutatud kõmakas võib ilmselt mitme riigi põhjavee lootusetult ära rikkuda.
... kui ta sellest juhuslikult madalamal ei asu. Neile, keda põhjavesi erutab, leidsin lugemist: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/ac...uskiri.pdf

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#32

(08-04-2014, 18:18 PM)41Degree Kirjutas:  Küsiks teist asja veel, võiks isegi öelda, et suunaga herr Kadastiku poole: millal siis esimene termotuumakas ikkagi käima lüüakse? Smile

Neid töötab juba miljardeid Wink Lähim on ühe astronoomilise ühiku kaugusel Wink

Aga inimloodud reaktorid on viimased 50 aastat olnud 50 aasta kaugusel Wink Seal on päris palju fundamentaalseid materjali probleeme lahendamata. Suures osas on kaks lähenemist. ITER ehk massiivne plasma torus kus reaktsioon töötab miljonite kraadide juures üüratul rõhul magnetilises lõksus ning teine on relativistlik plasma fusioon mis on see mida LPP üritab teha. Mõlemal on probleeme mille lahendamine on fundamentaalseks piduriks tehnoloogial veel.
Vasta
#33

(08-04-2014, 16:46 PM)v6sa Kirjutas:  Samuti võib keemaläinud katla jahutamiseks üleujutamisel tekkiv aur (mäletate ju veest tekkiva auru vahekorda...) kõmakat sedavõrd võimendada, et lehtrisse võib kogu meie e-riik ää kaduda...
Kas on lootust korraldada midagi kõvemat kui selline?
https://www.youtube.com/watch?v=l5jfaXSFfGQ
https://www.youtube.com/watch?v=VdF4ln6610w

(08-04-2014, 18:38 PM)Mario Kadastik Kirjutas:  
(08-04-2014, 18:18 PM)41Degree Kirjutas:  Küsiks teist asja veel, võiks isegi öelda, et suunaga herr Kadastiku poole: millal siis esimene termotuumakas ikkagi käima lüüakse? Smile
Neid töötab juba miljardeid Wink Lähim on ühe astronoomilise ühiku kaugusel Wink
Hea vastus! Kahjuks ei oska või viitsi me seda olemasolevat energiat ära kasutada, mida meile sealt kogu aeg kaela tuleb. Ja ise ka järele teha ei oska.
Ksf! mlsluige jutte ootan huviga. Mees on asja oma käega katsunud ja jäätmete ladustamise probleem ootab meidki, kui tuumajaam tuleb. Olgu siis maapealne või maa-alune, seilaku merel või rippugu õhus.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#34

(08-04-2014, 18:47 PM)Basilio Kirjutas:  Hea vastus! Kahjuks ei oska või viitsi me seda olemasolevat energiat ära kasutada, mida meile sealt kogu aeg kaela tuleb. Ja ise ka järele teha ei oska.

Ikka veidi oskame Smile PV paneelid toodavad otse elektrit ja on juba 21% effektiivsuseni jõudnud seeriatootmises, laboris juba üle 30% aga seda ei suudeta veel massiivselt toota.
Vasta
#35

Veits lugemist vanadest jaamadest...

http://forte.delfi.ee/news/teadus/venema...d=65791760

http://uudised.err.ee/v/valismaa/d29f4fa...5fb9878f90

....................

Eelpool loetu taustal, oleks siinkohal paslik meelde tuletada ühte vastust, mille tuumaguru Anto Raukas andis 2007 ühes Horisont'i artiklis küsimusele , ''Meie piiride lähedal asub Sosnovõi Bori tuumajaam, mida praegu hoolega laiendatakse. Kuulsime, et Te hiljuti külastasite seda jaama. Mis oli Teie käigu eesmärk? Kas see jaam on tõepoolest nii ohtlik kui ajalehtedes kirjutatakse?''

...Hirm Venemaa tuumajaamade ees on ülepingutatud ja Sosnovõi Bori jaamast (õigemini Leningradi tuumajaamast!) kirjutavad ajakirjanikud, kes jaamas ise pole käinud. Pärast Niitenbergi olime meie esimesed eestlased, kellele jaama tööd ka natuuris näidati. Meie külaskäigu eesmärk oligi selgitada, millist reaalset ohtu Leningradi tuumajaam Eestile kujutab. Meid võttis vastu peadirektor ja vestluses osales kogu juhtkond. Tegime tehases ka üsna pika tutvumisringkäigu.

Venemaal ei taha keegi Tšernobõli kordumist ning tuumaenergeetikasse ja selle ohutusse investeeritakse väga suuri summasid. Distsipliin Leningradi tuumajaamas on väga tugev ja selle tööd kontrollib ka rahvusvaheline komisjon. 30 kilomeetri raadiuses on 26 dosimeetrilist kontrollposti.

Jaamade ohutust hinnatakse tehnilistest vajadustest tingitud seisuaegadega 7000 töötunni kohta ning selles osas jääb Venemaa Saksamaa ja Jaapani järel kolmandale kohale, olles tugevasti parem USA-st, Inglismaast ja Prantsusmaast. Aastal 1992 oli seal 32 ebastandardset olukorda, aastail 2004 ja 2005 polnud neid ühtegi.



Vot siis Smile Huvitav kas ta annaks täna sama vastuse?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#36

A laulu ikka mäletate? Smile

Laul nõukogude aatomist

Nüüd vaja ainult Pakritele reaktor ja ladustamine (Väikse-Pakri alla) ja vajadusel ilutulestikku minema vaatama kui kutsutakse...
Vasta
#37

(08-04-2014, 17:24 PM)mlsluik Kirjutas:  Hetke on käimas samas kõrval Olkiluoto 3 reaktori ehitus, pidi juba mitu aastat tagasi valmis saama aga pidevad probleemid on saatnud seda objekti, isiklikult lendan väga kaugele puhkama siis kui kolmandat reaktorit käima hakatakse panema.

Räägid tõsiselt? Sad Ära hirmuta! Ja äkki selgitad, mis siis sealt oodata on? Ning ühtlasi valgustad, millal see asi kavatsetakse käima tõmmata (teaks kah reisi planeerima hakata...) Rolleyes
Vasta
#38

Tuumapommi valmistamine ja omamine on meeldiv väljakutse igaühele, kes ei lepi lihtsalt tuumasõjas passiivseks ohvriks olemisega. Kui te võite saada väikeste jõupingutustega sellest aktiivseks osavõtjaks. Pommivarjendid on luuseritele. Kes meist tahaks kokku kuhjata konserve maa-aluseks einestamiseks? Võitjad tahavad ise nupule vajutada. Oma vesinikupommi valmistamine on suur samm oma tuumarelvaga domineerimise poole – geopoliitiliselt nimetatakse seda vastutuse võtmiseks. Parem juba nautida riske ja joovastavat võbinat tuumatibudega mängimisel.

Kas see on tõsi, et, aatom- ja vesinikpommi valmistamise tehnoloogia on nii lihtne, et te võite ehitada oma vesinikupommi oma köögis?
Võin jagada selle kulinaarse saladuse Smile

Eduka vesinikupommi südameks on edukas aatomipomm. Kui sa oled saanud oma aatomipommid, on kõik ülejäänu kui tordi kaunistamine. Kõik, mis te peate tegema -  paigutama nad nii, et kui nad plahvatavad, siis algaks vesiniku ühinemisreaktsioon. 
 

Oma pommi valmistamine. Koostisosade hankimine.
Aatomipommi põhiline koostisosa on uraan. Kui uraani aatomituum jaguneb kaheks, siis vabaneb tohutu hulk energiat (tuuma suuruse kohta). Ja see emiteerib neutroneid, mis lähevad naabertuumadesse neid poolitama vabastades rohkem energiat, mida seetõttu nimetatakse “ahelreaktsiooniks”. (Kui aatomituum laguneb, siis konverteeritakse aine energiaks vastavalt Einsteini võrrandile E = mc2.
On kaks uraani isotoopi: haruldane U-235, mida kasutatakse pommides, ja rohkem levinud, raskem, kuid kasutum U-238. Looduslik uraan sisaldab vähem kui 1% U-235-st ning selleks, et saada kasutuskõlbulikku pommi, peab seda rikastama kuni 90% U-235-ni ja vaid 10% U-238-ni. Pommides võib U-235 asemel kasutada ka plutoonium-239-t. 5 kg U-235 (või pisut vähem plutooniumi)  on kõik, mida vaja pommi jaoks. Vähem kui 5 kg ei anna kahjuks kriitilist massi. Niisiis, looduslikult esineva uraani puhastamine või rikastamine paistab olevat esimene suurem probleem. On lõpmata palju lihtsam varastada kasutamiskõlbulik rikastatud uraan või plutoonium, kui seda ise rikastada. Ja uraani varastamine ei ole nii raske, kui tundub.

On vähemalt kolm rikastatud uraani või plutooniumi allikat…
Rikastatud uraani saadakse gaasilise difusiooni ettevõttes Portsmouthis Ohio osariigis. Sealt viiakse see 10-liitristes pudelites lennuki või veoautodega ümbertöötlemistehastesse, kus sellest tehakse kas uraanioksiid või metalliline uraan. Iga 10-liitrine pudel sisaldab 7 kg U-235 ja tavalises saadetises on 20 pudelit. Ümbertöötlemistehased asuvad Hematite’s, Missouri osariigis; Apollo’s, Pennsylvania osariigis ja Erwin’s, Tennessees. Kerr-McGee tehas Crescentis, Oklahomas, kus Karen Silkwood töötas, ‘kaotas’ ca 18 kilo plutooniumi. Rikastatud uraani võib varastada sellistest vabrikutest või kütusetöötlemistehastest nagu need on New Haven’s, San Diegos või Lynchburgis, Virginia osariigis.
Plutooniumi võib saada sellistest kohtadest nagu United Nuclear Pawlingis, New Yorgis, Nuclear Fuel Services Tennessees, General Electricust Pleasantonist, Californiast, Westinghousest Cheswickis, Pennsylvanias, Nuclear Materials and Equipment Corporation (NUMEC) Leechburgis, Pennsylvanias ja tehastest Hannfordis, Washingtonis ning Morrisest Illinoisis.
Lõpuks võib varastada rikastatud uraani või plutooniumit, kui see on teel ümbertöötlemistehastest kütusetöötlemistehastesse. Tavaliselt veetakse seda (lennuki või veoautodega) uraanioksiidina, pruuni pulbrina, mis meenutab lahustuvat kohvi, või  metallina, mis tuleb pruunide käkkidena, neid nimetatakse ka ‘broken buttons’.  Mõlemal kujul on see pandud see 5-tollistesse silindritesse, mis on  tavalistesse 55 gallonilistesse vaatidesse pakitud. Vaadid  kaaluvad umbes 400 kilo ning neile on selge kirjaga märgitud “Kiirgavad ained” või “Ohtlik, plutoonium.” Tavaline saadetis võib minna töötlemistehasest Portsmouthis, Ohios, ümbertöötlemiseks Hematite’i Missouris, siis veoautoga Kansas Citysse ja seejärel lennukiga Los Angelesisse ning lõpuks veoautoga General Atomic’u tehasesse San Diegos. General Atomic’u tehase skeemid on failis Nuclear Reading Comission’i lugemissaalis NW, Washington, 1717 H-Street’l. Xeroxi koopiamasina leiate sealtsamast - lugemissaalist.
Kui te ei saa hankida rikastatud uraani, siis võite üritada saada kommertskasutatavat (20% U-235-t). Seda võib varastada TRIGA Mark II -tüüpi ülikoolide reaktoritest, kus turvalisus on veelgi formaalsem kui tehastes. Kui uraani varastamine on liiga raske, siis võite selle endale osta. Rikastamata uraani on saada igas suuremas keemiakaupluses hinnaga $50 kilo. Kommerts-uraan, rikastusaste 3-20%, on saadaval hinnaga $100 kilo Gulf Atomic’ust. Seda võite ise edasi rikastada alustades pisut rohkema kui 20 kiloga kommerts-astmeni rikastatud uraaniga (parimal juhul on selles 20% U-235 ja teil peab seda olema vähemalt 20 kilo, et kokku saada 5 kilo U-235). Kuid väikese köögilaua-keemiaga võite te tahke uraanioksiidi, mille olete hankinud, muuta vedelikuks. Kui te olete sellega hakkama saanud, siis peaksite olema võimelised ka eraldama U-235, mida vajate, U-238-st.

Esmalt vala kümmekond liitrit kontsentreeritud fluorhapet oma uraanioksiidile, siis muutub see uraan-tetra-fluoriidiks. (Ettevaatust: Fluorhape on niivõrd korrodeeriv, et ta sööb läbi klaasi, niisiis, hoidke teda vaid plastikus. 10-liitrine kasutatud värviämber peaks kõlbama küll.) Nüüd peate oma uraan-tetra-fluoriidi muutma uraan-heksa-fluoriidiks, uraani gaasiliseks ühendiks, mis on sobiv U-235 eraldamiseks U-238-st.
Et saada uraani heksafluoriidina, suru fluoriini-gaasi oma uraan-tetra-fluoriidiga täidetud nõusse. Fluoriidi saab balloonidega keemiatööstusettevõtetest. Olge siiski selle kasutamisega ettevaatlikud, sest fluoriin on mitmeid kordi surmavam kui kloriin, I Maailmasõja klassikaline mürkgaas. Keemikud soovitavad seda protsessi viia läbi gaasimaskiga.
Kui te olete kogu selle keemiaga õigesti hakkama saanud, siis peaks teil olema piisav kogus uraan-heksa-fluoriidi valmis rikastamiseks. Vanadel headel aatomipommi tegemise päevadel (hobuse ja käsikäru aegadel) tuli uraani rikastamiseks uraan-heksa-fluoriid suruda läbi tuhandete kilomeetrite pikkuste torude, torukeste ja membraanide kuni U-235 oli U-238-st eraldatud. See gaasi-difusiooni protsess, nagu seda nimetati, oli aeganõudev ja kallis. Gaasidifusiooni tehased võtavad enda alla sadu hektareid ja maksavad kõik miljardeid. Niisiis, unustage see ära. Uraani rikastamiseks on lihtsamaid ja odavamaid võimalusi.
Esmalt viige gaas rõhu suurendamisega vedeliku kujule. Selleks võite kasutada jalgrattapumpa. Siis pange kokku lihtne kodune tsentrifuug. Täitke tavalise suurusega ämber nii umbes veerandini vedeliku kujul oleva uraan-heksa-fluoriidiga. Siis siduge selle külge nöör ja keerutage nööriga pange ümber pea nii kiiresti, kui suudate. Tehke seda umbes 45 minutit. Aeglustage järk-järguliselt ja laske ämber ettevaatlikult maha. U-235, mis on kergem, tõuseb üles, kust seda võib riibuda nagu koort piimalt. Korrake seda seni, kuni teil on umbes 5 kilo uraani, nagu vaja oli. (Ettevaatust! Ärge pange kogu oma rikastatud uraan-heksa-fluoriidi ühte ämbrisse. Kasutage vähemalt kahte või kolme pange ja hoidke neid toa erinevates nurkades. See hoiab ära kriitilise massi enneaegse saavutamise!)
Nüüd on siis aeg teie rikastatud uraani metallilisele (tahkele) kujule viimiseks. See on küllalt kergelt tehtav mõningate kulbitäite kaltsiumiga (saab tablettidena apteekidest) iga pange uraani kohta. Kaltsium reageerib uraan-heksa-fluoriidiga ning tekib kaltsium-fluoriid, värvitu sool, mis on puhtast rikastatud metallilisest (tahkest) uraanist lihtsalt eraldatav.
Mõningad ettevaatusabinõud. Uraan pole ohtlikult radioaktiivne sellistes kogustes, millega teie ringi käite. Kui te aga kavatsete valmistada rohkem kui ühe pommi, on mõtekas kanda kindaid ja pliipõlle, selliseid nagu kasutavad hambaarstid. Plutoonium on üks enim mürgisemaid asju, mida üldse teatakse. Juba ühe tuhandiku grammi suuruse koguse sissehingamine põhjustab kopsude fibroosi, valulise tee suremiseks. Juba üks miljondik grammi plutooniumi kopsudes põhjustab vähi. Alla neelatud plutoonium käitub nagu kaltsium - ta läheb otse luudesse, kus hakkab tekitama alfa-osakesi, mis ei lase üdil vere punaliblesid tekitada. Parim viis plutooniumi sissehingamise välitimiseks on hoida hingamist sellega tegelemise ajal kinni. Kui see on liiga raske, kandke maski.
Kui te leiate end töötamise ajal suigatamast või avastate, et olete hakanud pimedas helendama, oleks tark ette võtta oma vere valge- ja pundaliblede loendamine. Tehke steriilse nõelaga auk oma näppu, võtke sealt tilk verd mikroskoopi alla klaasile, katke see teise klaasiga ja vaadake seda mikroskoobiga (parimad tulemused saadakse varahommikul). Kui te olete saanud leukeemia, siis on veres näha ka valmimata rakud ja valgete vereliblede arv tavaliselt suureneb (nende arvu kasv võtab siiski tavaliselt 2 nädalat). Vere punalibled on ilma tuumata ja pisut väiksemad kui valged verelibled, millel on kõigil ka tuum olemas. Valmimata punalibled näevad välja nagu valged verelibled (s.t. tunduvalt suuremad ja tuumaga). Kui teil on rohkem kui 1 valge verelible (kaasa arvatud valmimata rakud) 400 punase verelible kohta, siis võite muretsema hakata. Kuid sõltuvalt teie pommi lõppkasutamisest, ei pruugi lühike eluiga olla probleemiks. 
 

Nüüd olete saanud rikastatud uraani ja kõik, mis on veel jäänud, on pomm kokku monteerida. Minge otsige mõned roostevabast terasest salatikausid. Te peate ka oma 5 kilo U-235 eraldama kahte kämpu (hoidke neid eraldi!). Kogu idee on kummagi poole uraani surumine kausside sisse.
Võtke üks kamakas oma uraani ja tampige see tihedalt oma esimese kausi sisse. Uraan on plastne nagu kuld, seega ei tohiks teil olla mingit vaeva uraani kaussi tampimisega. Võtke teine 2,5-kilone uraanikamakas ja pressige teise roostevabast terasest kaussi. Need kaks U-235 kaussi on “alakriitilise massiga”, mis koos annavad kriitilise massi, mis paneb aatomipommi tööle. Hoidke neid töötamise ajal teineteisest piisavas kauguses, sest te ei taha, et nad saaksid “kriitiliseks” teie läheduses ...
Nüüd tühjendage näiteks tolmuimeja sisemus ja pange kaks poolkerakujulist kaussi sinna sisse, pöörake nad näoga teineteise vastu, mitte lähemale kui 15 cm teineteisest kasutades teipi neid õigel kohal hoidmiseks. Teraskausside ja tolmuimeja ülesanne, kui te peaksite selle üle imestama, on neutronite tagasipeegeldamine uraani, et plahvatus oleks võimsam. Kadunud neutron on kasutu neutron, nagu tavatsesid öelda aatomipommi pioneerid.
Nüüd olete peaaegu lõpetanud aatomipommi valmistamise. Viimaseks probleemiks on leida, kuidas suruda kaks U-235 poolkera piisavalt suure jõuga kokku, et toimuks tõeliselt võimas  lõhustumisreaktsioon. Peaaegu igat liiki lõhkeainet võib kasutada nende kokku lükkamiseks. Näiteks püssirohi on kodus kergesti valmistatav kaaliumnitraadist, väävlist ja söest. Või võite ka võta mõned TNT padrunid, osta või varastada need mõnest kaevandusest. Neist kõigist parem on C4 plastiklõhkeaine. Te võite selle voolida oma kausside ümber ning sellega on küllaltki ohutu töötada (kuid siiski oleks arukas see voolida eraldi salatikausi ümber teises toas ning siis paigutada ta teie roostevabast terasest kausside juurde.
Kui lõhkeaine on paigas, siis vajate veel lihtsat detonaatorit mõne patareiga, lülitit ja pisut juhet. Jätke meelde, et on äärmiselt oluline, et kaks laengut, kumbki paki eri küljel, plahvataksid samaaegselt. Nüüd pange kogu oma asjandus 
vanasse tolmuimeja kasti ning protsessi see osa on lõppenud. Kõik ülejäänu on veelgi lihtsam. 
 

Tee veel kolm aatomipommi nii nagu näidatud ülalpool toodud juhistes.
Pisut ka paljuräägitud jäätmete kohta.
Kui te olete oma aatomipommiga lõpetanud, on teil üks jube suur hulk surmavalt radioaktiivset U-238-t. See pole ohtlik, kuid te peate sellest vabanema. Te võite selle alla lasta kemmergupotist (ärge muretsege ookeani reostamise pärast, seal on radioaktiivseid jäätmeid nii palju, et need mõned pangetäied on nagu piisake ookeanis). Või kui olete nõudlik ja korrektne inimene, võite panna selle ebameeldiva värgi kohvikannudesse ja matta selle tagahoovis maha. Kui naabrilastel on inetu komme muru tallata, siis öelge, et nad mängiksid jäätmete kohal. Varsti te leiate, et nad veedavad enamuse aega voodis.

Parima saavutamine.
Kui te olete nagu meie, siis tunnete majanduslikku kitsikust ja tahate oma pommi teha nii odava kui vähegi võimalik, kooskõlas ettenähtud ülesandega. See moodus, mille andsime, vastab eelarvele, mis võimaldab vesinikupommi, ei  mingeid ilustusi, ei lisandeid, vaid üks 5 megatonnine pomm, mis võib maa pealt ära pühkida New Yorgi, rannikupiirkonna või Bostoni. Kuid ärge unustage, et teie vesinikupomm on just nii hea, kui aatomipommid selles.
Kui te tahate oma pommi valmistamisele pisut rohkem raha kulutada, siis võite selle mõistlikumalt kokku panna. Selle asemel, et käsitsi uraani keerutada, võite osta tööstusliku tsentrifuugi  (Fisher Scientific müüb neid umbes 1000 dollariga).  Võite ka lõhustamisprotsessi oma käe järgi kujundada. Näiteks küllaltki rohmakalt tehtud Hiroshima pommis lõhustus kõigest 1% uraani ning kokku tegi see 13 kilotonnise plahvatuse. Selleks, et lõhustada rohkem uraani, peab meie plahvatav ‘lüliti’ ühtlasemalt suruma poolkeradele, nii et igale kera punktile müjuks ühesugune rõhk. (On olemas tehnoloogia, kuidas sellist samaaegset plahvatust luua vormides lõhkeaine läätsekujuliselt. Valitsus süüdistas Ethel ja Julius Rosenbergi selle tehnoloogia varguse üritamises). 
 

Vesinikupommi kokkumonteerimine.
Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess. Mitu aatomipommi pannakse lõhkema selliselt, et tekitada eriti kõrge temperatuur (100 miljonit kraadi Celsiust), mis on vajalik liitiumdeutriidi (LiD) muutmiseks heeliumiks. Kui liitiumi tuumad põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi energia. Ning liitiumdeutriidi varastamise üle ei maksa üldse muretseda, seda saab osta igast keemiatarvete poest. See maksab 2500 dollarit kilo. Kui teie eelarve ei kannata seda välja, võite hankida liitiumhüdriidi 100 dollarit kilo. Teil läheb seda vaja vähemalt 40 kilo. See on korrodeeriv ja mürgine pulber, niisiis ettevaatust sellega!
Pange liitiumdeutriid või -hüdriid klaaskasti ja paigutage selle ümber 4 aatomipommi, kasti nurkadesse. Ühendage need ühe ja sama detonaatoriga, et nad võiksid lõhkeda üheaegselt. Konteiner kogu selle värgi jaoks pole üldse mingi probleem. Selle võib paigutada kõikjale (vanasse külmutuskappi).
Kui detonaator plahvatab, siis kõigi nelja aatomipommi 8 poolkeratäit lõhustuvat ainet lendab teineteise vastu ning tekitab 4 kriitilist massi ja 4 plahvatust. See tõstab liitiumdeutriidi temperatuuri küllalt kiiresti 100 miljoni Celsiuseni (mõned miljardikud sekundit) nii et liitium ei jõua enne laiali lennata kui on juba toimunud ühinemisprotsess. Tulemuseks on vähemalt 1000 korda võimsam plahvatus kui pomm, mis Hiroshimas plahvatas (20 miljonit tonni TNT-d 20 tuhande tonni TNT vastu). 
 

Mida oma pommiga teha?
Nüüd, kui teil on täiesti korras vesinikupomm, paigutatud sellisesse kesta, nagu teile meeldib, võib teil tekkida küsimus: aga mida peaks ma sellega tegema? Iga perekond vastab sellele küsimusele muidugi vastavalt oma maitsele ja eelistustele, kuid võib-olla soovite te vaadata ka neid võimalusi, mida on edukalt esmakasutanud Ameerika valitsus.

1. Müü oma pomm ära ja teeni sellega palju pappi.
Praegustel aegadel, mil inflatsioon tõuseb, tööpuudus kasvab ja majandusliku kindlustamatuse väljavaade suureneb, ei ole mõtekamat äri kui relvakaubandus. Kui su karjääri tulevik on tume, siis on pommi müümine ainus kindel tee, kuidas hoiduda töötukassas abiraha kerjamisest. Pommi müük võib olla igal sissetuleku tasemel hindamatuks sissetuleku allikaks ja kindlalt kasulikum alternatiiv kui Tupperware või Amway pahna müümine.
Paraku pole kodustehtud pommide äril enam kohta, kuna valitsused on juba hõlmanud suurema osa maailmaturust.  Kuid see ei tähenda veel potentsiaalsete klientide puudust. Paljud natsionalistlikud grupeeringud tahavad oma uusi mõtteid saata üle maailma. Nad unistavad võimalusest omada vesinikupommi - ohustatud rahvused, mis ei suuda koguda piisavalt riisi või suhkrut, et osta endale reaktor General Electric’ust või Westinghouse’st.
Te võite imestada eetika üle, mis lubab müüa pommi rahvusgruppidele, kelle eesmärki te heaks ei kiida. Kuid siin tuleb jälle eeskuju võtta USA valitsusest – unusta ideoloogia – raha loeb. Ja ära unusta, vesinikupommide müümine on kasvav äri, peaaegu nagu ahelreaktsioon. Oletame, et te müüte Lõuna-Jeemenile, kelle arvate olevat Venemaa marionettnukk. Juba mõne päeva pärast võite oodata diskreetseid järelepärimisi Põhja-Jeemenist, Saudi-Araabiast, Egiptusest ja Etioopiast. Samamoodi, müük IRA-le genereerib müügi Ulsteri valitsusele, müük Tansaaniasse paneb ugandalased jooksma jne.
Pole oluline, millisel poolel sa oled, vaid see, kui palju pooli seal on. Ära unusta ka korduva müügi võimalust samale kliendile. Nagu USA ja Venemaa kogemus on näidanud, on igal individuaalsel rahvusel potentsiaalselt lõpmatu vajadus vesinikupommide järele. Mitte ühelgi kliendil, ükskõik kui väikesel, ei saa küllalt. 
 

Pommi kasutamine kodus.
Paljudele perekondadele meeldib vesinikupomm lihtsalt kui ‘eemaletõukav’. Väike silt uksel või elutoa aknal, mis ütleb “Seda kodu kaitseb vesinikupomm”, paneb põdema tolmuimejamüüjad, jehoovatunnistajad ja kõik muud. Te olete lihtsalt üllatunud, kui kiiresti langeb kriminaalsuse tase ja kerkivad kruntide hinnad. Ja kui uudis, et teil on vesinikupomm, saab laiemalt teatavaks, avastate ootamatult, et pole mingeid vaidlusi naabritega parkimiskohtade või lärmi üle. Niisiis, lõdvestu ja tunne uhkust ja põnevust vesinikupommi omamise üle! 
 

Kas see on teie jaoks?
Olgem aus. Vesinikupomm pole igaühe jaoks. On inimesi, kes ei tule sellega toime. Nad hakkavad põdema kuuldes mainitavat surmadest, radioaktiivsest tolmust ja kiirgushaigusest.
Järgmine küsimustik aitab teil selgusele jõuda selles, kas teil on vajalikud omadused selleks, et omada kodus vesinikupommi. Kui te vastate ‘jah’ kuuele või enamale järgmisest küsimusest, olete emotsionaalselt kõlblik ühinema tuumaklubiga. Kui ei, siis on teie jaoks sobivamaks relvaks tass teed, botulismi toksiin, laserkiired või närvigaas. 

1. Ma ignoreerin teiste nõudmisi. 

2. Ma olen tellinud ühe või mitu järgmistest ajakirjadest: Soldier of Fortune, Hustler, Popular Mechanics, Self.

3. Kuigi mul on palju huvitavaid tutvusi, olen ma ise enda parim sõber. 
4. Ma tean, mida vastata selle, kui te ütlete “Tervist!”, kuid ma olen harva huvitatud vestlusesse laskumisest.

5. Ma olen vaadanud filmi “Hirvekütt” rohkem kui üks kord.

6. Ma tean, et igaüks võib olla võitja, kui tahab, ja ma mõnitan virisejaid.

7. Mul on üks või rohkem asju järgnevatest: tulirelv, videomäng, prahipress, mootorsaan. 

8. Ma olen veendunud, et leukeemia on psühhosomaatiline.

9. Ma arvan, et enamus taimetoitlasi on impotendid. 

10. Ma olen lugenud kahtlusi, et päikeseenergia on kommunistide vandenõu. 
 

Müüdid tuumasõja kohta.
Müüt: Pärast tuumalöökide vahetust pole Maa enam sobiv inimasustusesks. 
Fakt: See on täiesti vale. Vastavalt ühele teadlasele (John McPee “The Curve of Binding Energy” – “Seoseenergia kõver”) on võimsaim pomm, mis kunagi plahvatanud 60 megatonnine, ja see on üks tuhandik maavärina võimsusest, üks tuhandik orkaani võimsusest. Ja maavärinate ja orkaanidega oleme me juba pikka aega elanud. Teine teadlane lisab: “Sageli väidetakse, et täie jõuga puhkev tuumasõda lõpetab elu Maal. See on tõest kaugel. Et lõpetada elu Maal, oleks vaja tuhandeid kordi rohkem tuumalõhkeainet, kui eksisteerib Maa peal, ja võib olla veelgi rohkem. Isegi kui inimesed surevad välja, jääb palju eluvorme alles, prussakad, mingid bakterite liigid ja samblikud ikka jäävad.
Müüt: Radiatsioon mõjub sulle halvasti. 
Fakt: Kõik asjad mõjuvad sulle halvasti, kui neid on liiga palju. Kui sa sööd liiga palju banaane, saad kõhuvalu. Kui sa võtad liiga palju päikest, saad põletushaavu (või isegi nahavähi). Sama on ka radiatsiooniga. Liiga palju pole muidugi hea, kuid tuumatööstuse ametnikud räägivad, et pole kahtlustki, et madala tasemega kiirgus ei oma mingeid tõsiseid kahjustavaid mõjusid. Ja kõrgetasemega radiatsioon võib tuua ootamatut kasu. Ta kiirendab evolutsiooni mittesoovitavate geenitüüpide arendamise  ja uute loomisega. (Tuleta meelde vanasõna ‘Kaks pead on parem kui üks’). Lihtsamalt rääkides – radiatsioon hävitab väikeloomi ja aurustab teismeliste vistrikud koos muude nahakahjustustega. (Paljud Hiroshima pommiplahvatuse üleelanutest leidsid, et nad on nahast vabad ja see lahendas paljud nende probleemid igaveseks).

================================
Jawa 350-634, Suzuki RGV 250 Gamma, Vespa ET-4 125, MB 280SL (R107)
Vasta
#39

(08-04-2014, 23:18 PM)Maccaroni Kirjutas:  Tuumapommi valmistamine ja omamine on meeldiv väljakutse igaühele...

Õpetad kuidas venelasi Eestist eemal hoida? Big GrinBig Grin
Vasta
#40

(08-04-2014, 23:40 PM)raivo45 Kirjutas:  
(08-04-2014, 23:18 PM)Maccaroni Kirjutas:  Tuumapommi valmistamine ja omamine on meeldiv väljakutse igaühele...

Õpetad kuidas venelasi Eestist eemal hoida? Big GrinBig Grin

Mis on kõige naljakam on see, et ma küll matat läbi ei teinud aga juhend sounds about right Smile veidi lihtsustatult küll aga põhimõtteliselt selle järgi saaks indeed ehitada pommi valmis.

Little boy pomm oli veel eriti lihtsa disainiga. Kaks alakriitilist massi olid eraldatud aga üks neist oli vormitud kuuliks ning resideerus püssis. Trigger oli püssi trigger mis tulistas selle massi teise sisse ja voila, pomm plahvatas kuigi jah suht nõrgalt.

Suurim määraja ongi detoneerimine ja ajastamine, et materjal üksteisest mööda ei lendaks vaid pigem kriitiliseks saaks. Ja noh vesiniku pommi tegemine on veel omaette tase triggerdamisel.

Aga huvi pärast, kust juhend pärit? Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne