Niidumasina KSF 2.1 korrastamine
#1

Juba pikemat aega minu hoovis vene niidumasin Ksf 2.1 Kuid päris veatu ta pole. Enne minu kätte jõudmist töötas aga siis 2.a seisis, ilma rakenduseta.
Esimese asjana õlitasin ja määrisin ära need kohad,mis ettenähtud. Solidooli asemel kasutasin Addinoli plastilist määret. Seoses selle korrastamisega ka paar probleemi:
1. Kuidas eemaldada see sõrm oma pesast?
[Pilt: 010620950951a87.jpg]
[Pilt: 0106209511bc998.jpg]
Kuna tagant kinnine siis ei oska muud arvata,et peaks justkui ettepoole lahti tulema aga ühtegi splinti ega stopperseibi ees pole?
Kuna sõrmel kausid kulunud siis oleks mõistlik see töö ära teha,
2. Niiduki latt on ebaloomulikult kõver?
Idee poolest ei tohiks selline "banaan" latt olla.
[Pilt: 010620951315a07.jpg]
Sirgeks saab selle vist ainult , kasutades seltsimees kuvaldat ja gaasipitsi. Materjali omadustest õrna aimu pole. Ehk mõni targem kodanik oskab öelda,kuidas saaks selle kõveriku tagasi oma algsesse vormi.
Eelmise mehe käes töötas vikat aga kas ta oli ka siis juba selline kõver seda ta ei teadnud eelmine peremees öelda.


Vasta
#2

Kepsupolt on tagantpoolt sisse pistetud ja kinni valtsitud, lihtviisil mitteremonditav. Kui lõtkuga töötas, siis venitas ka pesa. On veel põllumeestepoodides müügil tervet kepsu. Võib ka mõnd auto paraleelvarrast ja kepsu ristata. Hea kui mahalõigatud ja ratsotsa kaal sama oleks- kuigivõrd on püütud tehases masinat tasakaalustada. Kuvaldaga võid sellise vetruva rauaga end haigeks uhmerdada, gaasituli rikub lati termilise töötluse. Ise olen kõvera sõrglati väikse kraavi või lohu peale maha pannud ja traktori esirattaga sirgemaks sõtkunud. Labidaga saab keskelt alt tühja ruumi reguleerida või otste alla lauajuppe. Päris heaks saab ikka töökojas hüdropressiga. Kõveraks saab lati ikka "kiire ja hoolmatu sõiduga"- vibutab ja murrab oma kaalu juures auklikul teel. Ise tõmbasin transportasendis veel väliskingast vana kiilrihmaga üles ja kinnitasin- kumm summutab hästi löögid.
Vasta
#3

Ühesõnaga see kepsu polt pole nii lihtsalt remonditav?
Jama selles,et ta tõtkub ikka korralikult kinnipoole saaks kiskuda aga kui eelmine mees kurtis,et poldi mutter tuli lahti töötamise ajal. Siis oleks natuke narr teha mingit ajutist lahendust.
Muidugi kui poldi mutter lahti loksub viitab see tasakaalustuse probleemile.
Teine võimalus oleks sissepoole valtsitud äär, relakaga maha käijata, sisu välja võtta. Hiljem uus sisu sisse asetades, maha lõigatud äär lihtsalt keevitusega kinni lasta.

Hüdropressi mul kodus pole aga kohalikul firmal on. Mõtlesin sinna viia selle latti osa koos sõrgadega. Küll jagu saavad.


Vasta
#4

(04-05-2014, 17:06 PM)MAZ Kirjutas:  Ühesõnaga see kepsu polt pole nii lihtsalt remonditav?
Jama selles,et ta tõtkub ikka korralikult kinnipoole saaks kiskuda aga kui eelmine mees kurtis,et poldi mutter tuli lahti töötamise ajal. Siis oleks natuke narr teha mingit ajutist lahendust.
Muidugi kui poldi mutter lahti loksub viitab see tasakaalustuse probleemile.
Teine võimalus oleks sissepoole valtsitud äär, relakaga maha käijata, sisu välja võtta. Hiljem uus sisu sisse asetades, maha lõigatud äär lihtsalt keevitusega kinni lasta.

Sa leiad ka omale kõige haigema vene niidumasina, mis üldse olla saab.
Selle töölesaamine rikub endal rohkem närve kui 10 ex-ämma korraga vihastena lauataga näägutamas. Sai omal ajal ikka kümneid hektareid sellega niidetud, enne kui mõistus pähe tuli ja töötav aparaat niitmiseks hangitud.

Kuid niidumasinast.

Kepsust.
Kepsu sõrm lõika tagant lahti sõrm välja ja see laager sha20 vaheta ka välja. Hiljem lase treialil kork peale treida ja korgi keskele lisa määrdenippel ka. Keevitusega ringiratast kinni. Ise näen seal pigem probleemi, et sõrme peale käiv koonus-sõrmus on kulunud (plekiseib on omalooming). Mutter on originaalis sama mis joss t100 veotähiku mutter (sama keere) Treiali omad on pehmed. Lahtitulemu põhjus on pigem selles, et kontramutrit pole otsas. Üks mutter ei seisa eales lõtkuvas aparaadis ainult koonuse abil 100% kindlusega kinni.

Kepsu osas tasuks veel üle vaadata teise osa keermestatud osa. See tavaliselt suurte lõtkudega ja esimese niitmise ajal viskab kepsu keskelt laiali. Teine viga on niidumasina enda ekstsentriku sõrme logisemine. Selle raipe tõttu vibreerib isegi traktoristil hambad suust. Lisaks veel eksentriku enda siduri laagrid ja sõrme peal olevad 305 laagrid võiksid üle vaadata.

Lati saab jah kuumapitsiga sirgeks. Ainuke asi selle järel tuleb panna lati taha ka kuuskant rauda (meil oli 24mm) või 14x50mm karastatud lattraud.
Selle lisamisega tuleb arvestada, et tugevdus tuleb panna nii niidumasina kanna ligidale kui vähegi võimalik. Vastasel juhul murrab kannast lati kõveraks ja selle parandus on juba suurem kui tõsine peavalu.

Igal juhul edu selle niidumasina korrastamisega, suurt rahakotti ja lolli pead....

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#5

Kõik asjad ei saagi olla head ja ideaalsed. Samas eks näis kuidas ta end õigustab. Alati võib vanarauaks viia,kui kopsu üle maksa ajab.


Vasta
#6

(04-05-2014, 17:43 PM)MAZ Kirjutas:  Kõik asjad ei saagi olla head ja ideaalsed. Samas eks näis kuidas ta end õigustab. Alati võib vanarauaks viia,kui kopsu üle maksa ajab.


Ma väljendasin end ehk veidi valesti.
Ma ise ehitasin ka ühe niidumasina nullist üles. Lati küljest kõik sõrad, konnad tallad. Raam laiali, lõtkude laagrite vahetus ja siis loodad, et asi töötab. - vat ei tööta. Nõuka ajal jah oli traktoristil 3 päeva remonti ja pool päeva tööd - et töö ei tapaks. Suudeti ühe selle niidumasinaga kuni 50ha maha lasta ja kõik. Tänapäeval oleks vajalik 500ha niita ja vähese hooldusega läbi ajada. Seetõttu selle masina mõtekus on alati küsimärgi all.
Jah on ka erandeid. Maal veel seisab uus lattvikat mis aastas lasi kuni 10ha ja kogu aeg hoitud - see tõesti õigustas end mingi hetkeni.
Kui ise seda lattvikatit omasin 10a tagasi, tuli arvestada aastas 1 keps ja 2-3 latti 5-6 sõrga läks ka. Siis oli jah varuosapoeks vanametalli kokkuostud, kust sai neid lattvikateid varuosadeks toodud. Lihtsalt ei jõudnud teda ära remontida enne suutis masin jälle ära laguneda. Siinjuures ei arvesta seda, et selle masina remondi peale läheb vat oma 2-400euri ära ja ikka ei ole masin vastupidav.


Probleem on tänapäeval pigem selles, et varuosad on kallid ja neid peab tõsiselt otsima. Näiteks kannaplaati esimest malmist raske leida.

Sõrgade osas, sõraplaadid (äärest sakilised 3x6cm) enamjaolt ära kulunud ja vajavad vahetust. Malmi painutada keeruline. Tänapäeval aga uuemat tüüpi sõrad on terassõrad ja nende plaadid asetsevad malmsõrgadega erikõrgusel. Ideaalis loomulikult juba võiks kasutada don jenissei topeltsõrgasid. (lõtkuvad vähem ja on vastupidavamad)

Uuematel masinatel jällegi on raamidega probleeme (lähevad t40 ja mtzi järel ribadeks) Suurematel masinatel üldse selle lattvikatiga hädad. Kui ummistub siis midagi teha -abistada ei saa- jupid taga. Väiksematel masinatel t25 ja t16 omakorda pole piisavalt vunki pöördeid, et lattvikatit õigustava kiirusega ringi ajada. Muru niitmiseks ta jah sobib. Vähegi ristiku poole vaadates jookseks ise küll juba 10 tuule poole.

Samas kui soov on suur see masin ära taastada, siis anna tuld. Ise võtaks ta nii pulkadeks kui saaks ja siis otsusta, kas kastiga uusi juppe või vead paar doonorit ka kodu.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#7

Näed, endal ka kodus vedeleb juba pikemat aega sarnane atribuut. Tahtsingi vanarauda ää viia - küll aga kui huvi pakub, siis võin küljest juppe loovutada vanaraua raha eest.

Ise ei hakka heina sellise atribuudiga iialgi niitma. Soovikorral võin isegi pilte teha. Kunagi ammu-ammu masin isegi töötas aga noh... ligadi-logadi on enamus sõlmed.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#8

Ole mureta,sõrgasid,terasid ja terade kinnituse latte mul on. Neid ja teisi asju võis mõnda aega tagasi vanametalli kokkuostudest lausa ämbriga korjata.

See uute osade hädad ja kvaliteedi puudus ei ole võõras teema. Naabrimehe niidukil läksid,poest ostetud terad juba esimese niitmisega katki. Sad

Minu kätte jõudis niiduk juba osaliselt lahti võetuna. Osa väiksemaid asju on juba välja vahetatud ja asendatud.
Ainus asi,mis on küsitav on see,et kas peale põhjalikku remonti on mõtet ka uuesti üle võõbata värviga või ei?

Kodanik Phyl kui teil on üle, kaitseplekk ja spindlipukki külge kinnituv võll,millel sees jõuvõtuvõlli nuudid. Siis neist ära ei ütleks.


Vasta
#9

Ma ei tea ka kas ta on KSF 2,1 või midagi muud. Pilte võin teha aga hetkel on üks osa ühes ja teine teises aia otsas.
Võib olla keegi valgustaks mind missuguseid lattniidukeid üldse venelased tootsid?

Sõbral oli üks vana McCormic international ja selle lappimine oli paras peavalu. Lõpuks läks kogu kupatusega utiiliks kuna osade tellimine välismaalt osutus kallimaks kui niiduki enda väärtus. Sad


Vasta
#10

Kui see šarniiri mutter on ära kadunud, võib arvata, et ka tema kael on ära loksutatud ja see ava ka, millest kael läbi läheb. Uuesti loksuma hakkamine, isegi kontramutriga, on tõenäoline.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#11

Põhimõtteliselt sama asi aga minu ülemise spindlipukki otsas pole seda pikendust(Katet).
Samuti puudub nuutidega kardaani osa jõuvõtu võllilt. Muu on kõik sama.


Vasta
#12

Lati taha keevitatakse gaz 53-e tagumisest vedrupakist esimene abi leht.Hoiab lati "kergelt kikkis"
Vasta
#13

(04-05-2014, 20:15 PM)meli666 Kirjutas:  Minul selline kasutuses.

Samasugune niiduk niitis kunagi t-40 sabas läbi aastate palju heina maha. Ei mäleta küll, et ta oleks vajanud peale tavapärase hoolduse midagi muud.
Vasta
#14

(04-05-2014, 22:01 PM)lauren Kirjutas:  
(04-05-2014, 20:15 PM)meli666 Kirjutas:  Minul selline kasutuses.

Samasugune niiduk niitis kunagi t-40 sabas läbi aastate palju heina maha. Ei mäleta küll, et ta oleks vajanud peale tavapärase hoolduse midagi muud.

Siin sama teema,mõnikord mõni tera läks katki tänu heina sisse loobitud roigastele ja see üldjuhul kõik mis lagunes,muidugi malmsarved olid asendatud terasest isendite vastu. niitis 15 aastat 4-5 looma heina ja polnud uuena soetatud. Eks kunagi oli latt kannast murdunud ja tänu sellele oli ka niidulaius 1,8 meetrit. Aga eks kõik olene kasutajast,remontijast ja antud eksemplarist.Ja eks ta sobibki vast T-40 sappa kõige paremini. Jõuvõtt sünkroonse peale ja oleneb heinamaast kas 3. või 4. käik sest see aparaat läheb aeglasel liikumisel umbe,läbi lõigatud rohi kukub lati peale või ette,mitte lati taha nagu vaja.
Vasta
#15

Endalgi üks õnnnetu lühendatud latiga isend kodus... peale lati lühemaks tegemist on pill nii tasakaalust väljas et kepsu saab parandada 1kord per 2 hektarit.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#16

Pärnus maakodus niidan iga aasta sellisega heina mis kodu juures on, aga 9 hektarilisele pole veel jõudnud sellisega Big Grin Siin saares mul neid lattvikateid oma 3 tükki seismas, vb see suvi kasutusele Jumzi taha midagi Toungue Ise jamanud tükkaega et heina ei jääks ette, vahepeal tuleb hästi välja ja siis mingi hetk hakkab heina ette koguma -.-

Niipalju veel et ise mingi lolli vea tõttu suutsin kahel raamil malmis kõrvad katki teha. nüüd pandud poldiga raud plaat muttriga kinni ja ajab asja ära.
Vasta
#17

(05-05-2014, 10:32 AM)Matuu Kirjutas:  Niipalju veel et ise mingi lolli vea tõttu suutsin kahel raamil malmis kõrvad katki teha. nüüd pandud poldiga raud plaat muttriga kinni ja ajab asja ära.
Murdusid need ära sellepärast, et keskmine tõmmits oli täiesti kokku keeratud ja siis vist alla lastes või üles tõstes läks kardaan täiesti kokku ja siis mõjusid sellised jõud, et raami küljest murdusid need kõrvad pooleks mis on aiste kinnitus kohtadest üleval. Nii, et tuleb jälgida, et selliseid lollusi ei teeks kuna murdub kergelt. (Meil kaks raami järjest) Big Grin Ja siis veel sõitis Matuu sellega russiga 4 või 5 käiguga niites suure kivi otsa aga läks õnneks ja niidukiga midagi ei juhtunud. Kivi oli meie heinamaale lükanud naabri sulane. Oleks ju võinud selle kivi põllu piirile panna või siis 20m kaugusel olevasse kivihunnikusse viia aga ikka oli vaja ~5 meetri kaugusele piirist meie põllule panna. Mina lükkasin siis kättemaksuks kivi samamoodi tema põllule ja siis ükspäev niitis too sulane uuema russi ja mingi rootor niidukiga seal ja siis käis pauk: mees lasi täie hooga rootoriga kivile otsa, korra vist lasi gaasi maha ja siis pani edasi. Cool
Vasta
#18

(05-05-2014, 19:53 PM)raivo45 Kirjutas:  
(05-05-2014, 10:32 AM)Matuu Kirjutas:  Niipalju veel et ise mingi lolli vea tõttu suutsin kahel raamil malmis kõrvad katki teha. nüüd pandud poldiga raud plaat muttriga kinni ja ajab asja ära.
Murdusid need ära sellepärast, et keskmine tõmmits oli täiesti kokku keeratud ja siis vist alla lastes või üles tõstes läks kardaan täiesti kokku ja siis mõjusid sellised jõud, et raami küljest murdusid need kõrvad pooleks mis on aiste kinnitus kohtadest üleval. Nii, et tuleb jälgida, et selliseid lollusi ei teeks kuna murdub kergelt. (Meil kaks raami järjest) Big Grin Ja siis veel sõitis Matuu sellega russiga 4 või 5 käiguga niites suure kivi otsa aga läks õnneks ja niidukiga midagi ei juhtunud. Kivi oli meie heinamaale lükanud naabri sulane. Oleks ju võinud selle kivi põllu piirile panna või siis 20m kaugusel olevasse kivihunnikusse viia aga ikka oli vaja ~5 meetri kaugusele piirist meie põllule panna. Mina lükkasin siis kättemaksuks kivi samamoodi tema põllule ja siis ükspäev niitis too sulane uuema russi ja mingi rootor niidukiga seal ja siis käis pauk: mees lasi täie hooga rootoriga kivile otsa, korra vist lasi gaasi maha ja siis pani edasi. Cool
Mina teatsin alati kui niitsin et seal ei tohi midagi ees olla Big Grin Nii paar aastat järjest kui ma ise seda heinamaad niitsin, kuni oli kivi nüüd eelmine aasta seal :S Aga jh, tasub jälgida tõmmitsat et liiga koos pole nagu Raivo mainis Toungue
Vasta
#19

Aega on möödunud aga on ka arenguid olnud. Nimelt said ära pestud ja määritud kõik laagrid ja liiguvad osad. Solidooli asemele läks Statoilis müüdav Ca+ baasil kollane laagrimääre.
Kepsu pea juures olevad 304 laagrid olid vähe kulunud ja said sisse punase määrde. Kuna kollane määre lõppes otsa. Big Grin
Samuti sai kõver ja lõtkuv keps ära vahetatud, remonditud sisuga kepsu vastu.
Suurim väljakutse on siiski vikati latti sirgeks saamine. Nelikant raua ja muu porno keevitamine,selleks,et asi sirge püsiks tundub mulle nilbe ideena. Pigem on palju tulemuslikum, raskustega vedruterasest latti sirgeks surumine palju parema effekti andnud.

Hetkel on veel tegemisel:
- vikati latt, koos teradega(vajab ülevaatamist ja vigaste terade asendust+teritamine)
-jõuvõtuvõllile mineva otsaflantsi tegemine
- latt peale sirgeks ajamist külge.
- värviparandused,seal kus see end ka õigustab.
Lõpuks tuleb siis asi kokku panna ja katsetada ära.

Kuna naabrimehel sama vikat,siis õnnestus teha ka pilt katteplekkist/kaitseplekist,mis käib korpusele.
[Pilt: 0106307793e014e.jpg]


Vasta
#20

(04-05-2014, 23:02 PM)sndr81 Kirjutas:  
(04-05-2014, 22:01 PM)lauren Kirjutas:  
(04-05-2014, 20:15 PM)meli666 Kirjutas:  Minul selline kasutuses.

Samasugune niiduk niitis kunagi t-40 sabas läbi aastate palju heina maha. Ei mäleta küll, et ta oleks vajanud peale tavapärase hoolduse midagi muud.

Siin sama teema,mõnikord mõni tera läks katki tänu heina sisse loobitud roigastele ja see üldjuhul kõik mis lagunes,muidugi malmsarved olid asendatud terasest isendite vastu. niitis 15 aastat 4-5 looma heina ja polnud uuena soetatud. Eks kunagi oli latt kannast murdunud ja tänu sellele oli ka niidulaius 1,8 meetrit. Aga eks kõik olene kasutajast,remontijast ja antud eksemplarist.Ja eks ta sobibki vast T-40 sappa kõige paremini. Jõuvõtt sünkroonse peale ja oleneb heinamaast kas 3. või 4. käik sest see aparaat läheb aeglasel liikumisel umbe,läbi lõigatud rohi kukub lati peale või ette,mitte lati taha nagu vaja.
Latte tehtigi lühemaks,pikkuse eeskuju oli tavaliselt sakslase lati pikkus.Ei läinud enam kõveraks kah.Aga lugedes teemat tundub et seda masinat ei osata lihtsalt kasutada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne