Traktor DT-14
#1

Nii, mehed-kotkad, raskema vanatehnika spetsialistid!
Mida arvata sellisest trakatsist üldiselt või sellest konkreetsest isendist?
Asi lihtne: no miskit pole teha, suvine majapidamine kipub suureks minema ja eks iga ka selline, et enam ei viitsi ega suuda kõike käterammuga toimetada. Tõsi, Q on ju metsaveoks täiesti olemas ning suisa sai kohendatud vana käsitrakatsi kallutav haagis murutrakatsi ja audi taga veetavaks kuid kui tahta tõsisemat tee-ehitust teostada ja/või ka rannaniitu purustada hooldusniidukiga, siis on vaja pisut kangemat aparaati. T-16 oleks ka nagu saadaval (ahjah, kui sel on vesi korstnast sisse läinud, siis mis oleks kõikse õigem versioon edasi???) aga sel pole ei jõuvõttu ega taga rippseadet mingisugusegi kühvlilaadse paigalduseks. Sama häda on ju ka quattroga Wink

Transkapitali väiketrakatsite lisaseadmete hinnad on nagu igati arusaadavad, a'la tagakopp/kast 350 eur ja 95 või 115 laiad niidukid kuni 750 euri vs näiteks ATV või miks mitte quattro taga veetav purustaja 1830+kõmm eurot!!! Samas nende väiketrakatsite ja ka töövõimeliste ATV'de hinnad on täiesti arusaamatud... Kuigi vist tuleb sõbral T-16 asendada mõisapargi ja ümbruse hooldamiseks siiski just selle kalli variandiga ja raiderit mitte hävitada. Aga mul pole puude vahel nikerdamist, kas lage vana heinamaa või samalage mereäär. Ja lõppkokkuvõttes suudab ka paate trakats paremini vedada. Ning murutraktor-junn on ju ka täiesti arutu hinanga aparaat, mida ei tahaks niiväga muuks asjaks äkki lõhkuda? Kõta-kõta siledal maal natuke puid vedada on OK aga sadade meetrite kaupa edasi-tagasi kruusaga käru vedada vast pole nagu mõistlik.

Seega on jäänud silma just need vanad ühepütased. Tarbimist oleks ju vähe, künda ega külvata ei plaani, samas ka vanatehnika missugune Big Grin Aga no loll mis loll selliste kohalt, linnavurle nagu ma olen. Mis on tähtis: kui selline on korras, siis kas seda tuleb kogu aeg remontida, või võiks asi ajudega kasutades siisku suvehooaja kesta, sest talveks saab ju sellise treila peal koju elektri lähedusse tuua, kasvõi ilusamaks värvimiseks... Oluline ongi, et keevitama ei peaks, mutrivõtmed pole probleem. Ehk kui saaks kuidagi hooldusniiduki 2K euri sisse mahutada - see on asja mõte.

Või muid mõtteid?
Vasta
#2

(07-05-2014, 11:55 AM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Või muid mõtteid?

Et tu,Priit...Big Grin

Kui see põks ei pea just olema nõuka pärand, siis vaata pigem vähekasutatud hiinakaid-japse. Sama raha eest saad enam tulemust.

Saska (ehk T-16 ja selle modifikatsioonid) on pigem säärane veoloom, kuigi rippsüsteemi olemasolul saab üht-teist teha.

Heastehoitud sakslane (elik RS09 oma modifikatsioonidega) on tõsiseltvõetav alternatiiv, kuid siin peaks keegi asjatundja ostetava preparaadi üle vaatama - liig palju liigub ülehinnatud utiili.

Tõsisel tööl surevad kõik need pisilased ära. Seega tuleb suuremahulised mullatööd või tee-ehitus siiski sisse osta. Saab sama raha (või vaeva) eest enam tulemust.

2 k€ miinus purusti hind on sihuke raha, mille eest Eesti turult midagi head ei saa. Rootsist võib täitsa jopata mõni Volvo Boxer või väiksem BM 1 kilo eest... Või manner-euroopast mõni sealne vanem preparaat. Kuigi rahva jõukuse kasvades on sääraste nostalgiahõnguliste puksutiste järele nõudlus sedavõrd tõusnud, et juba ainuüksi traktorilaadse materjalikogumi liikumisvõime maksab tonni, muud oskused veel peale.Sad
Vasta
#3

Selline jaapani väiketraktor on majapidamises täiesti olemas. Esialgu julgen soovitada küll. Väike ja töövõimeline asi, tehniliselt samasugune elementaarmasin kui vene omadki. Nelivedu kauba peale. Oluliselt kompaktsem kui vene oma.

Kui hinnast rääkida, siis leedust oleks ilmselt võimalik soodsamalt tuua, kui eestist saada. Riskid muidugi ka suuremad.

2k millest veel midagi maha arvata - kui sul mõnda heasoovijat pole, kes kingitusi teeks, siis ilmselt midagi eriti ei saa. Kohapealne tehnika, mida müüakse, on enamuses lõpuni kasutatud, teibi traadi ja kuvaldaga tuunitud, igate pidi ära ratsitud. Kui remondi aeg ja raha juurde arvata, kas on sel kõigel mõtet. Rootsid-soomed ehk annaks lootust, aga sõidurahad paned ju juurde. Ja kohale pead lendama telefonijutu peale, kui siis masin ei sobi, on üsna nutune. Iseasi kui kamba peale kulusid jagada.
Vasta
#4

"Häda" ongi see, et 1200 euri on hoopis teine number, kui need vanade japside eest tahetavad 3000 ja palju rohkem! Selge,et ma olen juba paar aastat vesistanud suud nende peale aga no andke andeks, mis hinnad! Minu mõistus tõrgub, sest nii hädasti pole ju neid ka vaja! Isegi murutraktori ostsin alles selleks suveks, sest ka selliste hinnad on absurdsed! Siiani jaksasin neid tuhandeid ruute ka käsimasinaga niita ja jalutada...

Kogu küss on ju selles, kas taoline vana trakats ja selle PTO on piisavad samade jõunäitajatega väiketrakatsite seadmeid käitlema? Selle konkreetse jurues jäi silma see lõik:
Tsitaat:3-4 aastat tagasi sai Kavoris tehtud silindipea remont ja hiljem ka uus pihusti ja veel nipetnäpet, nüüd on 2 aastat kasutult seisnud, piltidel näha, et on tehtud väike kopalaadne asi millega sai hoovi tasandatud
,
mis võiks olla siis midagi "tüüpvea" sarnast vms. Tõesti, pisike kopake, millega siis ka teekest siluda, on juba olemas.

(07-05-2014, 12:09 PM)v6sa Kirjutas:  Tõsisel tööl surevad kõik need pisilased ära. Seega tuleb suuremahulised mullatööd või tee-ehitus siiski sisse osta. Saab sama raha (või vaeva) eest enam tulemust.

Ksf! Võsa, mitte midagi tõsist pole!!! Tee-ehitus tähendab seda, et tasapisi veaks kerge kruusakese nii laialt peale, et seesinane murutrakats lodualalt läbi pääseks. Suur ja põhitöö kruusa kaevandamisel on ammu vägeva Volvoga tehtud ja laiali tassitud Avandiga. 200 meetrit mülgast on tehtud, jäänud on a'la üks 5-meetrine mülkakene ja 20 meetrit leppade alust, kus teetamm on juba ja tuleb kändude peale. Ja ka see on juba pool-valmis, lihtsalt natuke vaja täisematerjali silumiseks juurde tuua. Rahulikult teostatav ka seesinase audi ja tavahaagisega, kui suvitavaid sõpru pisut labidatega laaduri asemel ekspluateerida hommikupohma välja ajamisel Wink Ma ei tahagi, et suvalise sõiduautoga mereäärde pääseks.
Küll on aga probleem just selle kõrge heinaga ja mis kõige hullem - rooga! See kuramus on juba kõik ää rikkunud ja tõesti, no ei suuda hektareid trimmerdada! Teenuse ostmisega jälle see häda, et valida tuleb õige hetk, nagu oli näiteks viimane nädal: vesi oli väga madal, seega saanuks ka "meres" niita. Või kui on kaua olnud kuiv ja siis tulnud korra kange padukas: läbi kuivanud vana merepõhi kannab hästi aga enam pole ka tuleohtu jne. Aga selelks peab olema endal kohapeal kohe võtta...
Vasta
#5

Tere!

Minugi kätte sattus paar aastat tagasi selline riistapuu. Alternatiiviks sellele põkale oleks olnud metalli kokkuost. Ega ma tegelikult väga temast ei tea, aga mõned põgusad tähelepanekud, mis mul on tekkinud.

Minu meelest on mõttel jumet. Vana, nostalgiline vidin, millel aeg-ajalt on ka rakendus olemas. Minu oma seisab niisama, pole lihtsalt aega putitada ja rakendada.

Mõningaid probleeme võib tekkida varuosade hankimisel. Kui mootor on ok, siis on juba päris hea, sest sellele silindri ja kolvi leiutamine ei ole lihtne. Samuti võiks korras olla kõrgsurvepump. Mõnda asja ikka müüakse veel ka poes. Üsna hiljuti õnnestus Võru traktoripoest hankida plokikaane tihend.

Tüüpviga on vist roolisammas. Sinna sisse kipub õues seistes kogunema vesi ja külm lööb malmist korpuse lõhki. Jällegi detail, mida raske leida. Roolikarbi sisu (tigu) on vahetatav GAZ 51-ga.

Minu omal on esisilla kinnituse juures väsimuspragu. Ilmselt vanusest tingitud tüüpviga.

Niipalju kui ma aru olen saanud, siis "tagumiku" osa sisse sobivat T-25 jupid - käigukast jms. Samas sidur on tal eriline ja hiljem mitte levinud.

Keeruline lugu on starteriga. Asendatavus muu toodanguga raskendatud, kuna see pöörleb vastupidises suunas. DT-14 on vist võimalik vändast ka käima ajada, kuna käima läheb ta ju bensiiniga. Mul on DT-20, millel bensiiniga käivitamist ei ole ja väntaja peab olema väga tugev.

Minu traktori eelmised kasutajad kiidavat põkat - töökindel ja võtab vähe kütust.

Tegelikult kuulaks isegi huviga selliste põkadega rohkem kokkupuutunud inimeste sõnavõtte.
Vasta
#6

HTZ-7,DT-14 ja DT-20 on minu silmis rohkem, iseliikuvad museaalid,kui reaalsed töömasinad. Üles kiidetakse neid palju aga tehniline pool ja selle hooldus annab soovida.Sad
Enamasti on asjad lastud ära rikneda või katki ja asendada neid on ikka jube keeruline,kui neid spetsiifilisi vidinaid pole võtta.
Kõik on tehtav ja leitav aga ajaline kulu ja raha,mis sinna alla kaob: not worth it!
Kui keset hooaega kolb otsad annab või mõni käigukasti kahvel. Siis on asi hapu,sest see paneb kõik tööd pikaks ajaks seisma.
Isiklikult ostaks T-25A1,sest sellega saab nii tööd teha,kui on ka muidu tore retropill.


Vasta
#7

(07-05-2014, 12:26 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Kogu küss on ju selles, kas taoline vana trakats ja selle PTO on piisavad samade jõunäitajatega väiketrakatsite seadmeid käitlema?
...

Üldiselt on vene tehnika suuteline mootorist tuleva väände endast läbi laskma. Kas sellest midagi kasulikku sünnib, sõltub rooli ja istme vahelisest tihendist.Rolleyes

TÖÖ tegemiseks jääb teemaks olev isend ilmselt lahjaks, kuid natuke siit-sealt näkitseda jõuab kenasti. Kui rippsüsteem on olemas (nii mõneltki on "mittevajalik" eemaldatudToungue ), siis saab pruukida väikeriistu sellisena.

Arvesta, et tonni kaaluva traktori koppa mahub kuni pool tonni kruusa/mulda traktorit tapmata. Kogenud mehena tead ise, kui väike hunnik see tegelikult on...

Purustamise/niitmise juures pead arvestama, et ka madalaima käiguga võib jääda jõust puudu kogu laiuse läbihekseldamiseks. Tõsi, alati saab ju osalaiusega töötada.Big Grin

Arvestades ka uusima DT-14 vanust ei saa siin rääkida tüüpvigadest, vaid ainult konkreetse isendi kulumisastmest. Kui leiad heastehoolitsetud isendi, on lootust, sest käed Sul persest ei kasva. Iseküsimus, kas paadihaigust põdeval mehel on ikka aega ja tahtmist maiste muredega jännata. Üks vana traktor, eriti nõukaaegse defitsiidi tingimustes käepäraste vahenditega elushoitu, võib esitada üsna aeganõudvaid väljakutseidBig Grin

Konkreetne isend näikse olevat keskmises kuni heas seisukorras: liitepindadel olev niiskus julgeks loota karterites õli, enamus olulisi tükke tundub olemas olevat. See, et kõnealusel traktorilaadsel tootel iga rehv isevurfi on, kuulub pigem omaduste, kui puuduste allaWink
Ehk kui elu sisse võtab, on lootust.Cool Ülejäänu on tahtmise küsimus.
Vasta
#8

Lase käima panna,ennem pole mõtet üldse vaadatagi.Häda ongi kolvigrupis,kui see on tihe läheb ka käima ja on jõudu.Sooja ilmaga võiks käima minna kohe kui korra üle lööb,kui tahab käiamist ja veel küünalt ka pole mõtet jantida.Ja kui lähebki käima, kuulata mootori eespool olevat hammasrataste karpi,kas saeb kõvasti või ei.Nimelt on osadel isenditel komme lõhkuda niinimet vahehammasratta võlli.Kui jookseb suht vaikselt,siis võiks nagu töötada.Kui väga jaurab siis ilmselt mingi hetk läheb laiali.Parem mitte ligi võtta.Sidurit saab remontida ,aga kas sa tahad seda teha on iseasi.Tegelikult on selle asja hind ikkagi natuke suur.
Vasta
#9

Tundub,et sellel eksemplaril oli starter peal....seega vändaga enam vasta päid ja jalgu ei saa.... Tegelt tasub vaadata traktori hetkeseisukorda! Kui sõidab,käib jne. ja ka käivitub korralikult,siis võib soetada. Juppe ikka liigub,sellepärast ei tasu muretseda. Läheb ainult aega ja raha. Tasub vaadata,et milline mootor on peal. Nimelt läheb ju DT-14 käima vändast ja bensiiniga...... kui aga juba peal uuema DT-20 oma siis peaks vaatama,et kas on küljes käivitust soodustav käsipump ja spiraal kollektoris.... kui neid ei ole,ei saa ka korralikult käima. Originaalis käib siis asi nii,et ajad aku pealt spiraali punaseks ja lükkad käsipumbaga naftat spiraalile.....läheb käima nätaki.
Jõudu!
Vasta
#10

Tuli hoopis põnevam asi välja: sõbral seisab juba aastaid jõude hoopis vanem isend - HTZ-7 - ja Ta oli nõus selle mulle "klassikalise vedelraha pudeli", mille me muidugi koos rõõmsalt ära tarbime, "rendile" andma. Asi täitsa töötas 6-7 aastat tagasi ja vedas oma sabas hobuniidukit aga kuna selle peal istujal tuli alati koleruttu hirmus janu, siis Wink Aga seisab korralikus küünis kaatri taga ja ootab oma aega. Isegi uus magneeto pidi olema olemas, et säde kangemaks saada ja eriti lõdvalt vändast käima minema saada.
Viskasin kiirel ka siin pilgu peale ja aastad tagasi restaureerisid isa/poeg ehk ksf! raido23 ühe sellise ka ära. Igavene vahva pill ju! Eks kõiksepealt toob asja ära ja siis vaatab edasi. Et millise roopurustaja sinna otsa tekitame või järgi veame. Ja äkki tuleb hoopis tahtmine talvel ka asja ilusaks restaureerida, sest asi pidi Tema enda teadmistel "suhteliselt" autentne olema, näiteks on ka see nn"loorehaiste" täiesti kasutuses.
Too siis see restotud pill, mis teeb suisa silma märjaks oma iluga:
[Pilt: 1]

Aga tee-ehitust jätkame Avandiga (siin küll kolme päevaga jaaniku ajal valminud grillimaja põrand), sest sellise rentimine Ramirendist on lihtsalt piisavalt odav ja seuhke ka Uuemõisas olemas! Reede õdagust esmaspäeva hommikuni koos haagisega suurusjärk 150-160 eurorubla ja pole mõtet oma pead, selga, käsi ja jalgu vaevata! Niigi vaja 20 papli tükeldatud tüved ka kokku korjata ja eks ise teate, palju see tiblapuu vett-täis tooresolekus kaalub ja veel tükimaks seda saagida on ka piin - saele. Kuhja kuivama ja siis jaanitule ning muinastulede öö lõkkepuuks anno 2015.
Vasta
#11

(07-05-2014, 18:02 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Igavene vahva pill ju!
...

Pigem osake meie raskest ajaloost.

Rendilevõtt, eriti säärase mõlemale poolele sobiliku hinna puhul, on mõistlik mõte. Saad üsna kiiresti aimu, kas säärased põksid on tagumikkumööda (ja näppepidi) või mitteBig Grin

Ning alati on võimalik tõsiseks tööks võtta sobivam riist pihku...Cool
Vasta
#12

HTZ-7 on bensiini mootoriga, 2 silindrit ehk põhimõtteliselt pool Pobi mootorit, st. kolvigrupi taastamine on pisut kergem. Taguots on sama.

Huvitav palju see bensiinimootor kütet ka kulutab?
Vasta
#13

(08-05-2014, 08:53 AM)v6sa Kirjutas:  Pigem osake meie raskest ajaloost.

Rendilevõtt, eriti säärase mõlemale poolele sobiliku hinna puhul, on mõistlik mõte. Saad üsna kiiresti aimu, kas säärased põksid on tagumikkumööda (ja näppepidi) või mitteBig Grin

Kui vaadata sama ajastu muugi maailma analoogseid kergeid trakatseid, siis polnud venelastel midagi häbeneda! HTZ-7 oli ju väidetavalt esimene kummiratastel trakats Liidus ja muud näitajad ning ka ergonoomika ei jää küll kuidagi alla kasvõi Skandinaavias sel ajal tehtud isenditele. See on sama nagu autodega: koos kodanik kukuruuža maha võtmisega tuli ka totaalne seisak tehnikas! Alates kasvõi kodumasinatest: külmik Saraatov või tolmuimeja Raketa olid täpselt sama head kui UPO või Elektolux. Ja GAZ-21 oli ka omas klassis täiesti Euroopa tasemel pill. Ja telekad ja raadiod ja traktorid ja veokad ... ja siis tuli Breznev.

Aga eks seuhke põks ongi meil sõbraga-sõpradega pigem selline lahe suvine hobivaheldus, tõesti vaid millegi veel tundmatuga roo hävitamine on selline tõsisema tööga seostuv plaan. Ja et mitmed meievanused otsustasid veel vanaigi lisalapsi soetada või pisut nooremate omad on ka sellised 10-ümbruses, mõned lapselapsedki (tulevad näiteks Kristjuhanid külla, kuidas ikka tittesid tööle saada Wink ), siis ajaloohuvi- ja töökasvatus jms on ka oluline. Ehk nagu meile omane: rohkem ikka Just for FUN kui tõsimeelne tegevus.

Ehk ei erine seuhke vana Grålle kuidagimoodi Wink Aga on Rootsis kultustraktorid ja renoveeritunagi maksab alla 2000 euro!!!!
[Pilt: 9402209205.jpg]
[Pilt: 9411924510.jpg]
Vasta
#14

(08-05-2014, 10:53 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Kui vaadata sama ajastu muugi maailma analoogseid kergeid trakatseid, siis polnud venelastel midagi häbeneda!
...

Räägime peale seda edasi, kui oled mõlema seljas järjest nii tundi neli veetnudBig Grin

Lääne tehnika oli juba varastel kuuekümnendatel inimesele mõeldud. Venelased ei mõtle tänini kasutajale.
Vasta
#15

(08-05-2014, 11:27 AM)v6sa Kirjutas:  
(08-05-2014, 10:53 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Kui vaadata sama ajastu muugi maailma analoogseid kergeid trakatseid, siis polnud venelastel midagi häbeneda!
...

Räägime peale seda edasi, kui oled mõlema seljas järjest nii tundi neli veetnudBig Grin

Lääne tehnika oli juba varastel kuuekümnendatel inimesele mõeldud. Venelased ei mõtle tänini kasutajale.

Oled ikka KINDEL??? Täiesti suvaline leitud trakats MAN 2F1m tootmises 1958 vs ДТ-20 "Põka" tootmises samast aastast. Olematu vahe, kui, siis MANi kahepütane äkki vibreeris hästi pisut vähem aga kõik muu on küll täpselt sama ebamugav! Või kuidas erineb Fendt F12 teema pealkirjas olevast nõukogude trakatsist ДТ-14??? Või kuidas erineb näiteks prantslaste Massey Harris Pony sama ajastu nõukogude trakatsist ХТЗ-7? Seejuures ei tasu ära unustada, et nõukogudemaal oli alatine akupuudus ja et seesinane trakats pidi töötama väga erinevates kliimavöötmetes, sestap võiks vändakäivituse oluliselt õigemaks pidada. Prantsalsed on uhked, et said traktori +5 juures käima, venelane pidi sama tegema -15 juures!

MAN originaalomanikult 2000 euroga, Fendt'i saab kätte veel odavamal ehk 1690 eurot.
Vasta
#16

(08-05-2014, 13:42 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Hulk viiteid

Vaata kangide asetust, rooli kallet ja asetust, istme paiknemist... Selle nähtuse nimi on ergonoomika.Toungue

Kuigi oli ämbreid (eriti esimeste ROPSkabiinide tulekuga), siis enamasti pandi kangid ikka inimese järgi paika. Alles seejärel tuli inseneri kord.

Sellel kõigel oli lihtne seletus: oma toodang tuli ju maha müüa. Ainult NL tootjad nautisid defitsiidist tulenevaid privileege toota suvalist sitta...

Iseenesest on õige, et varaste viiekümnendate tehniline tase nii läänes kui NL maisnaehituses oli üsna võrdne. Kuid üsna pea panid juhtivad tööstusriigid oma oskused maksma ja jätsid NL üsna kaugele taha. Üsna hea näide on MTZ80/82 (too kuldnokapuuriga vanem mudel). Esimesed katsemudelid olid maailmatase. Tootmisse minnes oli tegemist aeguva tehnikaga. Tootmise lõppemisel hilistel kaheksakümnendatel oli muu maailm vahepeal kolm (mõnedes allikates ka viis) põlvkonda välja töötanud...
Vasta
#17

Kui tõelist retrolaksu tahad, siis ikka Lanz Bulldog.Saksamaal on neid igas suuruses lademetes saadaval ja varuosi tehakse siiamaani.Tõsi, käivitamine on pisut pikaajaline protsess, sest kõigepealt tuleb kuumpea tuliseks kõrvetada, kuid milline mõnus müdin, kui käima saad.Ja vinske on ta vedama ka ning kütuseks sobib isegi vana mootoriõli.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#18

(09-05-2014, 07:12 AM)Vana7 Kirjutas:  Kui tõelist retrolaksu tahad, siis ikka xxxxxxxx.
...

Sõltuvalt eelistustest võib ikside asemel panna suvalise margi ja mudeli. Mina soovitaks Valmeti kollaseid, soovitavalt 02 seeria isendeid.Big Grin Valmeti 05 on juba üsna tänapäevane traktor ja omadustelt täiesti võrreldav praeguseni toodetava 81.2ga.

Mõni teine jälle M-F 175 ning igaühel on oma mätta otsast õigus ka.Cool

Tulles teema alguse juurde tagasi, siis "täystuho" on vanatehnikahobi rahuldamiseks sama hea, kui teised alternatiivid. Ei parem, ei halvem. Töö tegemiseks aga on paremaid valikuid.
Vasta
#19

(09-05-2014, 09:09 AM)v6sa Kirjutas:  ... vanatehnikahobi rahuldamiseks sama hea, kui teised alternatiivid. Ei parem, ei halvem. Töö tegemiseks aga on paremaid valikuid.

Nii ongi, Grålle on lihtsalt selline Rootsiga seonduv nähtus, ma ju Noarootsis ehk Nuckös, rannarootsi aladel. See lihtsalt sobib sinna. Sinikollane ristilipp ja sini-must-kollane valla/rannarootsi lipp kummagi poritiiva külge ja mõnuga Roostale diskole Big Grin
Ja miskit pole teha, nende restaureeritud kabedate isendite hinnad on ikka väga soodsad ning kogu selle mänguilu juures suudab selline isegi "midagi" ära tega. Jah, PTO on otse kastilt ehk toimib vaid sõites või kohapeal seistes ning selle kirius on otses sõltuvuses liikumiskiirusega aga aparaat on ise ikkagi lahe! Ning bensiinimootor ei ole üldse paha, kuigi ka diislid pole palju kallimad.

Oluline on ju ka suurus: 4X2 meetrit, kõrgust 1.40 ja kaalu ~1200 kg. Seega läheb kenasti sõiduauto haagise peale ja mahub ka igasse garaaži sisse aga ka sellise toomine/talvekorterisse viimine pole keeruline. Ja ega väheoluline pole ka selle tuntus, info kättesaadavus, varuosad jms.
Muidugi eriline julmur on see koos haagisega Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne