Ülevaade IKH ATV metsaveohaagisest
#1

Aasta alguses soetasin hambad ristis endale IKH ATV palgiveohaagise. Esimese hooga olin valmis selle ise ehitama. Käisin Tartu Tööriistamarketis ka kohal mõõdulint näpus, aga jõudes vasakusse taha nurka, kus on erinev rehvivalik ja nähes, mis seal samasugused rattad maksavad, mis haagisel all on, läks igasugune tuju ära.
[Pilt: IMG_20140214_101337.jpg]

Sai siis kraabitud siit ja sealt ja lõpuks veeres haagis koju kaubakuudis.
[Pilt: IMG_20140320_114419.jpg]

Kohe ladusin ka haagise kokku avastamaks, et materjal, millest see on valmistatud, meenutab pigem fooliumit, millesse voldituna oleks hea näiteks ahjus lõhe valmistada, mitte palkide vedamiseks mõeldud käru ehitada. Ehk olin liiga suure lõvibatooni ära söönud ja ei osanud mutrivõtmega ettenähtud njuutonmeetreid rakendada.
[Pilt: IMG_20140320_133539.jpg]
[Pilt: IMG_20140320_133607.jpg]
[Pilt: IMG_20140320_164414.jpg]

Teiseks põhjustas meelehärmi kraana koostamise kvaliteet. Osad jupid olid puudu (vintsi külgrullikud ja paar polti), tsinkimise kvaliteet jättis soovida (oli juba ostes roostes, aga sain veidi hinnas alla kaubelda), kraana külgsuunas pööramise fiksaatorhooba ei saa jätta lahtisesse asendisse materjali küljelt (maha)laadimisel ja see ei sobinud ka külge - tuli uus kinnitusava puurida. Kraana haagise külge kinnitamiseks mõeldud alusplaadis olevad avad tuli parajaks "voolida", et peale istuks, kuna need olid poole augu võrra mööda puuritud (5 mm).

Kolmandaks tahaks lähemalt tutvust teha selle inseneri mõttemaailmaga, kes arvas, et selline kraana kinnituskonstruktsioon on mingilgi moel vastupidav:
[Pilt: IMG_20140320_164441.jpg]

Olgu, sellise hunniku käsivintsiga peale vedamisel see ülalt läbipainduv turvavõre raam oli isegi abiks tagades vintsi trossile eelpinge samal ajal, kui palgi otsal koorma peale aitasin "ronida".
[Pilt: IMG_20140509_140655.jpg]

Kuna mul on plaanis käsivints kaugjuhitava elektrilise või hüdraulilisega asendada, siis tuleb kraanale uus raam ehitada, mis on ankurdatud otse käru põhikandetoru külge ja on kiirelt eemaldatav veokasti paigaldamiseks. Heal juhul saan olemas olevalt kraanalt kasutada poomi, rullikuid, kette ja ülemist pööravat kinnitusplaati.

Tulles nüüd selle vedrutava kaitsevõre raami juurde jäi juba alguses silma üks oluline puudus: kuidas toimub palgi laadimine küljelt, kui puuduvad tugikäpad?
[Pilt: IMG_20140509_133637.jpg]


Ei tahtnud ainult vinguda, vaid üritasin olla objektiivne. Kõik öeldu on ainult minu isiklik arvamus. Ehk on kellelegi sellest heietamisest tulevaste metsaeveoga seonduvate plaanide tegemisel abi. Täna käru kasutades oli sellest vaatamata kõigile minu jaoks olulistele puudustele suur abi ning seda veel edasi tuunides saan endale arvatavasti just sellise abimehe, millest tihnikus rabistades kogu aeg unistanud olen.

Donn.
Vasta
#2

Asjalik lõimealgatus.Cool Harva julgeb keegi enda soetust kriitiliselt lahata.

Kas kasutusjuhendis või mõnes muus käru puudutavas infokillus on kirjas maksimaalne lubatud tõstetava tiku kaal?

Palgi jaoks on teised riistad (mis paraku ka teist hinda maksavad). Mis Sul ka olemas onWink

Nii IKH kui teised kerged haagised on ikka küttepuu ja peenpalgi ehk kerge kauba vedamiseks. Kolmesajakiloste palkidega saad üsna pea lahti ka telikukinnitustest.Sad

Kõnealused kallid rattad omavad eelist vaid sooserval toimetades. Kõvemal pinnal on ka kättejuhtunud autoratas täiesti pädev. Ning naela või sobiva nurga all tuleva oksatüüka vastu on mõlemad võrdselt kaitsetud.
Vasta
#3

Kui nüüd hinnad ka üles paneksid, oleks analüüsi tegemine veidi lihtsam. Vaja siis käru ja rattakomplekti hinda.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#4

selle käru kasutusotstarve oleks vast max 10..15 cm diam jubinate tõstmine ja transport inimesele kes ei saa tervislikel põhjustel ise tõsta või pole füüsiliselt nii võimekas (nooruk, vanur, rase ....)

piltidelt paistab vastu räme ülekoormus nii kraanale kui haagisele Big Grin
Vasta
#5

Võta asja positiivselt. Rattakomplekti ju ometi said.
Lisaks hulgaliselt oskusteavet, kuidas ei peaks asju valmistama.
Hindamatust isiklikust kogemusest rääkimata.
Teed nende rataste peale asisema, küll tollele õhemale rauale ka rakenduse leiad. :-)
Vasta
#6

rataste poole pealt oleksin isiklikult näiteks 2 sõiduka ratat kõrvuti pannud.Küljelt tõstmiseks saad ju nelikanttoru raamile kinnitada,teise peenema nelikant toru paned sisse ja käpp otsa.Kustpoolt tõsta vaja sealt poolt tõbad teleskoobi välja ja toestad ära või mõlemilt poolt korraga.Kui ikka korralikku asja tahad saada siis lint ja paber näppu ja poodi mõõtma ja jonistama.
Vasta
#7

(09-05-2014, 19:00 PM) Kirjutas:  Kui nüüd hinnad ka üles paneksid, oleks analüüsi tegemine veidi lihtsam. Vaja siis käru ja rattakomplekti hinda.
Tänane postkastileid annab eeldatavasti samasuguse käru kohta järgnevat teada: kandevõime tonn, pikkus 3,8m, laius 1,31m, kõrgus 1,06m, kaal 180kg, hind 695eur. Lisaks siis 300kg kandev poom 169eur.
Samas kataloogis samas mõõdus 22x11.00-8 veljel rehv 69eur. Rumm 29eur.
Vasta
#8

(09-05-2014, 18:48 PM)v6sa Kirjutas:  Asjalik lõimealgatus.Cool Harva julgeb keegi enda soetust kriitiliselt lahata.

Kas kasutusjuhendis või mõnes muus käru puudutavas infokillus on kirjas maksimaalne lubatud tõstetava tiku kaal?

Palgi jaoks on teised riistad (mis paraku ka teist hinda maksavad). Mis Sul ka olemas onWink

Nii IKH kui teised kerged haagised on ikka küttepuu ja peenpalgi ehk kerge kauba vedamiseks. Kolmesajakiloste palkidega saad üsna pea lahti ka telikukinnitustest.Sad

Kõnealused kallid rattad omavad eelist vaid sooserval toimetades. Kõvemal pinnal on ka kättejuhtunud autoratas täiesti pädev. Ning naela või sobiva nurga all tuleva oksatüüka vastu on mõlemad võrdselt kaitsetud.

Alumised 8,1 m tüvest vedasin haaratsiga käruga 2,7 m korraga.
[Pilt: IMG_20140508_171824.jpg]

Piltidelt nähtavaid palke ei tõstnud ühtegi. Need lohistasin üle tagumise otsa peale. Sestap ka kriitiliselt meelestatus - mis siis saama hakkab, kui veel palke vaja tõsta...

Esimene kord vahetult pärast haagise kokku ladumist viskasin peale hunniku toorest leppa, peenpalgid siis. Ütleks, et sai kaalult suurem kogus kui nüüd seda kuuske. Ka ATV tõrkus küngaste peal seda massi liigutamast. Samas oli pinnas veel niiske.
[Pilt: IMG_20140321_135122.jpg]

Kui peale on pandud kraana, siis ma tahan seda ka kasutada, kui vajadus tekib.

Ratastega on see teema, et tulevikus võiks haagisele ka mingi veomehhanismi külge meisterdada. Sellepärast see traktori stiilis kummimuster. Ja siin savimaadel kevadel või sügisel askeldades õigustab selline täidlane rehv ennast kenasti.


(09-05-2014, 20:05 PM)MeelisV Kirjutas:  selle käru kasutusotstarve oleks vast max 10..15 cm diam jubinate tõstmine ja transport inimesele kes ei saa tervislikel põhjustel ise tõsta või pole füüsiliselt nii võimekas (nooruk, vanur, rase ....)

piltidelt paistab vastu räme ülekoormus nii kraanale kui haagisele Big Grin

Meeldiv, et Sa mind veel noorukite hulka arvad. Smile Tegelikult ma ei näe mõtet selja tapmises. Öeldakse küll, et on olemas õige meetod tõstmiseks nii, et seljale viga ei tee, aga kuskil X asendis vihaleajava paarimeetrise palgiga võsa vahel mässates ununevad igasugused meetodid - töö on tarvis lõpetada ja palgid peale saada. Ja kraana aitab! Big Grin

Ülekoormuse kohalt - puitu õppides oli minu jaoks selline retside reegel: "Kui veel on tegemist elastse deformatsiooniga, siis on kõik hästi."


(09-05-2014, 20:09 PM)tcumen Kirjutas:  Võta asja positiivselt. Rattakomplekti ju ometi said.
Lisaks hulgaliselt oskusteavet, kuidas ei peaks asju valmistama.
Hindamatust isiklikust kogemusest rääkimata.
Teed nende rataste peale asisema, küll tollele õhemale rauale ka rakenduse leiad. :-)

Ikka võtan - tegelikult ju isegi kiitsin oma jutu lõpus, aga eestlasele kohaselt napisõnaliselt. Ja sellel kogemusel on tegelikult reaalne hinnasilt ikkagi küljes, sellepärast ka veidi mõru maik. Big Grin

(09-05-2014, 20:44 PM)muska71 Kirjutas:  rataste poole pealt oleksin isiklikult näiteks 2 sõiduka ratat kõrvuti pannud.Küljelt tõstmiseks saad ju nelikanttoru raamile kinnitada,teise peenema nelikant toru paned sisse ja käpp otsa.Kustpoolt tõsta vaja sealt poolt tõbad teleskoobi välja ja toestad ära või mõlemilt poolt korraga.Kui ikka korralikku asja tahad saada siis lint ja paber näppu ja poodi mõõtma ja jonistama.

Teleskoopkäppade plaan on juba paigas. Tänud soovituse eest!

(10-05-2014, 00:47 AM)Raivo Kirjutas:  
(09-05-2014, 19:00 PM) Kirjutas:  Kui nüüd hinnad ka üles paneksid, oleks analüüsi tegemine veidi lihtsam. Vaja siis käru ja rattakomplekti hinda.
Tänane postkastileid annab eeldatavasti samasuguse käru kohta järgnevat teada: kandevõime tonn, pikkus 3,8m, laius 1,31m, kõrgus 1,06m, kaal 180kg, hind 695eur. Lisaks siis 300kg kandev poom 169eur.
Samas kataloogis samas mõõdus 22x11.00-8 veljel rehv 69eur. Rumm 29eur.

Korrigeeriksin seda ratta mõõtu ja hinda, haagisel on all sellised rattad: http://www.ikh.fi/PDFs/product5134_2771.pdf
Vasta
#9

Nohjah. Eks kõik sõltub eelkõige pinnasest, kus toimetada tuleb. Märjas-niiskes paigas on asi igal juhul keeruline ja vajab oluliselt tugevamat tehnikat. JA kui probleem on ka manööverdatavuses, siis on ju selline kooslus igati äge! See polegi ju profitehnika.
Mul on kuiv maapind ja kui on olnud vajadust küttepuu asemel pikka ja rasket palki tuua, siis olen kas lohistanud või üks maailma ägedamaid palgiveohaagiseid on hoopis paadihaagis! VÄGA jõhkra palgi võtad kerge käeliigutusega peale, kaalugu see kasvõi 2 tonni! Aga selline saab ainult tammepalk olla... Tehnoloogia on lihtne ja täpselt sama, mis paadi/purjeka maapinnalt peale võtmisel: käru konksu otsast ära, veeretad palgi(paadi) nina ette, installid vintsitrossi, palgi tõmbad tagumise kiilurulliku peale ja sealt siis mööda rullikuid muudkui edasi, kuniks haagis on tasakaalus. Siis paned käru vedukile sappa ja vajadusel tõmbad palgi(paadi) vintsipukini, kui tahad konksule koormust.

Küll peab siis olema paadihaagis sellise ehitusega, odav rannatreiler, kus viimast rullikut ei saa vastu maad kallutada, selleks ei sobi. Samas julgen arvata, et Donn'i-sugustel meistrimeestel oleks tuhat korda odavam ja tugevam kasvõi seuhke rannatreila osta ja seda oma vajaduste järgi kohendada, kui... seda ikka juhul, kui pole just vaja ülikitsast ja ülilühikest palgihaagist. Järve tööriistamarket ju kodupood ja eks neid kolakaid on seal ka vaadatud - no ei, sama ka nende nn. muruniidukihaagistega. Ostad kaherattalise "tavalise" käsikäru, mis maksab 4 korda vähem, installid veotiisli ja saad kolm korda mahukama ja tugevama käru!

PS: kel võimalus, proovige paadihaagist ja üllatute, kui universaalne asi see võib olla! Selle männikuhja all peidab ennast selline Big Grin Aga see oli viimane lõpp, alguses paistnud Defekas kuhja alt väljagi...

OT: jäi silma selline asi Wink

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#10

Ot:

Aga mitte ei saa jätta kommenteerimata, et miks PlyVal64 sa nüüd sellist imelikku juttu siin teemas ajad, et paadi käruga on mõistlik minna metsa puid vedama? Kui teises teemas räägid suure suuga, et vana traktor kuulub kuusakoskisse ja ostke endale kähku euro masinad igaks mõtetuks tööks.

Miks nüüd endale ei ole siis muretsetud uut traktorit ja metsaveo käru?

Lihtsalt selline tähelepanek, et miks ühes teemas on vaja tugevalt oma arvamust esitada ja pilvede peale elada (jutt käib siis t-25 hinna arutluse teemast), kui ise teed täpselt sama moodi kui teised inimesed - ajad läbi sellega mis on.

Ei taha tüli üles kakkuda - küll aga sellist äärmusest äärmusesse olevat juttu on ka imelik lugeda.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#11

PlyVal64 jutus iva. Kui on paat, siis tekib ka paadikäru. Ja et ta 99% ajast niisama ei seisaks, tegime oma jaole vineerpõhja ja metallpoordid. Saab konteineri, murutraktori peale vinnata, jne. Kõige veidram kasutus- sel maamessil kandis söögipakkujate suurt vok`panni...
Vasta
#12

Ei näe ka Priidu seisukohtades miskit küsitavust.

_______________________
KKK all the way...
Vasta
#13

(10-05-2014, 18:06 PM)phyl Kirjutas:  Ot:

Aga mitte ei saa jätta kommenteerimata, et miks PlyVal64 sa nüüd sellist imelikku juttu siin teemas ajad, et paadi käruga on mõistlik minna metsa puid vedama?
...

Vaadates paadihaagise konstruktsiooni ja selle eest küsitavat hinda, siis ei liigitu Priidu pakutav lahendus kuskiltmaalt odavate kilda.

Metsahaagise sild peab all püsima ka siis, kui täiskoormaga üle juurika ronida. Respo rannahaagise oma kardetavasti jääb maha...

Kuigi iseenesest on õige, et hea paadihaagise olemasolul saab selle rullikuid kenasti ära kasutada ka metsatöödel.Cool

(10-05-2014, 11:44 AM)donn Kirjutas:  ...
Öeldakse küll, et on olemas õige meetod tõstmiseks nii, et seljale viga ei tee, aga kuskil X asendis vihaleajava paarimeetrise palgiga võsa vahel mässates ununevad igasugused meetodid - töö on tarvis lõpetada ja palgid peale saada.
...

Oma kurb kogemus sellest kevadest ütleb, et kiire läheb üle täpselt sel hetkel, kui peale krõpsu jalad enam ei kanna. Siis on aega küll ja küll...Sad

Ehk kraana on abiks. Paraku mitte säärasel moel tehtuna. IKH konstruktsioon on puhas konsool, mille puhul üleminek elastseltToungue deformatsioonilt plastsele toimub üllatavalt väikese koormuse juures kraana noole otsas. Seda kõike saab ravida väikese muudatusega haagise ehitusesWink

Positiivse külje pealt tuletan meelde, et Sul on nüüd suurepärane võimalus teha näidise alusel parem haagis. Täpselt selline, nagu vajaCool Ootan huviga teema arengutBig Grin
Vasta
#14

kuidas rataste kummidega ka lood on , harilikult panevad sellist saasta peale et jube vaadata (ostsin kunagi mingi kaubakäru 2 rattaga ja seal peal on kummid mida peab vähemalt 1 x aastas vahetama sest on juba ostes kõverad ja löövad punni välja ning lõhkevad, haisevad ka võikalt ,peal on isegi kiri -not for highway use- ühesõnaga paras saast)
Vasta
#15

Pole hullu.
Meistrimehele just paras toorik, millest tugevduste lisamisega kodupidamisse talutava töövahendi saab meisterdada. Tooriku hind on nagu on, aga ikkagi oled kokkuvõttes mäel, ma arvan.
Kümme-kaks-kolmkümmend tüve tirib aastas metsast välja küll.
Kindlasti ei tohi unustada tarkust, et iga ilmaga sohu asja pole, muidu on igast asjast varsti ainult tükid alles. Oma mets, omad rajad, omad riistad, tead kus ja kuidas toimetada.
Sellise otse-letist-metsa poekaubaga aga ei julgeks ise muud teha, kui oksahagu ja latvasid vedada.

Ahjaa..
Mis nipiga balansiirid kinnituvad?
On's sääl mingid puksid või laagrid ka ikka olemas või ainult puhas poltliide?
Vasta
#16

Kui huvi ise meisterdada või edasi arendada toorikutes, siis soovitan sellist võtta näidiseks, mille järgi teha.
Vasta
#17

(12-05-2014, 12:52 PM)kalleb Kirjutas:  ...
on juba ostes kõverad ja löövad punni välja ning lõhkevad
...

Rehvide kohalt on veel vara kommenteerida - sel kärul täitub aasta alles tuleva aasta alguses. Kui nad kirjeldatud kujul iseeneslikult ei lõhke, siis loodan, et ei pea iga aasta vahetama, muidu kaob selle käruostu mõte ära. Võibolla mängib siin rolli käru hoiustamine päikese käes?

(12-05-2014, 14:34 PM)Janka Kirjutas:  ...
Sellise otse-letist-metsa poekaubaga aga ei julgeks ise muud teha, kui oksahagu ja latvasid vedada.

Ahjaa..
Mis nipiga balansiirid kinnituvad?
On's sääl mingid puksid või laagrid ka ikka olemas või ainult puhas poltliide?

Ega mu ATV ka teab kui võimas pole. Ilmselt hakkab enne ratas ringi käima kui suudab midagi segamini tõmmata. Samas jääb võimalus, et vajub lihtsalt ahne koorma all lössi. Aga siis paneb keevitus käpa külge.

Teljed kinnituvad puksiga. Tihvtis/võllis on määrdekanal ning tihvt ise on haagise raami suhtes fikseeritud. Seega liigub ainult telg.

Sisuliselt võiks olla sellise konstruktsiooniga kraana ja tugikäpad, lisaks peal elektriline kaugjuhitav vints ja vintsi konksu küljes väiksem palgihaarats.


Kaugjuhitav vints peaks olema töö lihtsustamiseks, nagu siin. Muidu sõelu edasi-tagasi nagu narr.
Vasta
#18

(10-05-2014, 20:48 PM)pen.skar Kirjutas:  PlyVal64 jutus iva. Kui on paat, siis tekib ka paadikäru. Ja et ta 99% ajast niisama ei seisaks, tegime oma jaole vineerpõhja ja metallpoordid. Saab konteineri, murutraktori peale vinnata, jne. Kõige veidram kasutus- sel maamessil kandis söögipakkujate suurt vok`panni...

Täpselt nii see ju on - paadihaagis seisab enamasti ju niisama ja on "mõttetu kulu". Eriti kaatrite omad, mis on hooajal veel, mitte ei käi treilal. Ehk paari lihtsa lahendusega saab universaalhaagise. Kusjuures väga suure-pika, mida kasthaagistega ei saa. Ma võiks pikemalt kirjutada erinevate paadihaagiste headest/vigadest. Kuni lihteemaldatavate tagatulede paneelide jms välja, mida ühelgi tavahaagisel pole! Ning mis kõige tähtsam: miilits teepeal vaatab ju numbreid: paadihaagise omakaal on alati palju väiksem, kui vähegi veokõlbulikul "muul" ehk kasthaagisel! Edasi viidatud paadihaagisel 276 kilo/kauba kaal 474kg, suurimal O1 kasthaagisel 420 kilo/kaup olematud 330 kg!!! Hinnavahe 700 eurorubla, mille eest saab ehitada kolm kasti, kaks autoveo erivahendit ja veel teab mida kõike!

Mida suurem haagis, seda julmem tugevusvaru neil on. Paate veetakse sellistesse kohtadesse ja sellistel slippidel, et "paha hakkab". Ei tule need sillad sealt alt kuhugi! Muidugi: odav selline haagis pole aga tegu on ka parimaga. Aga vähegi paadi puhul on kaalunumbrid juba märgatavad: minu jaht kaalub ~600 kilo ja sama kaaluga hunnik palke on juba päris suur hunnik! See, et sel on paberite tarbeks kandevõime kirjutatud 474 kg, siis reaalne sellise haagise võimekus on 1000 kilo! Ning ei tasu ära unustada seda, et sellisega saab absoluutselt legaalselt ära tuua 6-meetrised lauad, prussid, torud jne! 6-meetrine lauakoorem istub ideaalselt nii, et tagumisest gabariidist on üle 99 sentimeetrit ja konksule on kaal igati kena 60-70 kilo.
Pigem on selliste haagiste häda see,et nad on enamuse ajast "liiga pikad ja laiad"! Aga kõik vidinad on 10 minutiga eemaldatavad ja nende asemel tõsta kast, pane auto peale- ja seisusõiduteed, palgiveo torud - ole vaid mees ja leiuta!

Kui aga on tööks haard-koor metsavedu, siis... siis ostetakse ikka jõhker traktor ja spetsiaalne vedavate ratastega haagis sinna sappa!

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#19

Kuna koorma massile läks jutt, siis tm vs. kg...
...Niiskusel 50%: Hb-620; Ks-790; Ku-560; Ma-640; Lm(Lv)-660.
(E. Saarmani PUIDUTEADUS)
Vasta
#20

(13-05-2014, 12:12 PM)donn Kirjutas:  
(12-05-2014, 12:52 PM)kalleb Kirjutas:  ...
on juba ostes kõverad ja löövad punni välja ning lõhkevad
...

Rehvide kohalt on veel vara kommenteerida - sel kärul täitub aasta alles tuleva aasta alguses. Kui nad kirjeldatud kujul iseeneslikult ei lõhke, siis loodan, et ei pea iga aasta vahetama, muidu kaob selle käruostu mõte ära. Võibolla mängib siin rolli käru hoiustamine päikese käes?


põhiline et hoian käru kuuris ja ilmselt päikesest too jama pole , aga kui kummidel selline spetsiifiline hiina hais ning kiri et not for highway use siis kardan et need konehalli kummidki võivad parajad ersatzid olla

samas on suvalised autokummid päevad otsa päikese käes ja pole häda kedagi - ju on see mingi spetsiifiline hiina tehnoloogia kus vanadest kaltsudest ning läbitöötanud õlist valmistatakse koerakuse lisamisega häid rattakumme

...
on juba ostes kõverad ja löövad punni välja ning lõhkevad
...

Rehvide kohalt on veel vara kommenteerida - sel kärul täitub aasta alles tuleva aasta alguses. Kui nad kirjeldatud kujul iseeneslikult ei lõhke, siis loodan, et ei pea iga aasta vahetama, muidu kaob selle käruostu mõte ära. Võibolla mängib siin rolli käru hoiustamine päikese käes?


põhiline et hoian käru kuuris ja ilmselt päikesest too jama pole , aga kui kummidel selline spetsiifiline hiina hais ning kiri et not for highway use siis kardan et need konehalli kummidki võivad parajad ersatzid olla

samas on suvalised autokummid päevad otsa päikese käes ja pole häda kedagi - ju on see mingi spetsiifiline hiina tehnoloogia kus vanadest kaltsudest ning läbitöötanud õlist valmistatakse koerakuse lisamisega häid rattakumme
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne