QUAD Apex Pro MXR100 / MX Suzuki RM85 RM250 / Arctic Cat ZR700 ... nokitsen palju

Märkenöelaga (milleks oli teritatud nöelpüstoli nöel) sai kinnituse kuju metallile joonistatud ja vöis löikama hakata.
Tol ajal mul muud polnud kui löike-ketas.

   

   

   

   


Kujult tuli köik kenasti öige välja. Kasutasin erinevate paksustega löike-kettaid, erineva paksusega käiamis-kettaid ja löpuks ka lihvketast.

   

   


Soovisin ka liugpinda originaalilähedast. Et ilusam oleks ja et mugavam kasutada oleks.
Selleks löikasin siis vastavas möödus kolmnurgad ja painutasin öigesse kumerusse. Erinevate parraste kinnitused olid liugpinnaga allapoole suuremad (asümmeetrilised):

   


TIG keevitusest teadsin ma tol ajal vaid niipalju, et see kuskil nurgas olemas on. Kuda töötab, polnd örna aimugi. Tegin keevituse MIG-ga.

   


Keevitust saigi ohtralt pandud, kuna käiamine ja üle-lihvimine oli plaanis niikuitnii.
Löppkujuga olin väga rahul ... parem kui originaal, sest ta on tugevam Smile

   


Et puhas metall rooste ei läeks ja värv sealt maha kraabitaks, otsustasin metallid oksüdeerida ölis. Nii jäid nad kenad musta värvi ja ei läinud rooste:

   


Kogu komplekt siis veel koos, kuid peale paikapanemist sain originaalid ää visata:

   


Paikas uued kinnitused oma pesades ... ootasin masinasse paika kruttimist:

   


Teenisid nad mind veatult kogu perioodi, mil Niva mul kasutuses oli, probleeme tagaistme seljatoega enam ei olnud.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Paar aastat tagasi käis söber mul külas oma tsikliga. Jalarauad on tal alumiiniumist ja fikseeritud (mitte ülessekäivad vedruga).
Tsikli eelmine omanik oli kunagi kukkunud ja tollest ajast saati oli ühel pool järgi vaid pool jalarauda. Söitmist otseselt ei segand aga kuidagit imelik oli.
Mötlesin siis, et "kui ta vaid tunneks kedagit, kes treida oskaks" ...

Näpud sügelesid ja vötsin möödud veel terve olnud jalarualt.
Valmistasin uued, sarnase kujuga, samas möödus ... aga pinna otsustasin rihveldada originaali soonte asemel:

   


   


   


Rihveldusega on mul nagu ta on ... 50/50. Ehk siis ühel toel tuli kena, teisel mitte-nii-kena. Kuid praktikas toimivad mölemad.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Katki oli tal ka veel tagapiduri peasilindri kate.
Pönevusest valmistasin ka selle uue alumiiniumist.

Kuna ma pärishästi ei teadnud, milline ta olema peaks, siis tegin alustuseks paroniidist proovitüki.

   



Disaineri silma mul eriti pole, miskit siiski nuputasin välja mis silma ei riivaks ja praktiline oleks:

   


Ning olles freespingis 0-pinkti ää seadistanud, vöis väntamine alata:

   

   

   


Valmis detaili proovisin teha ilusate ümarate servade ja äärtega, et miskit taha ei takerduks:

   

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Kui jubinad valmis, käisin söbra juures ja kruttisin nad tsiklile külge:

   

   

   

Tol hetkel (pilt) ei olnud mul piduri peasilindri katte jaoks öigeid polte kohe vötta, need tulid hiljem madalamad ümarpeaga ... vist, vähemasti plaan oli nii.

   

   


Testisöidu uute jalaraudadega tegin ise, et veenduda nende kindluses Wink ... suu körvuni.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Peen värk. Ma niisama targutaks et heeblid ongi ette nähtud ära murduma sest need on odavamad kui piduri/siduripump. Krossikal kulus neid paljuBig Grin.
Vasta

(29-09-2017, 19:47 PM)Taaviw126 Kirjutas:  Peen värk. Ma niisama targutaks et heeblid ongi ette nähtud ära murduma sest need on odavamad kui piduri/siduripump. Krossikal kulus neid paljuBig Grin.

Jutt käis ju Niva tagistmete lukustamise heeblitest Rolleyes
Vasta

(30-09-2017, 11:32 AM)twist Kirjutas:  
(29-09-2017, 19:47 PM)Taaviw126 Kirjutas:  Peen värk. Ma niisama targutaks et heeblid ongi ette nähtud ära murduma sest need on odavamad kui piduri/siduripump. Krossikal kulus neid paljuBig Grin.

Jutt käis ju Niva tagistmete lukustamise heeblitest Rolleyes

Just nii. Aga eks see kirja-font väike ole ka, omalgit vahel loen mitu korda, et öieti märgata.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Ennem Suzuki detailideni jöudmist, sai taas üks roos valmis nokitsetud. Kena oli meelde tuletada plasmaga löikamist, TIG-ga keevitust ja gaasipitsiga jootmist Toungue
Seekord tegin messingu plekist, siis jäid lehed ja öis kenad kollased.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

(31-07-2017, 06:35 AM)overspeed Kirjutas:  - Praktselt köik laagrid läksid igalepoole uued, kaasa-arvatud amordiliigend (kes teab, saab aru). Tagakiige uued laagrid on olemas ja vahetan talvel, Söbra pojal taas täpselt samasorti söiduk (arvata vöite, miks just täpselt sama mark/mudel) ja temal vahetasin tagakiige laagrid juba. Selle tarbeks spetsriistad treitud .... sellest hiljem kui omal vahetan.

Kuna vihma kodus olles iga päev sajab, siis ei paista söitmaminekust miskit välja tulema. Otsustasin siis teha talvehooldused RM85-le ära.
Esmalt tagakiige laagrid.
Olid nad tsikli ostes ülikuivad ning sain küll liikuma ja määritud, kuid tahan uued panna ning siis ei pea muretsema enam.
Kuna söbra tsiklil juba need vahetasin, siis on tömmits-press juba tehtud ja kasutusvalmis.

   


   


Vaadates joonist, on seal näha laagrite paigutus. Uurisin, kuidas peaks töötama too "Thrust Bearing" osa, ehk siis külgepidi laager . Kui RM250-l käivad seal tugi-nöel-laagrid, siis RM85-l on lihtsalt liug-seib (joonisel viirutatud seib). Puks (joonisel viirutatud puks) aga, mis kiige alumiiniumi sisse käib, on mul kiigel pesa pisut kulutanud. Peaks ta olema tihkelt sees aga loksub hetkel. Selle liimin siis Loctite 620-ga kinni.
Joonisel roheline on lihtsalt tolmukate (sodi ja vee eest), punane osa on siis see pind, mis külg-toestust teeb ... sinna määre vahele Smile
Prox komplektis on ka kaasas simmertihendid sise-osa jaoks, originaalis neid ei käi. Loomulikult parem kui veelrohkem sodi ja veekaitset ju on. Kiige nöel-laagritel on omal ka veel sisse ehitatud simmerid, mis peavad siis jääma väljapoole.

   


   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Väiksed märgid küll liugpinnal peal on, kuid miskit katastroofilist ei olnud ... nagu mo 250-l, millel toimus puhas piting ja sügavad sooned sees olid.

   


Kuna kiige laagrikorpuse osas välimine pind pisut ebatasasem on, siis tegin pressid nii, et sissepoole laagrid välja lükata. Toestuseks ja tsentreerimiseks on press-puksil süvend sisse treitud:

   


Väljapoolt siis pressin sisse puksi, mille OD väiksem kui laagrite oma ja ID just niipalju, kui keermelatil.
Keermelatt on piisavalt pikk, et teisepoole laagri völlist läbi minna, siis suunab kogu pressi otseks kenasti:

   


Ja kahe tavalise lihtvötmega peale pingutades pressisin laagrid välja.

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Distantspuksid on treitud niimoodi, et ühele poole läeb 5mm sisse ja teiselepoole läeb 4mm sisse. Siis on laagrid kenasti koos ja väljaspoolsed distantsid öiged (välja-pool thrust puks ja sees-pool simmer). Sissepressimine sama keermelatiga, samuti teise poole laagrist toestatud. Jälgida tuli, et laagrid öietpidi läeks, et sisse-ehitatud tihend väljapoole satuks ikka:


   

   


Ja köik siis uuesti teisepoole laagritega:

   


Kiige alumiiniumisse liimisin siis puksi Loctite 620'ga, kuna liugistuga ta enam sinna ei läinud loksu töttu.'

   


Ning togilaagri seib siis otsa tolmukattega, määret vahele:

   


Prox komplekt annab kaasa ka simmeri sissepoole, et veelgit tolmukindlam oleks:

   


Ning taaskasutuseks tagakiige valmis ongi. Loodan, et enam niipea seda alt ära vötma ei pea.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

(31-07-2017, 06:35 AM)overspeed Kirjutas:  ...
Aga "kere" osa (mootorit vaatan talvel) sai üksipulki laiali vöetud ja väga palju tehtud.
...

Talv veel päris pole, aga kuna varuosad köik olemas ning kätte saadud, siis "vaatan mootorile sisse", mis üllatusi sealt leida vöiks:

   


Eelmise omaniku poolt on puruks läinud öli väljalaske ava. Seda on paigatud vedelmetalliga, kuid ei paista eriti karestatud alt olema, äärest irvakil. Lekke sain silikooniga pidama ja öli vahetasin, avades sidurikambrikaane, kuid peaks ikkagit korralikult korda tegema, et soovi korral mugavam öli välja lasta oleks. Lisaks ei saa kogu öli kätte, kui sidurikambri kaan avada, läbijooksuava sidurikoja ja käigukasti vahel on just selle Drain poldi kaudu:

   


Esimese asjana siis generaatori rootori eemaldus ... milleks mul tömmits puudub. Kunagit sai Husqvarna sael samatüüpi tömmitsaga rootor eemaldatud, kuid pole örna aimugi enam, kus see tömmits jäi:

   


Treisin uue tömmitsa seibi, D=43mm ja paksust 11mm. Freespingis jagaja-peaga 120-kraadiste vahedega 3 ava öige raadiusele, keskel tömmitsapoldi peen-keere.

   

   

   


Rootori eemaldus öige tööriistaga üli-lihtne.

   


Ja siis sealt edasi detailide eemaldus:

   


Ja esimene üllatus: Sidurikorvi mutter on tugevalt kinni, kuid sisu loksub ikkagit ... pole hea:

Video loksust


Sidurikorvi lahtikeeramiseks kasutasin juba varem RM250 mootori tarbeks valmistatud hoidjat. Natukse pidin seda modifitseerima käppade otstest, kuna RM85 sidur väiksem:

   



Kuna loksumisega on soonte pöhjad viga vöi valtsimist saanud, siis käega tömmates ma siduri-sisu kätte ei saanud. Väikse siduri jaoks ma nii suurt tömmitsat varem kasutanud ei ole Toungue

   


Väljalastud öli oli paras emulsiooni segu ... arvata vöib, et veepumba simmer lekib. Aga vahetusse läevad köik laagrid ja simmerid niikuitnii.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Proovin köik "osakondade" jubinad eraldi topsidesse panna, pärast kokkupanemisel omal palju lihtsam:

   


Väntvölli otsas olevate mutrite keeramiseks on vaja üht spetsriista, millega väntvölli kinni hoida (according to the manual). Piltidelt nähtu järgi valmistasin selle ... alumiiniumist (lihtsam freesida):

   

   

   


Niimoodi kepsu kinni hoides on lust mutreid keerata (N: sidurikoja pool olev hammasratas käib vv-i otsa 70 Nm, annaks ikka kinni hoida niisama):

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Eelnevalt valmistatud mootori lahtivötmis-tömmitsaga sain kerge vaevaga mootori-pooled lahti:

   

   

   

   


Pildil on näha, mis värvi osa käigukasti öli täpselt oli. Imelik oli natukse see, et mitte köik öli polnud selline, emulsioon settis nagu öli pöhja. Kui väljalastu topsis hoidsin, siis peale kerkis puhas kraam ja see plöga vajus pöhja:

   


Käigukasti hammakaid ma eraldi völlidelt eemaldama ei hakanud. Pesin puhtanks ja kontrollisin visuaalselt üle:

   


Sama tööriistaga sain ka väntvölli teise poole küljest lahti:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Väntvölli laagri eemalduseks sai kunagi ostetud vastav tömmits:

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Tüki aega mötlesin, mis teha selle vigastatud ölikorgiga mootori all. Kas proovida korda teha vöi jätta puutumata (sai ju silikooniga pidama).
Pödesin seetöttu, et ega see Alumiiniumi keevitus mul päris "käpas" pole ja kui kogemata sisse sulatan, siis olen puhta jamas.
Samas ölivahetusel oleks mugavam ikkagit korki kasutada, mitte sidurikambri kaant avada.
Olles uurinud, et sidurikambri kaane avamisega kogu öli kätte ei saagi, otsustasin pragu keevitada.
Esmalt eemaldasin eelmise omaniku poolt pandud vedelmetalli. Kuna aluspind oli karestamata, siis ainuke koht kust see kövasti kinni hoidis oli pragu ise:

   

   

   


Keermest on järgi veel pool, alguseosa on läinud. Uut keeret sisse aretama ei hakka. Polt püsib kinni ka poole keermega ning silikooniga kinnitan, et ta ära ei kaoks. Lihtsalt keevitan prao kinni.
Proovisin pinda puhastada ja pragu samuti. Et keere "sisse ei kukuks" panin sinna ennem keevitust poldi, kuna pidin alustama prao otsapoolt. Muidu venib veel suuremaks soojuspaisumisega:

   


Ega "väriseval käel" keevitusest suurt miskit välja ei tulnud, rohkem nagu sulatasin selle prao kokku. Nagu töökaaslane ikka ütleb, hoiab ju ka sulatatud versioon.
Lihtsamaks ei teinud seda ka mitte ikkagit liialt must pind.

   


Kui alumiinium maha oli jahtunud, siis avastasin, et soojuspaisumisega oli ilmsiks tulnud ka fakt, et teisepool on ka pragu. Jällegi sulatasin ka selle kokku:

   

Valmistasin vastavas pikkuses uue punn-poldi ning kasutades ka kummikattega metallseibi ja silikooni peaks uus punn kenasti pidama. Samas öli väljalaskmisesoovi korral ei pea enam prao pärast muretsema.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Nüüd saan vaikselt kokku panema hakata.
Alustuseks puhastan köik keermed:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Mis ma siis veel mootori seest leidsin:
- Kasutamisel, käimalöömisvänt ei olnud ülaosas mitte kohe pinges vedruga. Eelmine omanik hoidis seda patsikummiga tagapiduri ölipotsku küljes, et söidu ajal ei loksusk.
Arvasin, et miskit katki, kuid viga oli lihtsalt vales kokkupanemises. Ettenähtud märgistused ei olnud paikas ja seetöttu tal vedru lödvaks jäigi:

   


Kokkupanemisel uurisin manualist simmerite pilti, vaadates mootorit, siis ei olnud pilt mitte sama ... eelmine omanik oli pannud parempoolse simmeri tagurpidi sisse:

   

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Mootor hakkab vaikselt kokku saama (silinder eraldi, kuna sellel on väljalaskeklapisüsteem vaja hooldada).
Nokitsemist on siduri asjus, hetkel otsakaane küljes olevate detailide hoole/vahetus:

   


Veepumba impeller toimib, kuid kraapsud peal ja völlis sooned. Hetkel läeb vana tagasi, kuna uut pole, kuid järgmine kord kui kaan maha vötan (ja uus pump käes), siis asendan selle:

   

Veepumba simmeri paigalduseks tuli teha pisike spetsriist, kuna simmer päris sügavale tuli lükata ja veepumba simmer ka ainuke on, milllele liimi vahele panna tuleb välispinnale:

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Sidurikorvil on kettat sisse kulutanud parajad sooned. Igaks juhuks freesin need maha, et tulevikus sidurilahutust segama ei hakkaks:

   


Freespingi jagajapea pakkide vahele mahub max D=44mm. Korvialuse hammaka D=43mm. Seega kinnituseks pidin treima 0,5mm paksuse vöru:

   

   


Korv pingis paikas, freesimismööt paikas, vöis küljed üle lasta. 12 pilu ... seega iga 30 kraadi järelt:

   

   


Paistis, et köik küljed polnudki vördsed, osad vöttis kenasti siledaks ning osadele jäi veel örnalt kulumisjälg peale. Tegin servad ümaraks ja nii jääb:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne