QUAD Apex Pro MXR100 / MX Suzuki RM85 RM250 / Arctic Cat ZR700 ... nokitsen palju
#21

Vinge värk! Idee vast pärineb veneaegsetelt keskkütteradiaatoritelt? Olid mingid ribilised vorstid kunagi ammu. Ja muidugi tahaks küsida mis takistas lihtsalt pikemat toru kasutada? Kaal, arvutus?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#22

(08-05-2015, 16:36 PM)Marko Kirjutas:  ... mis takistas lihtsalt pikemat toru kasutada? ...

Arvan, et ruumipuudus. 
Vasta
#23

Ruumipuudus jah, sest lödvikud tulevad esi-öötsade vahelt läbi.
Kuna quad teeb päris körgeid hüppeid ka, siis peab köik kindlalt kinnitatud olema maandumiseks. Seetöttu on lisaradiaatori paigaldus natukse suurem töö, mida plaanin hiljem teha. Selline toruradikas on hetkel lihtsaim abi.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#24

Idee ja eriti teostus 5 aga praktiliselt kasutegur üpris teoreetiline.Ja kui "elukas"suht aega mudane,siis see pigem muutub tulisemaks,kui ülejäänud lõdvik.Ehk siis säilitab seda,millest tahad vabaneda..Lihtsalt nii on. Sad
Vasta
#25

(08-05-2015, 17:14 PM)linnuke Kirjutas:  Idee ja eriti teostus 5 aga praktiliselt kasutegur üpris teoreetiline.Ja kui "elukas"suht aega mudane,siis see pigem muutub tulisemaks,kui ülejäänud lõdvik.Ehk siis säilitab seda,millest tahad vabaneda..Lihtsalt nii on. Sad

Eks ka see on köik läbi mötetest käinud, kuid miskit tuli proovida ja muuta, niisama originaalversiooniga edasi jätkata ei soovind kuna esines ju probleeme. Nagu ka ülal mainisin, plaan on panna teine radiaator plastiku alla muda eest peitu, kuid ajapuuduse töttu otsisin hetkel lihtsamat ja kiiremat lahendust.
Täispööretel on vedelikuvool nii suur, et selle toruradika kasutegur jah suht väike. Samas on asjal ka teine vajadus. Esiradikas toimib vaid quadi liikumisel, kuna tal ventilaator puudub. Stardijoonel oodates antakse märku, et mootorid käima. Seejärel aga tekib ootamatu mitmeminutiline viivitus, kuid mootor juba töötab. Seisval quadil aga esiradikas jahutusefekti eriti ei anna kuna öhku ju läbi ei käi, ehk see toruradikas aitab tühikäigul madalama vedelikuliikumisega piisavalt, et kohapeal keema ei läeks.
See köik muidugi aint teooria, sest alles see aasta saan külge installeeritud termomeetri jahutusvedelikule, seni oli vaid tahhomeeter. Saades ka temperatuuri infot, saan edasi tegutseda ja otsustada.

    KOSO Db-02 Offroad Version

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#26

LGP.Overspeed.Minu jutt ei olnud mingil juhul kriitilise mõttega,lihtsalt teinekord läheb palju aega ja vaeva tühja.On olemas nn.distants termomeeter,sellega saaksid testida.Tegelen sipsa mudellennundusega,seal see igati vajalik asi,pöörleva propi vahele ei tahaks ju kuidagi näppe toppida.Moto temp aga suht oluline.
Leidsin enda oma just kalli kaasa köögi sahtlist,kuna Temal kah vaja oma roogasi testida.Mudeliks 826 T2 Testo
http://www.testo.com.cn/resources//media...g_pdpr.jpg
Samas,sebid juurde küll termomeetri,Aga see ju ainult konstateerib fakti,mitte ei likvideeri seda.
Vasta
#27

Aga miks ventikas puudub?
Kas pole selles võistlusklassis lubatud kasutada?
Vasta
#28

Kujutan ette,et nii ruumi,kui ka energiapuudus(pluss vibrad ja muud mitteauto anomaaliad) WinkPigem peaks midagi radika ees olema,egas vent s....a ära puhu.
Vasta
#29

TõrvaOT võib ära kustutada, linnuke oma ja mina oma. Kasuteguri kohta aga tahaks teada küll, praeguseks loodetavasti installitud ja tulemus käes?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#30

(08-05-2015, 23:17 PM)Janka Kirjutas:  Aga miks ventikas puudub?
Kas pole selles võistlusklassis lubatud kasutada?

Keelatud ei ole ventilaator. Kuid möttetu oleks see kaasa vedada, lisa raskus ja seade (akut pole, genekast voolu vöttes kaotaks mootor jöudu, 100cc-l iga piisk loeb). Quad on möeldud söitmiseks kus öhuvool olemas, seismine on vaid stardijoonel minimaalne.

(08-05-2015, 23:22 PM)linnuke Kirjutas:  ...Pigem peaks midagi radika ees olema,egas vent s....a ära puhu.

Radika ees on kaks erisuuruses avadega metallkaitset, kuid märga savimuda need eemale ei hoia.


(11-05-2015, 14:35 PM)Marko Kirjutas:  TõrvaOT võib ära kustutada, linnuke oma ja mina oma. Kasuteguri kohta aga tahaks teada küll, praeguseks loodetavasti installitud ja tulemus käes?

Toruradikad intalleerin kui koju läen, hetkel tööl kuni 20.05.2015. Eks ikka annan teada tulemusest.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#31

(11-05-2015, 14:35 PM)Marko Kirjutas:  Kasuteguri kohta aga tahaks teada küll, praeguseks loodetavasti installitud ja tulemus käes?

Kuna mul eelmine aasta termomeetrit küljes ei olnud, siis temperatuurivördlust ma öelda ei saa, aga maksimum mis aparaat registreeris oli 110 C, värskelt rajalt tulles näitas 96 C.
Eelmisel aastal aga alati söidust tulles oli paisupaak pea-aegu täis vöi siis isegi silmini täis, jahtudes tömbas sellest pea pool ka tagasi küll, kuid juurde pidin lisama jahutusvedelikku törtsu peale igat söitu, ehk siis osa mis minema kees ja paisupaagist väljus. See aasta aga treeningute ja esimese vöistluspäeva tulemustel vöin öelda, et paisupaaki suurt midagi ei tulegi, kui siis vaid töesti see osa mis paisumistegur sinna lükkab. Installeeritud on hetkel vaid üks toruradikas, plaanis oli ka teine panna. Söbra poja quadil on mölemad toruradikad paikas, ning tal jäi maksimum temperatuur alla 100 C (quadid on ühesugused ja söitsid koos samal rajal samas söidus samade kiirustega/koormustega).

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#32

Nagu ikka, andsid möned asjad ka pisut järgi esimesel vöistlusel. Seekord olid köik alumiiniumist ... kahtlustasin seda sellega, et alumine mootorikinnitus tegi raami oluliselt jäigemaks mis töi juurde ka meeletu vibra raamile. 
Tuli oma roosteläinud alumiiniumtöötlusoskused "ülesse otsida" ja parandama hakata:

Öhufiltri korpuse üks kinnituskörv murdus:

   

Tagumise porilaua vasak toestus pooleks. Seda olin ka juba varem (paar aastat tagasi) paiganud (keevituse asemel tuli siis välja rohkem sulatus Smile ), ning see pigem sellepärast, et kövasti porilauale toetub poeg kehaga (peab tegema nii, et vastu peaks sellele koormusele):

   

Tagumise piduri kolvi kaitseks pealeastumise eest on tehtub Al kaitse, sedagi varem juba paikanud, kuid nüüd uus pragu:

           

         

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#33

Egas kedagit, vötsin kodunt nöuka-ajast järele jäänud 5mm paksuse dur-alumiiniumplaadi ja joonistasin sellele terveksjäänud kronsa järgi uue valmis:

   

Loomulikult saaks selle tikksaega kiirelt ja lihtsalt välja löigata, kuid miks teha asju lihtsamalt kui on ka keerulisemaid vöimalusi Smile Mängisin natukse freesimispingiga ka:

   

Alumiiniumil on üks väga hea omadus. Kuumutades ta teatud temperatuurini, siis jääb ta tükiks ajaks pehmeks ka peale mahajahtumist. Oleneb alumiiniumi margist, vöib ta pehme olla tundidest kuni nädalani, tömmates end siis vaikselt tagasi kövaks painutatud vormi.
Täpselt ei teagi, mis see öige temperatuur on (töötlustemp kirjas et 300...400 C), kuid käepäraste vahenditega saab seda teha alljärgnevalt. Pannes gaasipitsil pölema vaid Atsetüleeni ja tahmad sellega detaili ära, siis soojendad ühtlaselt kuni tahm ära pöleb ja käes see öige temperatuur ongi ( üks väga huvitav video alumiiniumist )
Kui gaasipitsil kasutatakse Propaani (nagu mul naabril oli, kui tema juures Al-i soojendamas käisin) siis tuleb leida kuskilt männipuu tükike ning soojendada detaili ühtlaselt aeg-ajalt puuliistakaga peale tömmates. Kui liistakas jätab maha pruuni jälje, on temperatuur saavutatud.
Kuna mul oli tegu 5 mm paksu plaadiga, proovisin seda soojendada ühtlaselt ja läbinisti:

         

         

Painutamine läks suht hästi kuni viimase väikseima paindeni ... siis tegi pröksu. Nördimusest ei viitsind ma uut hakata tegema ja keevitasin murdunud osa kinni.
Uurides vea pöhjust, leidsin, et dur-alumiinum on neist painutamisele köige kapriisem ja soovinuks rohkem ka kuumust:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#34

Öhupuhasti karbile löikasin al nurkprofiilist tüki ja keevitan selle külge. Täpsemalt otsa töötlen quadile proovides:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#35

Pidurisilindri kaitsele löikasin nelikantprofiilist välja nurga, eemaldasin vana kinnituse ja keevitan uue asemele küljepealt:

   

Kui köik keevituseks valmis siis hakkasin üks-haaval pihta. 
Alumiiniumi keevitamisel tuleb pidada meeles kolme asja:
1) puhastada
2) puhastada
3) puhastada

Oksiidi kiht peab keevitatavatelt pindadelt eemaldatud olema. Kasutan selleks roostevabast traatharja, siis puhastan veel piiritusega. Peale puhastust on ca 30 min aega keevitada, siis hakkab oksiidi kiht tagasi tulema. Samuti tuleb puhastada ka jootetraat.

   

Seekord siis tuli vist keevitust rohkem juba kui sulatamist Smile

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#36

Edukas hooaeg on taas seljataga ja aeg vaikselt nokitseda.

Esmalt MX taga-amordi kinnituslaagrite vahetus. 

   

Käivad seal sfäärilised liuglaagrid, önneks meetermöödus (OD=22mm). Sai uued poest soetatud ja paika pandud. Vanade kättesaamiseks sai treitud täpsed öiges möödus puksid, millest ühega lükkab laagrit ja teisega toetab amorti. Töö lihtne ja loogiline.

Nüüd aga uus idee.

Järgmisel aastal on esmakordselt plaanis teha laste quad klass SuperMotos. Vahelduseks vöiks ka seda proovida, miskit uut ja huvitavat poisile. 
Kuna mul kodus originaalamordid lihtsalt kastis vedelevad, on plaan need ümber ehitada madalamaks ja jäigemaks SuperMoto söiduks. Siis on olemas mölemad komplektid amorte, et saab kiirelt vahetada, oleneb kumba söita vaja, kas krossi vöi SuperMotot (ja ka rehvid velgedel on kiiresti vahetatavad).
Seega originaalamortide overhaul ja ümberehitus:
Sai quadi peal ära möödetud, palju on vaja allapoole lasta, kuna söit enamus asfaldil (offroadi vähe ja möni hüpe pisike).
Alustasin kinnituspukside vahetusega. Need aga ei ole laagrid, vaid kummipuksid. Treitud presspuksid sobisid ka nendele.

   

Siis vötsin amordi laiali, et üle mööta köik simmerid ja o-ringid, kuna manuali ega varuosadenimekirja mul nende amortide jaoks pole. Isegi tootja nime pole amortidel peal, Apex'i originaal millele overhaul kit-e ei müüda.

               

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#37

Köik vajalikud varuosad kirja pannud leidsin, et ei olegi nii lihtne neid saada.

Esmalt avastasin, et kinnituspuksi ava on nöksa suurem kui 22mm, nii umbes 22,2 mm. Piilusin siis tollmöödu tabelit ja tuligi välja, et puksid toll möödus 22,225mm:

   

Ja sellises möödus pukse pole veel suudetud mulle tarnida. Seega varuplaan: panna puksi asemel samuti sfääriline laager, mida tollmöödus tellida önneks saab.
Selle jaoks aga pidin treima laagrile otsapuksid, millede kaela ka O-röngas läeb. Krossi amordilt sai spikerdatud möödud ja kuju ning tehtud joonis tollmöötudega laagri jaoks:

   

Vanarauahunnikust sai leitud täpselt paras metallvarras (töukur):

   

Vajaminevad treiterad köik valmis seatud/rihitud, vöis pihta hakata:

   

Nii väikse detaili tegemine suure pingiga üks paras nikerdamine on, aga tehtud ma ühe amordijagu neid sain:

         

         

Ja digitaalsupler on lemmikriist, kui tegu juba sajandike treimisega Smile

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#38

Amorte lühemaks teha oli algul plaan völli otsast oleva kinnituse kaudu. Kuid see on sinna niiiiii kövasti kinni liimitud, et ei saa teist kätte. Peaks proovima teist kuumutada ca 200 kraadi C, et liim lahti sulaks ... 
Teine versioon (taga-amordil niikuitnii aint see versioon, kuna völliotsa kinnitust lühemaks enam teha ei saa, sest vedru hakkab muidu vasta raami käima) on treida amordi kolvi ja otsakaane vahele puks, mis lühendab amordi väljatulemise käiku. Möötude järgi, tuleb seda teha pea pool amordi originaalkäigupikkusest, millest mul muidugit kahju on. Kuid kuna vedrud läevad jäigemaks ja amordi teen jäigemaks, siis see pool amordi käiku peaks piisav jääma asfaldi söiduks (originaalik käik ca 9 cm, puksiga tuleks 4,5 cm). 
Et amorti jäigemaks saada, on ka mitu versiooni. 
Üks oleks kolvile seibe juurde panna. Neid mul varuks pole, kuid plaan on natukse tellida (suht hinda väärt asjad on). 
Teine versioon, oleks paksem öli panna. Sees oli 20W amordi öli. Plaan panna 30W öli. Mida ma aga eestist ei leia, on 30E amordi öli. On 2,5W kuni 20W, aga 30W no mitte kuskil. Önneks on Soomes raskemaid mehi palju, kes Harley'dega söidavad, seal 30W rohkem saadavam, tuttav mulle selle ka töi:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#39

Senikaua, kui uusi simmereid ja o-ringe ootan, mille tarneaeg öeldi olema Detsembri löpuks, otsustasin ehitada amordi vedru kokkusuruja, et kodu lihtsam vedrudega tegeleda oleks. Väga tihti neid maha vötta/peale panna küll vaja pole, kuid kätejöul on see ikkagit keeruline ka see üliharv kordi. Nüüd aga, kui amordi poole lühemaks teen, ja ikkagit plaanin kasutada originaalvedru, saab vedru kokkusurumine ilma abivahendita olema vöimatu ülesanne. 
Seega kokkusuruja ehitus:
Netist natukse sobrades, leidsin sellise, mis mulle meeldis ja sobiks (ostel üle 100€):

   

Sai aga jälle metallihunnikus sobratud ja vajalikud jubinad välja otsitud.
Nokitsemist on, kuid asi edeneb ja on hetkel juba testimiskauguses:

                           

Natukse detaile veel ja vöib lisada asjale "kaubandusliku väljanägemise".
Siis saab edasi tegelda amortidele vahetükkide treimisega.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#40

Väga põnev! Mispärast tööriistad kollasega märgistatud on? Rolleyes
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne