Quo vadis...
#21

(15-07-2014, 22:11 PM)Roland Kirjutas:  Kuis jah-rehvi juurde tagasi.Seda vahetada ei mõisteta ei taheta või ei tohi...ei tea.

Seadus võetakse kindlasti vastu, mis keelab ise teha kõiki töid, välja arvatud töökohal tööajal vastavalt iseenda kvalifikatsioonile. Treial näiteks ei tohi naela seina lüüa peegli riputamiseks, sest ta ei tea mitu kilo kannatab juhuslik nael. Ja veel väljaspool tööaega! Selleks on spetsmehed, keda siis tellid. Muidu tuleb ametiühing vahele, et võtad naelalööjate töö ära. See aeg tuleb.
Sapaka ( kas 65 või 68 mudel?) klaasipuhasti hammasrattal paar hammast maas. Tööle ei saa aga tagastub ise. Isa pani vasaku põlve küljest nööri hoova taha ja iga kord kui oli vaja viibutus teha, tõmbas põlvega ja nii sõitis pikka aega kuni maha müüs auto.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#22

Nali naljaks, aga ratta vahetus on selle kõrval raketiteadus. Mul üks sõber, kes autokooli lõpetades ei osanud autot automaat tanklas tankida. Tõsimeeli, ta ei jaganud ei ööd ega mütsi, kus-mis-käib ja milline püstol üldse valida. Arvatavasti poleks ta ka teenindusjaamaga tanklas hakkama saanud või noh, seal oleks ta saanud müüja appi paluda Big Grin
Mul endal on õnnestunud Mossega sõites ilma sidurita jääda. Töösilindrit kinni hoidev rõngas stopper otsustas sääred teha. Kraavist leidsin täpselt paraja pikkusega armatuurraua jupi, millega sai töösilinder tagant poolt ära toestatud ja edukalt koju sõidetud. Golf II-ga oli sama lugu, plaks ja sidur kadunud(tross pooleks) See juhtus muidugi keset Tallinna tipptundi. Seal ei olnud aega hakata midagi kombineerima ja ega seda trossi poleks kuidagi parandanud ka. Igakord kui oli vaja seisma jääda, jätsin ka mootori seisma, panin esimese käigu sisse ja starteriga kohalt minema. Sõidupealt sidurita käiguvahetus probleeme ei valmistanud nagu olekski pidanud nii olema Cool Golfil otsustasid mingi hetk pidurid ka ära kaduda(tagumise töösilindri mansett lõpetas koostöö lepingu), käiguga pidurdades ja käsipiduriga abistades sai samuti ilusti koju.
Vasta
#23

(16-07-2014, 12:18 PM)umm Kirjutas:  
(14-07-2014, 17:06 PM)nootsii Kirjutas:  Kui tegemist on euroopaga siis miks peaks ennast ise liigutama rehvivahetusega(kui see ültse on teel võimalik nt. idikast rehvi/remondimees on selle "püssiga" suvalt kinni täristanud) kui mul autoklubi aastamaks makstud ja aega on? Kui minul nt on mingi väljasõit ja puhas riie seljas ja plaanis kuskile prallele minna siis ma lihtsalt helistan ja tulevad vahetavad rehvi ära. Ei maksa see ju sentigi lisaks aastamaksule. Ajakirjanik miskit pliiatsist imend hapukugihooajal.


Smile niipalju siis mehesõnast rehvivahetuses. Mees teeb täristajale selgeks kui tugevalt kinni keeratakse rattamutrid. Ära lase endale pähe istuda. Ja aastamaksu eest võin ise ka ratta ära vahetada, mitte oodata täristjat Smile.
Elu on täis valikuid !

Selle jamaga sai hakkama tuntud autoesindus väidetavalt.
Vasta
#24

Antud artikli valguses, tuleb täiesti häbi-ja laiduväärseks tunnistada auväärt kaasfoorumlase (nimi toimetusele teada) tegevus, kes olles ise mägede ja merede taga, otsustas ISESEISVALT asuda vahetama sõiduvahendi ratast, kusjuures olgu veel ära märgitud, et tegu ei olnud mitte tagasihoidliku 13"-15" rattaga, vaid lausa 22,5" veljel asuva paarisrattaga, mida hoidsid kinni 10 (kümme) suurt mutrit.
Et selline ilmselgelt inimvõimeid ületav tegevus osutus pealtnägijaile täiesti arusaamatuks, siis abivalmilt otsustasid nad kohale kutsuda selleks spetsialiseerunud meeskonna, koos vastava eritehnikaga.
Viimaste kohale jõudes avanes neil vastutav võimalus üle pingutada ilukilpe kinnitavaid polte, mis liiklusohutuse seisukohalt ei ole mitte vähetähtis tegevus.
Kurioosseks muudab antud loo veel see, et antud kaasfoorumlast on kohatud ka iseseisvalt vahetamas massilülitit, elektrisüsteemi kaitsmeid ja isegi esilaterna pirne!!!
Sellise laiduväärt nõukogude aegse suhtumisega me Euroopa viie rikkama riigi sekka ei jõua.


Vasta
#25

(16-07-2014, 21:37 PM)nootsii Kirjutas:  
(16-07-2014, 12:18 PM)umm Kirjutas:  
(14-07-2014, 17:06 PM)nootsii Kirjutas:  Kui tegemist on euroopaga siis miks peaks ennast ise liigutama rehvivahetusega(kui see ültse on teel võimalik nt. idikast rehvi/remondimees on selle "püssiga" suvalt kinni täristanud) kui mul autoklubi aastamaks makstud ja aega on? Kui minul nt on mingi väljasõit ja puhas riie seljas ja plaanis kuskile prallele minna siis ma lihtsalt helistan ja tulevad vahetavad rehvi ära. Ei maksa see ju sentigi lisaks aastamaksule. Ajakirjanik miskit pliiatsist imend hapukugihooajal.


Smile niipalju siis mehesõnast rehvivahetuses. Mees teeb täristajale selgeks kui tugevalt kinni keeratakse rattamutrid. Ära lase endale pähe istuda. Ja aastamaksu eest võin ise ka ratta ära vahetada, mitte oodata täristjat Smile.
Elu on täis valikuid !

Selle jamaga sai hakkama tuntud autoesindus väidetavalt.

Tänapäeval on enamus kohtades juba vastavad padrunid ja täristajad, mis võimaldavad kindla momendiga mutri kinni lasta.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#26

(16-07-2014, 16:55 PM)aavu Kirjutas:  
(15-07-2014, 22:11 PM)Roland Kirjutas:  Kuis jah-rehvi juurde tagasi.Seda vahetada ei mõisteta ei taheta või ei tohi...ei tea.

Seadus võetakse kindlasti vastu, mis keelab ise teha kõiki töid, välja arvatud töökohal tööajal vastavalt iseenda kvalifikatsioonile. Treial näiteks ei tohi naela seina lüüa peegli riputamiseks, sest ta ei tea mitu kilo kannatab juhuslik nael. Ja veel väljaspool tööaega! Selleks on spetsmehed, keda siis tellid. Muidu tuleb ametiühing vahele, et võtad naelalööjate töö ära. See aeg tuleb.

No kui see aeg tuleb,et ma ei tohi naela seina lüüa siis saab minust selle seaduse tegijate vastane nr. 1 ........ ja seda oskan ma sama hästi,kui praegu teisi asju....Big Grin Loodan väga ,et sellist aega meile ei jõua ja saame ilusti kõik asjad tehtud.
Vasta
#27

Kui ma kunagi ühele sugulasele lubasin et kui tütar sünnib siis õpetan kõike mida oskan/tean...siis vastati et siis ta sul mehele ei saa sest kes tahaks sellist naist kes sinust paremini teab/oskab "mehiseid" töid. Tuleb välja et aeg ongi sinna jõudnud et vanainimesel on õigus. Selle olen mina ära näinud kui noored naised ei mõista kartulit koorida eks siis tuleb ka aeg kui noored mehed ei tea mis pidi haamrit hoida või kasutada. Ja selles vastu saan mina isana anda panuse, tuleb lihtsalt poeg kaasata iga tegevuse juurde.

Minu laps(ste)e keeleoskusega tegeleb proua Big Grin
Vasta
#28

ToungueToungueToungueToungue ...aga kus käis mütakas!
(16-07-2014, 22:11 PM)hulgus Kirjutas:  Antud artikli valguses, tuleb täiesti häbi-ja laiduväärseks tunnistada auväärt kaasfoorumlase (nimi toimetusele teada) tegevus, kes olles ise mägede ja merede taga, otsustas ISESEISVALT asuda vahetama sõiduvahendi ratast, kusjuures olgu veel ära märgitud, et tegu ei olnud mitte tagasihoidliku 13"-15" rattaga, vaid lausa 22,5" veljel asuva paarisrattaga, mida hoidsid kinni 10 (kümme) suurt mutrit.
Et selline ilmselgelt inimvõimeid ületav tegevus osutus pealtnägijaile täiesti arusaamatuks, siis abivalmilt otsustasid nad kohale kutsuda selleks spetsialiseerunud meeskonna, koos vastava eritehnikaga.
Viimaste kohale jõudes avanes neil vastutav võimalus üle pingutada ilukilpe kinnitavaid polte, mis liiklusohutuse seisukohalt ei ole mitte vähetähtis tegevus.
Kurioosseks muudab antud loo veel see, et antud kaasfoorumlast on kohatud ka iseseisvalt vahetamas massilülitit, elektrisüsteemi kaitsmeid ja isegi esilaterna pirne!!!
Sellise laiduväärt nõukogude aegse suhtumisega me Euroopa viie rikkama riigi sekka ei jõua.
Vasta
#29

Ohh-jahh... Hea nostalgiateema. Tuleb meelde kuidas sai Kadetil keset Tartu sõpruse silda paremat tagumist rattalaagrit lahatud ja Žigull 011-l kusagil Maarjamõisa supermarketi juures peaaegu keset ristmikku bensiinipumpa (üks EMEXist leitu oli pagassis varuksBig Grin) vahetatud, ohukolmnurk katusel seismas, et seda puruks ei sõidetaks... Ooh... Ja kuidas sai omal ajal Volvo 343-rondiga ilma sidurita Saatsest Tartusse tuldud ja sealjuures kaks korda kummi vahetatud, kuigi tungrauda polnud... Ülevaatust, kindlustust ega juhilube polnud samuti kellelgiBig Grin Ehh, saaks juba pensionile, võiks neist seiklustest terve raamatu kirjutada.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#30

...peaaegu keset ristmikku...jne. Ärge pahandage, kuid sõiduautot on võimalik ka üksi, juhiuks lahti, käsi roolil, õlaga nügides vaiksemasse kohta lükata...

Tervitab Veteran.
Vasta
#31

(17-07-2014, 07:04 AM)Veteran Kirjutas:  ...peaaegu keset ristmikku...jne. Ärge pahandage, kuid sõiduautot on võimalik ka üksi, juhiuks lahti, käsi roolil, õlaga nügides vaiksemasse kohta lükata...

Seda vist oleks veel rohkem nõutud tänapäeval kui ise ratta vahetust. Ise olen kohanud tsiklimeest keset risti seismas ja ei suutnud tsiklit ärs lükata. Probleem oli selles, et siduri tross oli katkenud ja arvas, et käiku ilma sidurita välja ei saa.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#32

Täna vaatasin kuidas noor mees üle tee läks(loivas) kiirus oli selline et minu vanaema oli 86 eluaasta juures käbedam ja see tegevus ei valmistanud talle ka sellist piina.(näos oli mehel näha et 28C ja päike oli kurnav) Äkki lihtsalt pole piisavalt füüsist et tagavararatas autos kätte saada sest teine varjant noori mehi paistab tänaval olema 1,8m ja 5-60 kg. Vaimse võimekuse saaks ju iphone äppiga step by step ära asendada Big Grin
Vasta
#33

(17-07-2014, 09:42 AM)karvik Kirjutas:  Ise olen kohanud tsiklimeest keset risti seismas ja ei suutnud tsiklit ärs lükata.

Oma Japiga sai jalutatud ikka omajagu, teeservas remonditud ja näiteks nööri tähiku vahelt välja kakutud. Automaatsidur aitas katkenud trossi puhul.
Ja kui juhuslikult mootorist pool ei töödanud, lükkasin vajadusel stardides hoogu juurde et kaasliiklejad ei peaks asjatult närvitsema, ja palju teisi romantilisi hetki.

Äkki see tänapäeva värk on õpitud abituse sündroom vms. Samas tehnika on arenenud ja a la nii lihtsa asjaga nagu rootori/jagajakaane vahetusega enam lihtsalt ei saagi tegeleda.
Vasta
#34

Kuldre kolhoosi keskuse juurde olid hommikul kogunenud koolilapsed- peedikõplajad. Rajooni parteikomitee sekretär imestas, et ka esimehe 12 aastane poeg nende hulgas minemas. Ütles- minul poeg juba 14 aastane, aga tööd pole veel teinud- vast võtad tema ka? Esimees nõus, ainult tahtis paberit kaasa, et võib tappa anda kui tarvis tuleb.
Vasta
#35

(17-07-2014, 22:18 PM)Kombimiis Kirjutas:  ...
Äkki see tänapäeva värk on õpitud abituse sündroom vms.

Ongi. Ning pärineb see....
...
trummipõrin
...

Lapsevanematelt, kel on lihtsam asi ise ära teha, selmet oma võsukesega suhtlemise ja õpetamise peale oma aega tarvitada. Arusaamatu - millal siis veel oma võsukesega suhelda, kui mitte kahekesi miskit asjalikku tehes?

Jah, on vahel tüütu kah. Aga pikas perspektiivis hädavajalik, kui nad kolmanda maailmasõja järel peaksid päris ise hakkama saama...

Äpid palju ei aita, kui elektrit enam seinast ei saa ja põhiküsimus on mittetapva kõhutäite leidmises...Toungue
Vasta
#36

Noormehe Peetri märkmikust: Kuksi karjamaal1914a.
Viimasel pühal sain kuulda, et herra mõisas. Hans oli isale ütelnud. Teisel päeval läksin siis kohe vaatama. Puka kohal sõitis Koovi jalgrattal mööda. Mõisas nägin, et teda herra jutul ei olnud, jäin rahulikumaks. Herra ei teadnud, kas weel tööd on kui mitte valitseja ära annud ei ole. Käskis oodata, kuni valitseja tuleb. Läksin valitseja juurde et vaadata kas ta varsti tuleb. Kooviti käest küsisin kas valitseja toas on. Lubanud herra juurde minna. Läksin uuesti ootama siis tuli valitseja, ütles et ma oleks pidanud enne herra juures ära käima. Ütlesin, et käisin. Wälja tulles käskis mind kohe Kuksi karjamaa äärde minna, nad tulid herraga järgi. Pakkusid kubiku viisi hagu raiuda, 50 kop(?)kubik. Sain viimati vakamaa viisi. 12 vakamaad, sellest üks vakamaa lage- 11 vakamaa eest 75 rbl. Endised kännud võivad raiumata jääda, muidu hästi maa ligi ära raiuda. Järgmisel päeval, 29 mail hakkasin peale. Kui kaup kokku läks, käisin Kiitsakul öömaja kuulamas. Va Partsi ei olnud. Teine päev kuulsin, et ei saa. Käisin Enamsoo Reisaare juures, sinna sain. Wana Reisaar oleks oma sööki ja tuppa magama võtnud. Tüdrukutega(teenijad) läbi kõneldes tuli otsus: saan aita magama, söögikraami osta! Algades nägin kui ivine oli. Ostsin käia(12 tolli 120 kop). Sepp tegi wända. Ise tegin meistre Kütti juures kasti seni kui Kütt lõunat sõi. Oli väga lahke lubama. Õhtuks sain aru kätte et välja ei tule läksin sepa juurde kirvest parandama. Valitseja käest sain kuulda et herra metsa läinud- tulgu pärast lõunat. Pärast kella 4 läksin, ootasin kuni veerand kuueni, sest herra magas. Arvas et ma hästi selle tükiga välja tulevat lubas natukese juurde panda. Kui pool endisest hinnast juurde küsisin läks ta ära. Minu tehtud tööd maksta ei lubanud.(Panin tähele kuidas ta minu pastlaid põrnitses). Olin päris vihane.Teel sain kubjaga kokku. Ei saanud kubja juttust hästi aru kas ta kaasa tundis, ehk mind oma mõtteid avaldama tahtis meelitada. Juba kubja juuresolekul suutsi oma mõtteid nõnda palju arendada et weel kord homme hommikul enne kui ta ära sõidab herra juurde lähen. Oli ju minu käes kaks head trumpi: vanad kännud ja herra lubadus natuke juurde panda. Ka uued riided pidid kui auustamine ja ähvardamine mõjuma. Lubas juurde kümme rubla ja kui need kannud ka ära raiun 100 rubla selle tüki eest- lubas üles kirjutada. Ma ei tahtnud inimestele valetada ja õiget hinda ütelda ei taha. Küll nüüd käivad usku katsumas.
Mõisa on siis Kaubi ehk Neu Pornhuse.
Vasta
#37

(21-07-2014, 20:49 PM)pen.skar Kirjutas:  Noormehe Peetri märkmikust:
...

Nõnna pikk jutt ümber terve ilma. Ütle kohe otse, et mõtsa läits... Big Grin
Vasta
#38

(21-07-2014, 23:24 PM)samodelkin Kirjutas:  
(21-07-2014, 20:49 PM)pen.skar Kirjutas:  Noormehe Peetri märkmikust:
...

Nõnna pikk jutt ümber terve ilma. Ütle kohe otse, et mõtsa läits... Big Grin

Vaat,selle saja aasta jooksul on inimkond palju muutunud ja tänapäeva inimene ei saa enam tolleaegsest jutust mõhkugi aru.....naljad ja kombed ka teised,kui praegust.
Vasta
#39

Eks elu on muutunud enne meid ja muutub ka pärast. Olid ajad kus raamatu lugemine saatanast oli ja tulevad ajad, kus ei teata mis see raamat üldse oli.
Tegelikult on hea, et asjad ühe koha peal ei seisa. Võibolla ei olegi, eilsete oskustega, homme midagi peale enam hakata. Võibolla me lihtsalt ei oska seda kõike ette näha.
Eks me vaatame ju ka maailma oma mätta otsast, arvustame oskusi oma mätta otsast, ja vaatame tulevikku oma mätta otsast. Kuid need mättad ei pruugi ajas jäädavad olla. Tulevad teised mättad, teised oskused ja teised vajadused. Kes teab...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#40

Oli kord Rootsis sõbral jama Audi 80-ga. Mehh sissepritse ja mootor ei tööta. Kutsus maanteabi, äkki teeb korda. Tulid kohale ja uurisid pisut. Teatasid, et on nii katki, peab teenindusse viima. Oli aga nädalavahetus ja äravedamine ka kole kallis. Valis siis viimases hädas "kõne sõbrale". Jagasin kirjeldusest kiiresti ära, et benapumba toitega on miskit jama. Käskisin prooviks gabariittule pealt juhtme viia pumba punase juhtme külge. Kui sõber selle jutu "remondimehele" ära räkis, siis see vaatas suurte silmadega talle otsa. Ei jagant üldse matsu, miks gabariitulesid remontima peab. Ütlesin, et tehku ära ja siis küsigu. "Tehtud mõeldud". Sõber istus sisse, tõmbas gabariituled põlema ja käivitas mootori. Teh-abi mehele jäigi arusaamatuks, kuidas mootor üldse käima läks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne