Puidu, palkseina immutamine läbitöötanud mootoriõliga
#1

Sai mõned päevad tagasi laudal uus palksein üles laotud, nüüd oleks vaja kuidagimoodi niiskuse eest ära kaitsta. Tean, et läbitöötanud mootoriõliga on ka võimalik immutada. Küsimus ongi selles kas mootoriõli garandeerib kindla niiskuskindluse.
Vasta
#2

Ei, kindlasti mitte, ei kaitse täielikult niiskuse eest.

Mootori õli ei taha tegelikult üldse hästi asju kaitsta. Kõige hullem on veel see, et kasutatud mootori õli ise sisaldab vett (kondensi).

Hädapärast võib õliga mökerdada, aga tulemus on sellel asjal üks-kaks aastat, siis juba näed, kuidas päike ja vihm oma vihatööd teevad.

Tee üks kord ja tee korralikult. Poes on puidukaitse vahendeid saada.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#3

No see niiskus küll probleem pole. Ärge hirmutage inimesi. Õhk sisaldab niiskust küllaga, mis palki sisse ronib ja sealt jälle välja kuivab, vastavalt ilmastikuoludele.

Vana õli sobib ideaalselt puidu kaitseks, probleem on ainult selles, et mõne aasta takka tuleks sein jälle üle tõmmata. Alguses tihedamini, hiljem harvemini. Sama on ka igasuguste puidukaitsevahenditega. Pole veel igavest möginat kohanud. Isegi värv vajab uuendamist.

Vana õli on nagunii tasuta käes. Kui vastav sein olemas, kuhu ta ära kasutada, anna aga julgelt minna. Ei lähe see sein õlitades ei mädanema, kõdunema ega hallitama.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#4

mädaneb ilusti koos selle õliga.
Vasta
#5

Ise tegin kasvuhoone nö. vundamendi 200x200 prussidest. Tõmbasin üle alguses enne paigaldust vana õliga, siis umbes 2 nädalat hiljem kui maja peal püsti oli ja siis 5 aastat hiljem veel korra. Praeguseks on olnud see vundament umbes 7+ aastat ja siiani ei ühtegi hallitust ega muud sarnast.

Seestpoolt on ta muidugi kaetud tomatite huvides...

Muidugi on maa peal õrn õhuvahe kah.

Aga samas mingi hirmus äge puidukaitsevahend kaitses sarnastes õhuvahega tingimustes liivakasti 2 aastat, siis olid palgid seenekorjajate pärusmaaks muutunud ja kolmandaks aastaks puha mädad...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#6

Tänapäeval ei tea, aga veel mõned aastad tagasi oli saada vana head mürki nimega Ligno. 30 aastat tagasi 2X võõbatud lippaed on tänaseni ühes tükis, ei kõdune ja ei mädane. Ligno häda on see, et pind kaotab oma värvuse paari aastaga. Mina pintseldaks Lignoga, kordaks protseduuri teisel aastal ja kolmandal kataks kaasaegse dekoratiivseid omadusi säilitava vahendiga. Läbitöötanud õli headesse konserveerimisomadustesse eriti ei usu.
Vasta
#7

Ligno hais pidi kaua säilima, maapinnaga kokkupuutes ja vammi kartlikes kohtades pidi hea olema.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#8

Olin ka kunagi Ligno-usku. Kõik (kirjanduslik liialdus *toim*), mis ma ehitasin puidust ja väljaspool eluruume, käis Ligno pintsli alt läbi. Minu sinisilmsuse purustas järgmine lugu:

Oma isiklikku keldrisse, mille niiskusprotsent on 100 ümber, oli tarvis teha uus riiul. Keldri niiskusprotsent tõuseb kohati kindlasti üle 100-ja nii kõrgeks, et põrandal on lombid-nired ja kogumiskaevust lüüakse see automaatpumba juhtimisel tühjaks.
Riiuli raam sai rauast ja riiulid ise lauast. Et süsteem kestaks kaua, sai lauad üle pintseldatud Lignoga. Paarikuuse ootamise järel taandus puukuuris olevate laudade hais juba nõnda talutavaks, et riiuli sai keldris kokku monteerida ja ekspluatatsiooni anda.
Teisel (pagan teab, ehk ka kolmandal?) aastal kukkusid moosipurgid läbi alumise riiuli betooni peale puruks. Lauad olid ikka veel pruunid, lähedalt nuusutades oli Ligno lõhn tunda, kuid täiesti mädad. Ei oska mingit seletust asjale anda. Riiul oli maast vähemalt poole meetri kõrgusel, mitte ligi/vastu niisket pinda. Ülemiste riiulite lauad on seniajani tipp- topp korras.

Naabrimees rääkis minu lugu kuulates aga sellise jutu:
Ehitas ta kasvuhoone. Puutöömehena täispuidust. Ja immutas Lignoga. Kolm aastat haises kasvuhoone nii tugevalt, et umbrohi kasvas halvasti ja kultuurtaimed ei kandnud vilja. Neljandal aastal oli taimekasv juba tavapärane. Viiendal aastal tuli välja, et kasvuhoone karkassi alumine vöö on läbi mädanenud.
Ehituskvaliteeti tema kasvuhoone-jutu juurde ei oska kommenteerida, s.t. mina seda ei näinud ega hinnanud.

Sellest ajast (keldriloost, mõtlen) peale pole minul enam mingit usku sellesse ollusesse. Ennem määrin tõesti juba vana õli, vähemalt ei maksa mitte midagi ja Lignost kehvem ta enam olla ei saa.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#9

tegin mõne aasta eest kaevule putka. möksisin kasutatud materjali mõnuga õliga kokku. nüüd tahaks enne talve uue putka valmis saada, kuna eelmine hästi möksitud ehitis on otsa saanud.
kõrval seisab vana ait, tublisti üle saja aasta juba ja pole seda keegi kunagi möksinud. ühest otsast on ilusti õhus ja teise otsa alumised palgid on minu mälu järgi aastakümneid vastu maad olnud. no ütleme, et tegelikult ikka võiks juba alumise välja vahetada. päris läbimäda pole aga pind on küll pehme.
selles võrdluses siis igatahes plusspunkt haljale puidule.
Vasta
#10

No susi mind hammustagu- ligno ei haise kuude kaupa (veelvähem aastate kaupa). Olen viimased paar aastat võõbanud õuepinke lignoga, mais võõpan ja jaanipäeval istume. Pole määrimist ja haisu. Lisaks- üle 100% ei saa niiskus kuidagi tõusta ning ka täiesti immutamata plank peaks suvalise niiskuse juures paar-kolm aastat vähemalt vastu pidama. Ehk oli ussike juba enne sees ja puidu valik (haab näiteks?) väga vale?
Vasta
#11

(01-08-2014, 23:07 PM)Ishijupp Kirjutas:  No susi mind hammustagu- ligno ei haise kuude kaupa (veelvähem aastate kaupa). Lisaks- üle 100% ei saa niiskus kuidagi tõusta ning ka täiesti immutamata plank peaks suvalise niiskuse juures paar-kolm aastat vähemalt vastu pidama. Ehk oli ussike juba enne sees ja puidu valik (haab näiteks?) väga vale?

See pall oli vist mulle...
Aastate pärast ei haise tõesti enam niipalju, kui esimesel. Aga lõhnab küll. Pidin sel suvel käperdama laudu, mida sai pintseldatud ...eee.... umbes viis aastat tagasi. Käed omastasid ligno lõhna. Lisaks ligidalt nuusutades on ka laudadel spetsiifiline aroom. Põlevad ka hästi - ajavad musta suitsu.
Puidu valiku koha pealt jään vastuse võlgu. Nimelt olen nõnda andekas, et tunnen ära ainult kasepuu. Ja seda ka ainult siis, koor on peal.
Lauad olid valitud suvaliselt ja sama suvaliselt on valitud ka kaks ülemist riiulit, mis ikka veel terved on.
Üle 100% niiskuse all mõtlesin seda olukorda kus niiskus on lirts-plärts olekus põranda peal.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#12

Enda kogemusest ka. Õigemini rohkem esivanemate katsetest antud valdkonnas.
Lignost tean, et haisu pärast teda meil eriti ei kasutatud.
Aga vana õli palkmaja puhul täitsa toimis.
Kogu protsess nägi suvilas välja selline: Alustati ristitapiga palgiotstest, kuhu hõõruti nagu riivides peale mingit kandilist vahapulka vm.selletaolist, (mida saadi kastides sõjaväe lennuväljalt) ja mis hiljem lasti kaugemalt leeklambiga üle. Siiani ei tea, mis see oli. Seejärel võeti vana õli, segati ja kurnati läbi, et vesi jm. mittevajalik eralduks. Et saavutada pleekimiskindlus toodi suusabaasist suusatõrva. Võõpamisprotsessi korrati vast mingi 3-4 aasta tagant.
Teises majapidamises töödeldi jällegi õhemat puitu mingi "segu nr.7"-ga. Koosnes trükivärvist, tärpentiinist jm. kemikaalidest. Ja see ei pleekunud aastatega üldse.
Vasta
#13

Vanasti kasutati selliseid nn. professionaalseid puidukaitsevahendeid.

Varaseim oli puutõrv, siis põhiliselt kreosoot (kantserogeenne) ja pentakloorfenool. Viimane on väga efektiivne kuid jubedalt mürgine, lubatigi kasutada ainult liiprite, postide ja sillakonstruktsioonide immutamiseks. Suvel soojaga keeldusid mehed nende postide otsa ronimast, võis isegi pildi eest ära võtta.
Praegu kasutatakse põhiliselt vasesooladega immutamist - rohelised postid ja kreosooti - mustad postid.

Õli jätab ainult kreosoodi mulje -et oleks ka nigu selline must nagu liiprid
Vasta
#14

Kahtlane värk selle mootoriõliga... Puidu kohta ei oska kommentaarida aga plekist sööb"roosteuss" läbi - olgu seal õli vms.Kõige haigem/naljakam on see et läbi ussitama kipuvad ka automootorite plekist õlivannid.Ei loe et õli pidevalt sees jne.
Probleeme sel teemal on olnud näit.käigukasti/siduri vahetuse ajal.
mootor vaja alt ära toestada aga nn.roosteussi söödud õlivann on nii mäda et ei kannata seda koormust välja ja hakkab lekkimaSad Selgita siis kliendile et näit.koos siduriga tuleb vahetada ka õlivann.(kui see on ussist nii puretud et keevitada ka ei kannata... Muidugi on võimalik ka mootor ülevalt poolt ära kinnitada aga jutt kisub juba väga teemast välja...
Vanat mootoriõli seintele võõbata tõesti ei soovitaks.Selleks on olemas(juba kaasfoorumlaste mainitud) muud vahendid.
Vasta
#15

Puitu ja metalli ei maksaks võrrelda, nendele mõjuvad loodusjõud täiesti erinevalt. Puit hapniku ja õhuniiskusega otse ei reageeri, nii nagu metall. Puitu enamasti hakkavad mõjutama igasugused seened, kelle elutegevuseks on vaja niiskust. hapniku ja pinnast, kust ammutada endale elutegevuseks vajalikku orgaanilist ainet.. Et seened ei vohaks, tuleb neile luua eluks sobimatud tingimused. Vana õli on üks nendest. Kui efektiivne ta on, see on omaette vaidlusteema aga seda väita ei saa, et tast üldse kasu pole. Parem ikka kui paljas vesi.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#16

Lisaksin seentele ja bakteritele on veel ühed saadana kusikud - sipelgad! Need rajakad on võimelised aasta-paariga ka jämeda palgi pehmeks närima, kui otsustavad sinna pesa teha. Mürki, seltsimehed, mürki!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#17

Sipelgate puhul saab alguse asi seentest. Seen teeb puidu niipalju pehmeks, et sipelga hammas peale hakkab ja sealt edasi on ahel kus sipelgad hoiavad oma kodus niiskust mis soodustab seente kasvu ja pehmendab puitu, et sipelga hammas jälle peale hakkab jne.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#18

Eks arvamisi on erinevaid. Mina pooldan ja kasutan vana õli puidukaitsevahendiks.

Immutusvahendiga kaitstud puu võib paari aastaga otsa saada, kui immutusaine kantakse toore/märja puu peale üleni. Mõte selles, et kui kogu märg puit ära immutada, siis ei saa niiskus välja, nagu ei saa sissegi. Sellisel juhul tuleks jätta üks külg õlitamatta.

http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=12&t=18863&p=93777&hilit=vana+%C3%B5li#p93777
Vasta
#19

(02-08-2014, 13:03 PM)motamees Kirjutas:  Eks arvamisi on erinevaid. Mina pooldan ja kasutan vana õli puidukaitsevahendiks.

Immutusvahendiga kaitstud puu võib paari aastaga otsa saada, kui immutusaine kantakse toore/märja puu peale üleni. Mõte selles, et kui kogu märg puit ära immutada, siis ei saa niiskus välja, nagu ei saa sissegi. Sellisel juhul tuleks jätta üks külg õlitamatta.

http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=12&t=18863&p=93777&hilit=vana+%C3%B5li#p93777

Niiskus ronib puitu nagu naksti. On seal siis õli peal või miski muu. Ka väljub puidust nagu naksti, kui ilmastikuolud on vastavad. Selle pärast puit ongi puit.

Õli ei kanta puidule niiskuse pärast, vaid nagu siin keegi eelnevalt juba mainis, seente ja muu selliste elukate takistamiseks.

Ka tänapäevased rohelised elektripostid kõdunevad. Ometigi on nad töödeldud kurat teab millega. Point on selles, et post asub lageda taeva all. Aida sein säilib tänu räästale, mis sealt vee eemal hoiab. Aida palk on kuusest. Tehke oma kaevu kuudid ja muud ehitised hoovile samuti kuusest, mitte männist. Mänd kõduneb õues ohtliku kiirusega. Kui süsteem on lageda taeva all, siis oleks mõtekas iga aasta asi õliga üle tõmmata või veelgi parem värviga.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#20

ei ole põrmugi hea mõte see vanaõliga mökerdamine, sest seal omajagu hapet!!!

uus õli, ka suvaline rapsiõli annab kasuefekti vaid vastu vundamenti puutuval palgipinnal - ja miks mitte ka siseseinal. ja siis juba mõistlik ka veidi värnitsat vm õlipõhist kiletekitajat lisada. Välisseina plötserdamine ei lase seest tulevat niiskust seinast välja aurata. asi läheb hullemaks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne