Haagissuvila/autoelamu kasutuskogemused?
#1

Kuna enda jaoks täiesti must maa, siis küsiks targematelt nõu. Vaatan kompaktsuse jms. pärast autoelamu poole ning tekkisid küsimused:
- Kui talvel suusamägedesse minna, siis kui palju gaasi kulub nädalas eluruumi kütteks?
- WC ja dushi kasutamine. Mõlemad sõltuvad vee- ja reopaagi mahust, kuid kas keegi oskab nädalase reisi kohta midagi täpsemat rääkida? Kõik sõltub muidugi tarvitamisest aga...

Tõenäoliselt on veel hulga küsimusi, kuid need nagu esmased.
Vasta
#2

Alg- ja mitte-nii-alg-teadmisi leidub hulgaliselt lehe http://matkaauto.com foorumis.
Vasta
#3

Suure haagiselamuga reisimine pole miskit puhkus. See om sulaselge töö. Kui buss või rekka vastu/mööda panevad, pead eraldi valmis olema. Tuulelained on kõvad.
15kraadise külma korral sain 50liitrise gaasiballooni tühjaks kolme päevaga. Tuba oli kena soe ka.
Mina saan 70liitri veega hakkama üle nädala. Eks olen harjutanud ka.
Peldik saab nädalaga täis.
Matkabuss on oluliselt mugavam.
Vasta
#4

(06-08-2014, 10:25 AM)motamees Kirjutas:  Mina saan 70liitri veega hakkama üle nädala. Eks olen harjutanud ka.
Üks kosmoseturistile vajalik oskus olemas! Seal ISS-i peal on ka hommikuhügieeni tarbeks mingi klaasitäis vett per kärss. Sellega peab kõik puhtaks saama ja piiskagi ei tohi jaama pidi hõljuma minna.
Mind huvitaks pigem ventilatsiooni teema. Saab haagissuvilas/matkabussis praeguste ilmadega magada ka või keerad ainult higilombis külge?
Ja vee säilivus? Nädalaks jätkub küll, aga palavaga tekivad selle aja peale vast juba "tuukrid" sisse.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#5

igaks juhuks mainin ka, et on põhjamaised haagised, mis soojustatud ja sellised, mis soojema kliima jaoks...eks igaüks teeb järeldused
Vasta
#6

(07-08-2014, 17:48 PM)Basilio Kirjutas:  ...
Mind huvitaks pigem ventilatsiooni teema. Saab haagissuvilas/matkabussis praeguste ilmadega magada ka või keerad ainult higilombis külge?
Ja vee säilivus? Nädalaks jätkub küll, aga palavaga tekivad selle aja peale vast juba "tuukrid" sisse.
Kui on õues palav, siis on seda ka kongis. Vaatasin, tembid umbes samad. Külmkapi soojuse viisin aknast hõbekõriga välja. Midagi erilist ei hakka sooja väljaviimiseks ette võtma - sellist perioodi on äraütlemata vähe. Väike miinus ka asja juures. Köögi aknale ei saa sääse võrku ette tõmmata.
Tavaliselt on suvel vastaseinte aknad lahti ja magada saab. Üks aken on just koiku peatsis. Sisuliselt magan pea õues. Eks nüüd sai ka "higilombis" külge keeratud. Kui aga kodo tulin, oli seal veel hullem. Lõpptulem siis, et kongis on isegi parem kuuma ilmaga.
Järgmisel kongil isoleerin kenasti ka tööriista ruumi ära. Seal on oluliselt kuumem, kui eluruumis.
Pole mina neid "tuukreid" vee seest otsinud. Kui ei tea, aitab kasutada küll. Vett ma eriti ei joo. Muud toiduveed saab ju läbi keedetud ja pesemisel ei tee tuuker ka halba. Lõpptulem siis, olen elus ja terve, järelikult pole vee seismine probleem.
Prügimajandus on ka selgeks saanud. Mulle meeldib kangesti purgiube süüa. Sealt saab just niipalju plekkpurke, et kogu prügi sinna sisse toppida saab. See on hää prügilõks. Kaane äratõmbamisel jääb äärde väike randike, mis kogu sissetopitu ka seal sees hoiab. Olen kasutanud samaks otstarbeks ka purgisupi purke. Kaan hoiab kauba sees. Piimapakid saab rulli keeratud ja ka lõksu kinni. Kohvipuru pidi olema hää väetis - seda tahavad perenaised lillepeenra. Kui ei taha, valan purki. Settib ära, saab vee pealt ära valada ja uus laar peale. Kui täis, siis kaan kinni ja prügikasti.
Vasta
#7

(07-08-2014, 23:12 PM)motamees Kirjutas:  Prügimajandus on ka selgeks saanud.

Meil kodus läheb kaheliitrise mahlapaki sisse leiva-saia kilekott, sinna prügi. Kui täis, seob perenaine otsa kinni ja prügiämbrisse. Nii on ämber puhas ja pole vaja tihti õue viia. Ainukesed on kalarapped, mis samal päeval rändavad oma teed.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#8

kodune prügi koduseks aga matkates on peatuskohtades alati ka koht kuhu oma prügi viia ehk seda ei pea kaasa tassima või säilitama nädalaid.
enamasti kämpingutes käib iga päev ka prügiring ning osades on ka sorteerimine - taara, pakend, olmeprügi eraldi.

suusatama minnes tuleks valida põhjamaine auto või haagis
need on paremini isoleeritud ja nende veetorud ja paagid ei külmu kohe kinni. lisaks on parem küte sees.

paagivett tavaliselt otse joogiks ei tarbita aga küll pesemiseks ja toidu tegemiseks kui läbi keedad.
kasutada saab iagsugu erilis peenfiltrid milledega matkamehed järvevett ka joogikõlblikuks võluvad nii, et kui vaja saab ka juua.

eks uuri ka matkaauto.com foorumist seal palju kogemusi
Vasta
#9

Naljakas on lugeda putkandajate "muresid". Purjejaht on sisuliselt täpselt sama asi (ka suurem mootorpaat aga sellega ma ju ei sõida...), mis ratastega putka, ainus vahe, et sul pole iga ajahetk võimalik seisma jääda, uut vett tankida, ennast varjulisse kohta parkida jne. OK, meil on tavaliselt kordades rohkem siseruumi mahtu ehk kõike saab rohkem kaasa võtta aga siiski: kasvõi magevesi. Ärge siis tankige solgivett ja septitanki välja pumpamine ei käi köögikraani kauduBig Grin Ma olen nuusutanud ja vaadelnud klaasis visuaalselt vett, mis on Hispaanias purjekate mageveetankides seisnud AASTAID ja ei ole ka seal olnud mingeid tuukreid ega haisu. Mõlemal jahil loputasime veetankid lihtsalt korra läbi ja ei saanud me keegi mingit kõhuhäda külge, hullematest asjadest rääkimata.
Kuna purjekate peal on tavaliselt rohkem söövaid-joovaid nägusid, on sellevõrra ka rohkem prügi. Merre seda ei visata vaid kogutakse kokku ja pannakse sadamas prügikasti. Sama asi: me peame selleks sadamasse sõitma, maismaal jääd esimese nähtava prügikasti juures korraks seisma ja probleem lahendatud.

PS: kuna sadamates on enamasti ka need putkasuvitajad, on seda pulli saanud ikka palju jälgida ja ausalt öeldes on mul neist ikka väga kahju... pool hommikusest elust keereleb sitapoti tühjendamise ümber.
PPS: naabrimees Margus61 elabki suvel putkas või ratastega iseliikuvas majas ja omalgi see suvi õuepeal järelveetav putka. Täiesti pädev eluase, sellisel tarbimisel mina küll mingit vahet pärismajaga ei näe. Kui, siis vähesest kubatuurist tingitud õhupuudus ja äsjaste +24 päikesetõusu kraadidega ka palavus on suurim probleem.
Vasta
#10

(07-08-2014, 17:48 PM)Basilio Kirjutas:  ...Ja vee säilivus? Nädalaks jätkub küll, aga palavaga tekivad selle aja peale vast juba "tuukrid" sisse.
   
Vasta
#11

Basilio vaidleks pildil olevale tekstile vastu.
Ei ole kunagi suitsetanud, kohvi jälestan ja "alkagoli" läheb ainult rohuks kui kurk haige on. Kraanivesi aga on meie kandis selline, et autot pestes küsis külla tulnud sõber, kas mädamunade vabrikus on õnnetus juhtunud?
Eks tule ja joo kui julged! Big Grin Isegi filterkannust läbi lastes jääb selline imelik. Talvel ostangi põhiliselt pudelivett.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#12

Basilio võib ju vastu vaielda, kuna kasutasin sinu tsitaati. Tegelikult aga polnud see ette nähtud isiklikult sinule, vaid üldistusena. Tänapäeval tehakse palju asju "reklaami" surve all.
See pilt oli mõeldud ühtlasi ka vana õliga puidu immutamise teemasse. Vägisi tekib mulje, et kõik meie ümber on kole mürgine ja tappev. Tegelikult ongi, kuna me kõik ju sureme ära. Asbesttorusi teinud mehed elavad paljud kindlasti veel ja korstnapühkijad on elus ja minagi elan veel, vaatamata vana õli sees mäkerdamisest.
Palju vendi aga sureb hoopis"jala pealt" ületades kiirust ja tehes muidsuguseid tänapäevaseid lollusi.
Vasta
#13

Hõberaha vees pidavat hoidma batsillused eemal. Võibolla on merel see kombeks vanadest aegadest juba. Ega muidu madratsi sisse hõbeniite koota (TV reklaamist).

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#14

(18-08-2014, 17:54 PM)aavu Kirjutas:  Hõberaha vees pidavat hoidma batsillused eemal.

Suuremat sorti hõbekandit hoiab kümblustünnis ka vee selge, mõnda aega... Hõbeioonid nimelt mõjutavad bakteriaalseid ensüüme ning pidurdavad bakterite kasvu ja jagunemist. Häda ainult selles et ioonid eralduvad vees jäle aeglaselt, seetõttu on lihtsam kasudata kloori jms vahendeid.


Haagissuvilatest.... njaa, delikaatne teema. Oli kord selline aeg kui ksf Luik kunagi soome kalevipojaks sattus. Mäletate seda seriaali, vot seriaalis oli see haagissuvilas elamine ikka väga luks, looduskaunis kohas jne... Kuna objekte oli palju siis pomo arvates oli kõige lihtsam ja odavam haagissuvilates (edaspidi Solifer) majutust pakkuda. Soliferid paiknesid tavaliselt töömaal kus elu käis 24/7. Veokad sõitsid, lõhkamised jms lärm sinna juurde, öösel tööl olles pidi päeval kuidagi end välja puhkama... proovige seda teha putkas kus temp küündib 60C ligi. Talvel oli teistpidi jama, -25ga tuli radikaid juurde muretseda muidu külmusid juuksed seina külge. Õhk oli küll soe kuid jäle kuiv, keel oli hommikul kurgu laes kinni nagu liimiga... Polnud harvad juhused kui kuskilt ülepingega kaitsme välja viskas, ärkad üles, BLIN -15 sisetemp... Hommiks aga ole ilusti välja puhand ja tööks valmis... Ahh mingu p((%##e. Max laks endal on olnud 8 inimest/per solifer, neli päeval, neli öösel. Lähed putkasse, peeruhais pole veel välja läinud kui juba uus laar peale pressib. Vat enam ükski vägi mind putkasse tagasi ei vii, seda peeruhaisu ja putkaelu sai nähtud piisavalt. Ainuke motivaator oligi ehk korralik klots mis kogu selle jamaga kaasnes, sel ajal pidevalt kahe nädalaga 3500 eurikut tasku pista oli ikka mõnus küll...
Proua paar nädalat tagasi mainis et vaat kui vahva oleks haagissuvilaga puhkama sõita, soovitasid koos selle ideega tal seenele sõita omadega...
Võibolla kunagi hiljem isegi võiks ühe väiksema putka isegi muretseda kui peaks tulema tahtmine seda kõige uuesti meenutada... Wink
Muidu pole haagissuvilal ju viga midagi, kui seda otstarbekohaselt kasutada... puhkamiseks. Soomes-Rootsis eelistan puhkuse ajaks rentida pigem mõne möki kuskil ilusa järve kaldal, baltimaades on pean igas külatukas mõni majutusvõimalus koos kõigi mugavustega,sügaval looduses olles võin ka autos magada... Telk vat samuti väga ei tõmba... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne