Mõistusevastased manöövrid liikluses

Ei tea nagu, et liiklusseaduse järgi jalgrattaga võiks asulavälisel teel liikuda mtmes reas?
Vasta

Kas seal ei olnud mingi selline teema,et kui on saateauto ees/taga, siis võivad trenni teha nii.
Viimsis Rohuneeme mnt-l lastakse ka täitsa suvalt kahe/kolmekesti kõrvuti. Ja lobisetakse üksteisega. Natuke imelik on,et liikluseeskiri kehtib nagu ainult autodele. Teised võivad süüdimatult toimetada kuda ise tahavad. Ja kui midagi juhtub,siis on kisa taevani,et krdi autojuhid va pimeloomad. Ükspäev just oli lahe juhtum kus tekkis mõte,et miks jalgratturitele seadused ei kehti. Viimsist välja linna poole läheb kaks rida ja sisse tuleb kaks rida.Viimsist väljauval suunal enne kui Statoili juures ringtee tuleb vänderdasid paremal pool teeservas kolm ratturit. Mingi hetk otsustati teha sealt paremalt poolt teed tagasipööre Viimsi keskuse poole. Ehk keerati üle kahe rea+topelt pideva joone ja siis risti veel üle kahe rea. Politsei seisis 30m eemal parklas ja tegeles Viimsi poolt tulijate kiiruse mõõtmisega.
Ma olen enam kui kindel,et oleks ma autoga sooritanud sama manöövri,oleks mind avalikult tuleriidal põletatud kui eriti ohtlikku liiklejat. Ja loomulikult oleks ka politsei sireenide huilates mulle järele kihutanud ja kopsaka rahatrahvi vormistanud.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

Liiklusseadus 
§ 31. Jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi kohustused
 (1) Teel jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.
 (2) Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat   

Ei tohi kõrvuti sõita.
Vasta

Eks kirjeldatud situatsioon saab kesta seni, kuni mõni suurem trakats/veokas taga mõned korrad hoiatavalt mömiseb ja siis vaikselt kiirust lisama hakkab. Enamus kepsuvendadest pudenevad parema puudumisel vabatahtlikult põllale või puude vahele loodust imetlema. Veidi parema distsipliini olemasolul üritatakse ehk midagi rivi moodi asja moodustada. Mõlemal juhul helistatakse arvatavasti polisaisse ja kaeveldakse kohutava ebaõigluse üle. Seega, kasutage pardakaamerat.
Vasta

Mulle on arusaamatu miks kergliiklusteede olemasolust hoolimata ronitakse sõiduteele oma vokkidega - milleks need teed siis ehitati? Ja tunne on et mida kirevamas särgis/kallima rattaga/kuulsamas rattatiimis on pedaalija seda vähem tundub olevat oidu kõrvade vahel.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(24-05-2019, 09:03 AM)Walter Kirjutas:  Mulle on arusaamatu miks kergliiklusteede olemasolust hoolimata ronitakse sõiduteele oma vokkidega - milleks need teed siis ehitati? Ja tunne on et mida kirevamas särgis/kallima rattaga/kuulsamas rattatiimis on pedaalija seda vähem tundub olevat oidu kõrvade vahel.

Kergliiklusteedel on ju titemammad vankritega. Need ei luba 50km/h ketti venitada.
Vasta

Kergliiklus teele ei saa sellist punti lubada, jalakäijad on liialt pehmest materjalist, autod pisut kõvemast.
Ei meeldi mulle kah, kui siuke punt maanteel kulgeb, aga mis teha. Sellise asja pärast oma närvirakke kulutada ei maksa.
"pundimehed" kes seda juhtuvad lugema, siis palun mitte rahvusvahelisi käemärke näidata, kui selja takka törts signaali antakse. See pole ülbitsemine, vaid märguanne koos püsida, kui plaanis möödasõitu alustada.
Silma ja kõrvaklappidega liiklejad on hullemad, õhtul pimedas helkuriteta liiklevad kevade nautlejad on lume alt välja sulanud. Liiguvad 2 ühiku kaupa, mõlemas servas. Seniks saab hakkama, kui kedagi vastu ei tule...


Vasta

et nagu päriselt kohe segavad velovennad teid vä?
tulge nüüd ikka maapeale tagasi.
samad liiklejad nagu me kõik. piisavalt aeglased ka, et mistahes masinaga vabal võimalusel lupsti mööda saaks.
jutt pimedast kurvist ei päde üldse. sel juhul on autojuht sada prossa süüdi. mis sa siis teed, kui selle pimeda kurvi taha on jäänud seisma 
kruusakoormaga vann. oma viga, et pidurdusteekonnast ette sõitsid. looduslik valik sekkub ja üks oskamatu juht jälle vähem.
eeskirju pole ammu viitsind lugeda, aga ähmane mälupilt ütleb, et vanasti tohtisid nad küll kahekesi kõrvuti sõita. tsiklid ka justkui.
võib-olla on vahepeal säädusi muudetud.
Vasta

kergliiklustee pole spordirajatis
tegelikult ma ei teagi kas kergliiklustee on eraldi mõiste seaduses aga on jalgrattatee ja on jalgtee/kõnnitee
see kergliiklustee on nende kahe kompott

seaduses on sellised asjad aga olemas ka eraldi
ühel juhul siis jalgrattateel on jalgrattad kuningad ja kihutagu palju tahavad ja seal on ka mopeedid lubatud (vist)

kõnniteel pole nad aga lubatud

kaks kokku pandud nn. kergliiklusteel on lubatud ka rattad seal sõitmas aga mitte mopeedid
samas peavad jalgratturid jalakäijatest möödumisel ohutuse tagamiseks sõitma jalakäija lähedase kiirusega või kuidas see sõnastus oli

seetõttu ei tee ka ükski rattur sellel teel "sporti" sest sa ei saa seal tempot hoida.

ise olles nii autojuht rattur kui ka jalakäija kergliiklusteel näen pilti erinevatest nurkadest

jalakäijana pole mul selle vastu kui jalgrattur samal teel sõidab AGA võta tempo maha ja KINDLASTI anna kellaga märku, et sa tagant lähened (kell on kohustuslik mida paljudel pole)
mulle on 2 korda selga sõidetud kuna lähenes hääletult ja ei andnud kella, teinud häält või hüüdnud midagi ning vägisi proovis sõita asfaldi ja kraavi vahelt mööda.
ükspäev pidin aga mopeedijuhiga vaidlema ratta ja jalgteel sõitmise õiguse üle
samuti tekitab muret, et meil leiavad üha enam populaarsust elektrilised tõukerattad ja nendel on õigus sõita ka kõnniteel


rattaga sõites ise valin alati kergliiklustee ning väiksema liiklusega teed alati annan kellaga märku ka aeglasemalt liikuvale ratturile jne. sõiduteel sõidan kõrvuti kui siis vaid seni kuni autosid tagant ei tule ja alati võtan rivisse kui nii auto läheneb. ja kannan riideid mis ei ole mustas või hallis toonis kasutan helkureid ja tulesid.

autojuhina möödun jalgratturist alati vähemalt 1,5 m kauguselt,
AGA ei mõista:
nende rumalat järjekindlust sõita 2...3 kõrvuti ILMA saateautota,
sõita mustades ja hallides riietes ehk asfaldi kamuflaaz
soovi vältida igasuguste tulede ja helkurite kandmist
soovi sõita teeservast meeter+ kaugusel
mõtlematust sõita jalgrattatee või kergliiklustee ja sõidutee ristumisel üle ristmiku ilma veendumata, et autojuht on sind märganud jah autojuhil on kohustus sulle teed anda kui teeb pööret aga kui ta pole sind märganud  ???
sõitmist vastassuunas ühesuunalisel tänaval
Vasta

Mul on auto,tunnen end jumalana.See ratturite punt ongi tühisused.
Vasta

Ratturitele ei kehti miskid reeglid, kuigi enamikel neist on ilmselt vähemalt B kat taskus. niikui ratta selga saavad on seadused pohh.
Ühel pinnatud teel 30 alas sõitsin gps järgi 33km tunnis, üks pedaalis minust mööda. oleks vastupidi olnud siis oleks häda olnud ,et autojuht tekitas talle kivirahe kaela Big Grin
Vasta

Ma viimased aastad väldin velo, 3 suve tagasi viimati sõitsin Big Grin  Küll laga olen päris usin kõndija ja ka mõnede kergliiklusteede kasutaja. Ja reaalselt toimub ketivenitajate terror küll. Kui Politsei võtaks kätte ja ette ning nädalakese trahviks KÕIKI mistahes seaduseid rikkuvaid velotajaid, saaks kiiresti asi korda ja Riik sitaks rikkamaks. Kõige julmem äsjase seaduserikkumisest tulenenud laibamatsu taustal: läksin eile rongiga mälumängule ja Hiiul on ju kõrvuti ülesõit ja ülekäik. RaudteeüleKÄIGUkohast on keelatud rattaga üle sõita. Aga mis oli: 6-liikmeline pere ja otse sealt üle! Kusjuures on need seal kõnniteed, kus on ka rattaga sõitmine keelatud! Sealsamas Veerennis - KÕIK väntavad ülbelt üle, neil oli isegi Politsei kohalolust poohui. 

See ongi ratturite SUHTUMINE seadustesse! Erandid kinnitavad reegleid aga kui ikkagi mingi suur seltskond ülbelt sülitab KÕIGILE seadustele ja kõvahäälselt teatavad, et nii peabki olema, siis ei ole mul ei jalakäija aga autojuhina nende suhtes mitte mingit respekti! Ja seetõttu ma (me mõlemad) väldin linnas jalgratast, et mitte ise sellesse jubedate tegelaste bandesse kuuluda. Aarma pani I'le täpi ja vallandas igakevadise ketivenitajate halakisa. Ootame esimest tsiklimehe laipa...saaks veel hala lugeda.
Vasta

minul poleks selle vastu midagi kui linnades rohkem rattureid oleks s.t. oleks ehk vähem autosid
AGA kuna neil puuduvad omad teed ja rajad siis kahjuks on nad rohkem õnnetuseks kui õnneks kaelas.

igal aastal raporteerivad linnaisad ja maanteeamet et tehti nii ja naa-palju kergliiklusteid ja me ikka mõtleme ratastele jne. 
reaalselt tehakse aga neid kus ja kuhu
millal tehti midagi kesklinnas/südalinnas mägedes ? kui rääkida pealinnast

tehakse kuskile kõrvale - metsa
linnalähedastele põllukülade ümber jms.
praegu tehakse Järve metsa aga kesklinna ikka ei saa

ehk jah tehakse nn. tervisespordiks jooksjatele, rulluisutajatele, (sport)ratturitele aga reaalselt liiklusvahendina kasutamiseks kodu-kontor-kauplus-lasteaed-kodu jms. marsruut ei saa kasutada 

minge üle lahe põhja poole või nt. rootsi ja mis seal on linnades omad rajad ja teed on olemas ja on ka kasutajaid väga palju.
Vasta

(23-05-2019, 20:18 PM)r.i.h.o Kirjutas:  ...
Aga kõige tähtsam ja oluliseim on teed ületades silmsideme loomine autojuhi ja teeületaja vahel, ning seda olenematta kas oled jalakäija või rattur.

Nii on. Ole ise viisakas ja ollakse viisakas ka sinuga. Kui paljud teist tänavad peatunud autojuhti peanoogutuse või käeviipega? Pole vajalik - võib olla. Aga mul teeb autos hea tunde, kui minu (küll kohustusliku) peatumise peale laps käega viipab tänutäheks. Kuigi tema ema-isa teda mööda asfalti edasi lohistavad, endal nina kaapelauasSad

Tunnistan, et need ketivenituspingi operaatorid, kes ei vaevu enne sebrale pedaalimist mulle otsa vaatama, saavad törtsu signaali ja kummivilina. Mitte, et ma neid reaalselt alla ajada üritaks, aga õpetuseks või nii. Big Grin Kes vaevuvad minu pilku otsima, need lasen võimaluse korral üle. Enamasti on võimalik.
Vasta

(24-05-2019, 11:23 AM)vanaain Kirjutas:  Mul on auto,tunnen end jumalana.See ratturite punt ongi tühisused.

Aga ole siis hea ja selgita meile, arusaamatutele pimedusega löödud autojuhtidele, millise kirjutatud või kirjutama reegli alusel teil on õigus säärasel viisil liiklust takistada?

Tuletame meelde: minul autos on üsna savi, kui ma mingitel asjaoludel pean valima laubaka ja endast kõik allajäämiseks teinud ketivenituspingioperaatorite pundiga põkkumise vahel. Jah, postuumselt võite saada õiguse (milles ei saa kunagi kindel olla), aga surnud olete ikkagi. Või ratastoolis.

Palun minu jutus näha jalgratturite vihkamist - ma sõidan ka ise oma hübriidUkrainaga. Aga pedaalides pean alati meeles, et mind ei kaitse miski (see kiiver pole mingi kaitse auto vastu). Mistõttu ma alagi jälgin, mis mu ümber toimub. Seni pole mind ükski autojuht terroriseerinud, aga mu ei tule aastas viit tuhandetki pedaalides täis.
Vasta

(24-05-2019, 12:03 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ... Aarma pani I'le täpi ja vallandas igakevadise ketivenitajate halakisa...

Annab ikke seikse asja peale tulla, et süüdistada Aarma surmas rongiettevõtet või raudteed, nagu AKaas üks aktivist püüdis teha.

Muidugi oleks kogu Ply postitus väärinud kordamist, aga las ta olla sääl...
Vasta

Aarma asjus käis ka Lauri Saatpalu õigust nõudmast ja ametkondi sajatamas Terevisioonis. Ometi juhtus õnnetus 99% kultuurimehe, olgu muld talle kerge, enda tähelepanematusest.

Tekstid ja sisuloome sinu kodulehele, e-poele, blogile!
info.pantertrade@gmail.com
Vasta

(24-05-2019, 12:23 PM)MeelisV Kirjutas:  minul poleks selle vastu midagi kui linnades rohkem rattureid oleks s.t. oleks ehk vähem autosid AGA kuna neil puuduvad omad teed ja rajad siis kahjuks on nad rohkem õnnetuseks kui õnneks kaelas.

igal aastal raporteerivad linnaisad ja maanteeamet et tehti nii ja naa-palju kergliiklusteid ja me ikka mõtleme ratastele jne. reaalselt tehakse aga neid kus ja kuhu millal tehti midagi kesklinnas/südalinnas mägedes ? kui rääkida pealinnast

tehakse kuskile kõrvale - metsa linnalähedastele põllukülade ümber jms. praegu tehakse Järve metsa aga kesklinna ikka ei saa 
ehk jah tehakse nn. tervisespordiks jooksjatele, rulluisutajatele, (sport)ratturitele aga reaalselt liiklusvahendina kasutamiseks kodu-kontor-kauplus-lasteaed-kodu jms. marsruut ei saa kasutada 

minge üle lahe põhja poole või nt. rootsi ja mis seal on linnades omad rajad ja teed on olemas ja on ka kasutajaid väga palju.

Eestis on see häda, et meil ei ole joonega jagatud ühiskasutuses kergliiklusteid. Mujal ilmas on enamus teedest jagatud jalakäijatele ja ratturitele ja seal tohib rattur ka uhada ning jalakäija sinna minna ei tohi! Antakse kohe kella ja võid alal jääda. Meil kilulinnas vist on ainud puhas rattatee Lillepi pargis Pirital? Seda on karjuvalt vähe. 
Kergliiklusteid on tegelikult täitsa piisavalt ja linnas sees ei peakski rattaga sõitma, kui korralik rööbastransport on olemas. Ja päris südalinnas ei peakski olema eraldi teid kuna meil pole ei kliimat ega kultuuri, me ei ole ikkagi Holland. Meil ei mahuks need eraldi rattateed isegi ära. 

Reaalselt on Tallinnasse kesklinna suunas kõik sisenemissuunad täiesti kasutatavate rattasõiduks kõlblike teedega täidetud, probleeme on risti ja linnajagude vaheliste teedega. Kõige suurem probleem on praegu üldse Nõmme-Hullumaja sirge suund ehk Rahumäe tee ja sealt edasi Kristiinest läbi. Proua töötab Sõpruse Ärimajas ja siit Rahumäelt sinna on täielik piin nii jala kui rattaga minna. Ja sealt edasi Mustamäe teele ja ka Paldiski maanteele. Elektrirattaga võiks ju tohutu kaarega sõita, tee läbi Hiiult läbi Õismäe ju olemas. Aga ise vändata nahk märg? 

Tegelikult on probleem ka sellesama värske Raudalust tuleva uue kergliiklustee ja Kristiine suuna ühendusega! Kiilist, Uuesalust ja Luigelt saab rattaga Järve ülekäiguni ülihästi ja sealt edasi algab vaev, kui tahad jälle sinnasamma kasvõi Elioni uue maja juurde Hullari risti sõita. Linnapoole saab läbi Veerenni ideaalselt ja Seebi kaudu ka Tondile. Aga edasi? Väiketänavad on, seda küll, nikerdad sealtkaudu. 
Ma 2016 suvi võtsin ja sõitsin kõikmõeldavad sellised teed läbi, Kiilist ja ka Uuesalu-Assaku suunad ning uue tee olen jala läbi käinud. Ja sama suvi käisin rattaga Vanasadamas purjetamas aga ikkagi oli mõistlikum rongipeale minna. Õnneks ei tarbinud ma ronge mitte tipptunnil vaid väljaspool seda ja rongis ruumi oli rattale. Pigem on rattasõit jäänud tahaplaanile seetõttu, et pole raatsinud korralikku mõnusat moodsat elektilisaga linna"kokukat" osta, mida saaks ka purjekaga kaasa võtta. Selle, küll ainult isevädatava, "maitse" sain 2015 Euroopas pea 2 kuud jahiga seigeldes ja kõigis sadamalinnades sadu ja sadu kilomeetreid velotades kätte. 25 aastat vana mägiratas on lihtsalt ebamugav kolakas. Ehk ma ei ole rattavihkaja, Eestis on ratturid lihtsalt oma margi suhteliselt täis teinud, seda kõndija/autojuhi silme läbi.
Vasta

arenenud riikides on ehitatud tunnelid kergliiklusele.eriti veel kesklinnas,kus sagimist palju.mõned aastad tagasi ju renoveeriti kogu seda kompleksi.millegipärast unustati jalakäijad ja ratturid ära
Vasta

Kunagi oli nupuke meedias kus Hollandis on jalgrattateid hakatud ehitama autoteede ja muu linnaelu kohale linnades tõstes nad muust transpordist kõrgemale - nii nagu linnarongide ja metroode rööpmestik usa suurlinnades. Väljakujunenud linnakeskkonnas ega muud lahendust eriti polegi ning kaasaja taristuarhitektuur oskab siin ka sobivaid lahendusi pakkuda.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne