Mõistusevastased manöövrid liikluses

(25-11-2019, 23:12 PM)veix__ Kirjutas:  Kui põhirida on üsnagi täis, siis pole vahet millise luku või mis meetodil keegi sinna reastuda üritab, 1 km pikkusele lõigule mahub ühele reale ikka sama suur arv autosid. Ja järgmise foori taga on järjekord ikka sama pikk.

Aamen.

Ainus koht, kus tõmblukk reaalset mõju avaldab, on kriitilisel kaugusel olev eelmine väljapööre kõrvalteelt või parklast. Kui kõik suruvad varakult esimesse ritta, siis on saba pikem ja kriitiline ala pikeneb. Kui mõlemad read sõidavad lõpuni ja siis liituvad, siis on saba kaks korda lühem.

Tõmblukule järgneval teeosal ei ole vahet, kas enne toimus liitumine sujuvalt või trügides - seal on alati ruumi. Ning liitumisele eelnevas teeosas käib trügimine niiehknii, kuna enamus end juhiks nimetavaid juhikohale sattunuid ei ole võimelised peeglist ei kiirust, kaugust ega vahemaad hindama. Ning autosid mahub ühte ritta täpselt kaks korda vähem, kui kahte ritta. Selle vastu ei saa kuidagi ning autosid on meil ajuti labaselt liiga palju.

Samas ei näita juba seisvast rivist möödatuhisemine olukorras, kus rea koondumine on märkidega näidatud ja üldteada (palju neid inimesi ikka enam on, kellele tuleks kaamoseaugu liikluskorralduslik käkk ootamatult) ning seejärel "oma õiguse alusel" tuimalt vahelepressimine muud, kui koduse kasvatuse ja empaatiavõime puudumist. Mis pole kuidagi karistatav, vaid nüüdsel ajal näitab "indiviidi sõltumatust ja oskust kasutada ära avanenud võimalusi".


Olgu siinkohal õrnapõrnalistele kergsolvujatele selgituseks öeldud, et ÜKS suunanäitaja saab alati vahele. Aga ülejäänud "noored, dünaamlised ja leidlikud" oodaku oma aega.
Vasta

Kui ma enne igasugu vaheletrügijatest kirjutasin, pidasingi silmas rohkem seda olukorda, kus lõppev rida  (eriti teeremondi puhul) on juba mitusada meetrit varem tähistatud ning siis paljud suruvad end lõppeva rea lõppu ning hakkavad trügima.

Kuid see suunatule näitamine- mul on sama, et loomulikult lasen ka mina suunatule näitaja vahele, kuid selge on see, et ise tahaks ka liikuda, seega mõistvust peaks olema ka teisel poolel. Päris nii ei saa ju olla, et "ma tulen lõppeva rea lõppu ning siis olen viisakas ka, näitan suunatuld ka".
Aga kui keegi üritab ilma suunatuleta lihtsalt tuimalt vahele suruda. siis selliste vastu ei ole ma viisakas põhimõtteliselt- kuidas küla koerale, nii koer külale.
Aga muidu- vilgutan igasugu tulesid, see on Skandinaaviast külge jäänud.
Õnneks ma liigun sellistes kohtades, kus väga selliste ülbikute jms ahvidega väga kokkupuuteid ei ole, kuid eks liikluses olles vahel ikka näed pärleid. Tallinnas pole ma juba aastaid käinud, seega ma ei kujuta isegi ette, mis seal praegu toimub.
Vasta

(25-11-2019, 20:10 PM)Aare R. Kirjutas:  Aga see "tõmbluku" olukord, mida enne kirjeldati- see on ka üks loll olukord, eriti kui tegu on mingi tee-ehitusega. Nimelt on paljudel kombeks sõita lõppeva rea lõppu ning siis hakata vahele trügima ning kuna neid trügijaid on rohkem kui üks, on lõpuks olukord selline, kus põhirida ei liigu grammigi, sest vaheletrügijaid on nii palju.

Eestis ma küll sellistesse piirkondadesse väga ei satu, kuid Rootsis olles tegin vahel nii, et blokeerisin sadakond meetrit enne vasaku rea lõppu selle rea ära ja liikusidki mõlemad read ilusti. Kusjuures seal oli nii mõnedki korrad nii, et kui ma vasakusse ritta reastusin, ei tulnud minu taga olnud sõiduauto minu kõrvale, vaid liikus kõrvalreas minust sama kaugel edasi, jättes mulle "tõmbluku" lõppemisel ruumi tagasi reastuda. Vot sellised liiklejad mulle meeldivad!

Kord oli küll ka nii, et üks kannatamatu hing ei suutnud minu taga tiksuda ning möödus minust vasakult poolt mööda haljasala, nii et muru lendas Big Grin

Eestiga on see häda, et järjest vähemaks jääb teineteisemõistmist liikluses, vastastikust austust ning kannatlikkust.

(25-11-2019, 20:40 PM)Aare R. Kirjutas:  Kuid see lukk ei saa kunagi toimida siis, kui üks rida lihtsalt peale pressib, laskmata nö. põhireal üldse liikuda.

Eestis on kindlasti nii, et pajude arvates annab hinnasilt auto küljes neile eelise.

(26-11-2019, 09:29 AM)Aare R. Kirjutas:  Kui ma enne igasugu vaheletrügijatest kirjutasin, pidasingi silmas rohkem seda olukorda, kus lõppev rida  (eriti teeremondi puhul) on juba mitusada meetrit varem tähistatud ning siis paljud suruvad end lõppeva rea lõppu ning hakkavad trügima.

Lgp Ksf! Aare R. on üsna hästi kokku võtnud selle, mis meie liikluses valesti on. MINA, MINA, MINA!!! Mina olen kõva rekkajuht ja tean kuidas asjad käima ja olema peavad, nii tegija olen, et võin Rootslasi nende kodumaal õpetada kuidas elada. Kui mina arvan, et märtrina aeglases reas istuda on õige, siis nii ongi, kõik teised on ülbed lollid. Ja kui kellelgi juhtub veel parem või kallim auto olema - no tema on raudselt mölakas.


Millegipärast on mujal maailmas asjadest teistmoodi aru saanud. Õpetatakse ju tänapäeval ikkagi, et rajad tuleb lõpuni sõita ja reastuda just raja lõppedes. Sel juhul on kõigil võrdsed võimalused edasi liikuda. 
Minu jaoks on täiesti arusaamatu see "meie" ja "nemad" jagamine, justkui oleks aeglases (Järvevana näitel parempoolses) reas ootamine hea ja vasakpoolse rea kasutamine kuidagi halb ja ülbe. Reaalselt on ju kõigil võimalus mõlemat rada kasutada ja kui mõlemad rajad oleks võrdselt koormatud, siis polekski ju "aeglaseid" ja "kiireid". Ja lisaks oleks tagapool saba lühem ning takistaks teisi vähem. Selle ideega tõmblukud üldse loodud ongi. Istuda parempoolses reas ja suurest vihast vahtu välja ajada on igaühe vaba valik, millel pole viisakusega mitte midagi pistmist.


Eriti huvitav on väide, et koonduvate ridade puhul on lõppu sõitmine ebaviisakas. Tegelikult on ju hoopis varem reastumine ebaviisakas, kuna iga varemreastuja pikendab temast tahapoole jäävate parempoolses reas ootajate aega KAHE auto võrra, samas kui iga lõpunisõitja vaid ühe auto võrra. Seda eeldusel, et lõpus lähevad autod kokku üle ühe, nii nagu õige ongi.
Vasta

(26-11-2019, 13:26 PM)zazik Kirjutas:  [quote pid='488875' dateline='1574701800']
...

[/quote]

viisakus on peen kunst. seda peab maast madalast õppima.
ilma vahele trügimata rahulikult järjekorras ootajate süüdistamine sobib suurepäraselt demagoggiaõpikusse.
Vasta

(26-11-2019, 13:39 PM)diesel Kirjutas:  
(26-11-2019, 13:26 PM)zazik Kirjutas:  [quote pid='488875' dateline='1574701800']
...

viisakus on peen kunst. seda peab maast madalast õppima.
ilma vahele trügimata rahulikult järjekorras ootajate süüdistamine sobib suurepäraselt demagoggiaõpikusse.
[/quote]

Paluks täpsustada, kus ma mõnda ootajat milleski süüdistanud olen?
Seda ütlesin küll, et vahutades ootamine on nende valik. Endale vabatahtlikult raskuste kaela toomisel pole viisakusega mitte midagi pistmist. Sel juhul võiks suurest viisakusest auto koju jätta ja trolliga sõita.
Vasta

(26-11-2019, 13:47 PM)zazik Kirjutas:  Paluks täpsustada, kus ma mõnda ootajat milleski süüdistanud olen?...

Kogu teksti toon on süüdistav...
Vasta

Teemaks on Järvevana
sinna on sisse kirjutatud ja nüüd veel rohkem kinnistatud ummik.
vaatame siis asja korra.
esmalt koondatakse kokku 5 rea liiklus 2-le reale mis tekitab olukorra kus liiklustihedus kasvab nendel 2-l real hüppeliselt mis instinktiivselt vähendab liikumiskiirust - või eksin ?
edasi tuleb meil see koht kus raudtee ülesõidust alates on 70 asemel kiiruseks 50 ja kuna õhtusel tipptunnil on tihedus suur hakkab see saba kus 70st saab 50 järjest kaugemale ulatuma - või eksin?
lisame siia Pärnu mnt peale kerajate sabad mis tekivad nii Isku maja ette kui ka raudtee viadukti alla mis takistavad ühe rea liikumist mis jälle mõjutab oma sabaga kogu ahealt kuni …. - või ma eksin.
kokkuvõttes jõuame sinani, et mingil hetkel need kaks rida Veerennist alates kuni kaugusesse mööda Tammsaaret seisava põhimõtteliselt
siis kuhu sellel tömbelukul on minna kui kõik seisab ?
kõik tõmbeluku propageerivad materjalid räägivad kiiremast liikuvusest ja kui mitte seda tehes siis aeglustavas tegevuses - aga seda kõike siis kui peale koondumist on liikumine.

Järvevanal töötab tõmbelukk ideaalselt iga päev ja pole probleemi seda siis kui liiklus on hõredam keset päeva kui Tammsaare ja Pärnu mnt suudavad vastu võtta ja ühinejad mahuvad ära kahele koondunud rajale. jah molkuseid leiab ka siis mõlemalt poolt vaadatuna.
Aga öelda, et õhtuses tipptunnis saaks tõmbelukuga kiiremini seda siis kui ees kõik seisab - kuhu ja kuidas ?
jah kahele reale seisma jäänud ummik on lühem kui ühele aga see ongi kõik.

Seni pole tabanud olukorda kus Järvevana ummik sõidusuunaga Mustamäe poole takistaks oma sabaga muud liiklust nt. Peterburi mnt või Tartu mnt.
v.a. juhul kui ummik on kahe realine ja takistab Peterburi teelt tulles Filtri teele pööramist. Siin võiks öelda et üks rida oleks isegi parem kui kaks.

Mujal nt. kiirendusrajalt tulles lastakse ikka vahele, hoovist tulles lastakse ikka vahele, mingi suurürituse parklas lastakse ikka vahele - hea näide on alati olnud Tagadi laada parkla väljasõit korduvalt tabanud ennast seal tõmbelukuna vahelduvalt vahele lastuna ja laskmas. 

Aga nagu siin ka välja toodi kui on näha, et asja kasutatakse ära tekib ka trots ja omakohus.
Asi on nendes  kes algselt sõidavad/seisavad selles nn. põhirajas aga siis tõmbavad vasakule/paremale ära, et mööda koonduvat või kiirendusrada mööda sõita. ???
igapäevaselt nähtav seal samas Järvevanas

Samas igapäevaselt näen veel kuidas Peterburi mnt nt. Mustakivi teelt linna poole tulev liiklus tõmbelukuna ühineb Peterburi mnt liiklusega sama ka Smuuli teelt linna poole - pole mingit probleemi.
Aga vastupidises suunas samal teel asi ei toimi sest seda kasutatakse ära ja inimesed märkavad nt. Peterburi teel suunaga linnast välja Ikea maja ees. Seal õhtul tihe ja kohati ummik ning siis tõmbavad osad premale (tankla, Vianor, Bauhof, Ikea) ühisele aeglustus ja kiirendusrajale ning tuiskavad ilma suunatuleta lõpuni välja ja siis jälle vasakule 1. ritta tagasi. Normaalne ?

Sama käitumine on hommikul Tallinna sissesõit Peterburi mnt. Pirita jõe sillal. Tuleb auto Narva poolt sõidab raudtee silla alt läbi ja siis tõmbab paremale kiirendusrajale ja sõidab mööda seda jõe silla peale, et sealt siis tagasi trügida. Tean sest mulle on tahetud selliste tegelaste poolt külge sõita kui ma tulen Iru poolt ja pööran parasjagu sinna samasse kiirendusrajale.

Kas ka need on tõmbelukutajad kes Peterburi mnt. suunaga linna poole alates Vana-Kuuli tn otsast hoiavad parempoolsele reale sõidavad siis hooga lõpuni Ehituse ABC eest mööda ja siis jäävad foori ette sesima nõudega neid vahele lasta et nad saaks samuti otse sõita mitte ei peaks Smuuli teele pöörama ?
Ei nad ei ole turistid ja eksinud - iga päev samad autod ei eksi ju Toungue

Lõpuks siis tõmbelukk on hea asi ja ta toimib omas ajas ja kohas ja tingimustel
alati ei toimi tõmbelukk mis siis et kohta ja aeg on sama aga näe tingimus oli teine või …
Enamasti olen ma juht kes laseb tõmbeluku teise poole vahele ja olen nautinud selle toimimist mitmetes kohtades
Aga õhtusel tipptunnil seisva liiklusega Järvevanas kus üks lukk on kahest reast koonduv ja üks kolmest reast koonduv - no ei toimi.
Ja tunnistan ma ei lase vahele neid kes kasutavad teisi ära ja nahaalselt labaselt trügivad ette/vahele.
Vasta

(26-11-2019, 14:01 PM)motamees Kirjutas:  
(26-11-2019, 13:47 PM)zazik Kirjutas:  Paluks täpsustada, kus ma mõnda ootajat milleski süüdistanud olen?...

Kogu teksti toon on süüdistav...

Jah, süüdistav isehakanud liikluskasvatuse ja "viisakuse" maski taha peidetud ülbuse suunas. 


(26-11-2019, 14:16 PM)MeelisV Kirjutas:  Teemaks on Järvevana

...

Aga öelda, et õhtuses tipptunnis saaks tõmbelukuga kiiremini seda siis kui ees kõik seisab - kuhu ja kuidas ?
jah kahele reale seisma jäänud ummik on lühem kui ühele aga see ongi kõik.

Seni pole tabanud olukorda kus Järvevana ummik sõidusuunaga Mustamäe poole takistaks oma sabaga muud liiklust nt. Peterburi mnt või Tartu mnt.
v.a. juhul kui ummik on kahe realine ja takistab Peterburi teelt tulles Filtri teele pööramist. Siin võiks öelda et üks rida oleks isegi parem kui kaks.



Järvevana teise haru peal on igapäevane, et parempoolse rea "sabatajad" sulgevad ka Kaamose augu mahasõidu. Siis jäävad ka tehnika suunas sõitasoovijad sinna ootama ja saba venib veelgi pikemaks.

Ja lõputud näited kiirendus- ja mahapöörderadade väärkasutamisest... kuidas see asjasse puutub? Järvevanas on tegu põhiradade koondumisega, mis on ju hoopis midagi muud. Väide, et keegi kuskil on ülbe ja trügib, ei päde ju antud olukorras, kus põhiraja lõpunikasutajad ei tee mitte midagi valesti. Kui pooled nendest parempoolses reas ootajatest ootaksid hoopis vasakpoolses reas, polekski ju võimalik kellelgi "ülbelt" mööda sõita ja kõik oleks hästi. 

Sõitke ise ja laske teistel sõita, kasutage etteantud taristut ettenähtud viisil ja ärge joonduge üksikute ülbikute järgi. Nii lihtne see ongi.
Vasta

mina annan järele
vaielda ei taha
lisan vaid kokkuvõtteks lühidalt mis mu mõte oli

tõmbelukk on hea ja toimib liikuvas liikluses k.a. toimib ju Järvevanas igalpäevaselt - rõhk sõnal päev.
ei oska hetkel ise näha kuidas mõjub tõmbelukk seisva liiklusega paremini ja parandavalt kui ilma tõmbelukuta. seepärast küsisin kas kellegil on video mida jagada.
ja muu jutt oli taustaks kus tõmbeluku probleem on ülbikud kes selle tegevuse (vahele laskmise) maine ja aktsepteeritavuse alla viivad.
liikluskultuuri ajalugu liiga lühike ja seda nipsuga ei paranda - rahvuskultuuri eripärad veel lisaks.
Vasta

zazik sai mu kirjutistest ikka täiesti valesti aru- ei hakka ma kedagi õpetama, see on lootusetu üritus, samas pean end kaasliiklejatega arvestamise suhtes keskmisest viisakamaks küll. Kõvaks rekkameheks ei ole ma end kunagi pidanud, õigemini üldse rekkameheks (ei seedi seda sõna), pigem veokameheks, kellel vähemalt miljon kilomeetrit enamjaolt kogu Skandinaavias aastaringselt selja taga.
Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.
Praegu pean paar aastat taas Eestis töötanuna jälgima vaid seda, et metskitsed, põdrad ja jänesed mul metsateedel tõmblukku ei tekita. Üleüldse olen seda meelt, et reeglitega vähemalt sama tähtis on vastastikune austus ja viisakus, mitte alati näpuga järje ajamine ning nagu Meelis ütles, siis niikaua, kuni igasugu ülbikuid peale tuleb, ei muutu nagunii midagi.

Ja see- kus ma olen öelnud, et märtrina aeglases reas istuda on õige? Ma ju ütlesin, et kui vasak rida läheb kinni ning seda kasutavad paljud selleks, et selle rea lõppu kasutada põhireas vaheletrügimiseks, tekitabki olukorra, kus põhireas istuvad inimesed on vastu oma tahtmist "märtrid", sest vahelesurujaid tuleb lihtsalt nii palju peale.

Kuidas mõni ikka nii viha täis järsku on, arumaeimõista?
Aga ma tõstan ka käed.
Vasta

(26-11-2019, 14:58 PM)MeelisV Kirjutas:  tõmbelukk on hea ja toimib liikuvas liikluses k.a. toimib ju Järvevanas igalpäevaselt - rõhk sõnal päev.

...

liikluskultuuri ajalugu liiga lühike ja seda nipsuga ei paranda - rahvuskultuuri eripärad veel lisaks.

Kas lugupeetaval on mõni ettepanek, milline peaks sealne liikluskorraldus olema, et asi oleks hästi? Vasakpoolne rida haihtub ära kui ummik algab, kellaajalised keelumärgid vasakule reale? Kustmaalt alates, Ülemiste ristmikult või kohe linna piirist? Äkki Viitnalt alates?

Kuhugi see kokkureastumise pudelikael ju paratamatult tekib ja kuna pole võimalik tekitada olukorda, kus "ülbemaid" ei oleks, siis ongi parim lahendus see, et need "viisakad" juhid ise hõivavadki mõlemad põhiread, et "ülbetel trügijatel" polekski kuhugi minna. Mida rohkem on "viisakaid", seda rohkem ruumi on "ülbematel". 

Praktikas on kõige parem lahendus see kui liikluses tiitleid mitte jagada ja liigelda selliselt, et taristu oleks optimaalselt ja eesmärgipäraselt kasutatud. See ongi see, mida Liiklusjärelvalve oma sõnumiga öelda tahtis.
Vasta

(26-11-2019, 08:11 AM)MeelisV Kirjutas:  Ma ise ei viitsi. 

Ehk keegi leiab elulise liikuva pildi toimivast lukust. On siis drooni või kopteri pealt vms. filmituna nii et näha lukule eelnevat ja järgnevat lõiku.

Våiksin Droonitada kyll ,Aga va Lennujaama mehed lasevad ta alla ja minu panevad kinni . Big Grin
Vasta

(26-11-2019, 16:18 PM)linnuke Kirjutas:  
(26-11-2019, 08:11 AM)MeelisV Kirjutas:  Ma ise ei viitsi. 

Ehk keegi leiab elulise liikuva pildi toimivast lukust. On siis drooni või kopteri pealt vms. filmituna nii et näha lukule eelnevat ja järgnevat lõiku.

Våiksin Droonitada kyll ,Aga va Lennujaama mehed lasevad ta alla ja minu panevad kinni . Big Grin

Kui sa mõtlesid droonitada Tallinnas Järvevana lukku siis seal küll aga see polekski nii huvitav.
Teame, et päeval töötab ja õhtul on lukus.

huvitav oleks näha kas kuskil on, ütleme siis arenenud kultuuriga maal, mõni selline koht on ummik ja siis ka toimiv lukk ühes kohas.
Vasta

aga mis on hr Zaziku arvamus miks siis ei toimi seal see viisakus sellel ajal mis muidu toimib ja mujal toimib.

vastus mulle esitatud küsimusele
minu arvamus liikluskorraldusest on see, et pudelikael on liiga kitsas, oleks natukenegi voolavam hakkaks ka lukk tööle nagu ta töötab päeval.
mure on ju ainult siis kui Veerennist edasi seisab - või eksin ?
Vasta

(26-11-2019, 16:37 PM)MeelisV Kirjutas:  aga mis on hr Zaziku arvamus miks siis ei toimi seal see viisakus sellel ajal mis muidu toimib ja mujal toimib.

vastus mulle esitatud küsimusele
minu arvamus liikluskorraldusest on see, et pudelikael on liiga kitsas, oleks natukenegi voolavam hakkaks ka lukk tööle nagu ta töötab päeval.
mure on ju ainult siis kui Veerennist edasi seisab - või eksin ?

Minul pole ühtegi etteheidet sealsele viisakusele. Viimase poole aasta jooksul olen vast 2 korda kohanud kedagi, kes reastumist takistab, ülejäänud ajal toimib kenasti. 

Ma ütleks, et see lukk töötab seal ka täitsa edukalt, kuigi leidub üksikuid mõistmatuid, kes kuskil täiesti suvalises kohas üritavad reastuda, tehes sellega kõigi elu närvilisemaks.



Ainsaks tõsiseltvõetavaks probleemiks oskan ma seal pidada ebaõnnestunud bussipeatuse lahendust koos Veerennist väljapöördega. Kuna bussidel puudub kiirendusvõimalus ning autodel neile teeandmiskohustus (70km/h piirang), tekib liiklusvoolu pidurdav tropp tihti just sinna. Aga seda vaid päevase mõõduka liiklussageduse korral, tipptunde see ei puuduta.
Vasta

kogu see järvevana on üks suur pornograafia! mis tõmbelukust te räägite koguaeg! tõmblukk toimib ainult 2 REA KOOSTÖÖS! järvevanal aga teadupärast saab  3 rajast üks.keskmine rada on nn. peksupoiste rada,kes peavad olema viisakad ja endast vasakult ja paremalt kõik tahtjad ette lubama. vabalt saaks ,kui tahta,tõmmata raudteeni 3 rada.ruumi on seal maa ja ilm!
Vasta

(26-11-2019, 13:26 PM)zazik Kirjutas:  
(25-11-2019, 20:40 PM)Aare R. Kirjutas:  ...



Lgp Ksf! Aare R. on üsna hästi kokku võtnud selle, mis meie liikluses valesti on. MINA, MINA, MINA!!!
...
Reaalselt on ju kõigil võimalus mõlemat rada kasutada ja kui mõlemad rajad oleks võrdselt koormatud, siis polekski ju "aeglaseid" ja "kiireid". Ja lisaks oleks tagapool saba lühem ning takistaks teisi vähem.
...
Eriti huvitav on väide, et koonduvate ridade puhul on lõppu sõitmine ebaviisakas. Tegelikult on ju hoopis varem reastumine ebaviisakas, kuna iga varemreastuja pikendab temast tahapoole jäävate parempoolses reas ootajate aega KAHE auto võrra, samas kui iga lõpunisõitja vaid ühe auto võrra. Seda eeldusel, et lõpus lähevad autod kokku üle ühe, nii nagu õige ongi.

Väga ilus näide põhiprobleemist meie liikluses. Nii suurte tähtedega ka veel kirjutatud. Aitäh! Küll viitega valele mehele, aga las see jääda. Minu arvates kirjutas Aare siiski täpselt samas müttes ja ülbitsemist ei olnud küll kuskilt näha.

Aga keda ja kus takistab see I rea saba? Ulatub reaalselt Suur-Sõjamäe viaduktilt tulijaid takistama? Või on Tartu maanteel väljas ja kabanosserid ei pääse takistamatult baasist väljuma?

Ja mis mõttes varem reastumine rohkem I rea liikumist takistab, kui ülbe näoga lõppusõitmine ja siis julmalt pealekeeramine? Ühtviisi peab teed andma ju ikka...

Vahet ei ole, mismoodi üritatakse säärases kitsas ja aeglases kohas oma liikumist ära põhjendada - ikkagi liigub kogu tropp ainult sellise kiirusega, nagu see õnnetu üks rida vedada jaksab. Ühes või kahes reas liikumine enne seda ei muuda asja. Ummik on ju peale liitumist ja liitujatel pole mitte kuhugi minna.
Vasta

See tõmblukk ideaalis toimiks kenasti kui mõlemad read sõidaks kala näoga lõpuni välja ja viimases lõpus üksteise alla suubuks järelejäänud rajale. Nüüd aga kui esimesel võimalusel hakatakse paremale murdma tekkibki olukord kus esimese rea lõpp seisab ja eestpoolt võimaluse avanemisel maandub järjekordne keenius paremasse ritta kellest omakorda sõidetakse mööda ja üritatakse jälle paremale reastuda.
Siin läänepool on levinud praktika kus keegi kangem võtab vasakul hoo maha ja hakkab õlg õla kõrval parempoolsega tiksuma hoides vasakut rida kinni. Kohe hakkab ka parempoolse saba lõpp liikuma.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(26-11-2019, 18:46 PM)v6sa Kirjutas:  
(26-11-2019, 13:26 PM)zazik Kirjutas:  
(25-11-2019, 20:40 PM)Aare R. Kirjutas:  ...



Lgp Ksf! Aare R. on üsna hästi kokku võtnud selle, mis meie liikluses valesti on. MINA, MINA, MINA!!!
...
Reaalselt on ju kõigil võimalus mõlemat rada kasutada ja kui mõlemad rajad oleks võrdselt koormatud, siis polekski ju "aeglaseid" ja "kiireid". Ja lisaks oleks tagapool saba lühem ning takistaks teisi vähem.
...
Eriti huvitav on väide, et koonduvate ridade puhul on lõppu sõitmine ebaviisakas. Tegelikult on ju hoopis varem reastumine ebaviisakas, kuna iga varemreastuja pikendab temast tahapoole jäävate parempoolses reas ootajate aega KAHE auto võrra, samas kui iga lõpunisõitja vaid ühe auto võrra. Seda eeldusel, et lõpus lähevad autod kokku üle ühe, nii nagu õige ongi.


Aga keda ja kus takistab see I rea saba? Ulatub reaalselt Suur-Sõjamäe viaduktilt tulijaid takistama? Või on Tartu maanteel väljas ja kabanosserid ei pääse takistamatult baasist väljuma?

Ja mis mõttes varem reastumine rohkem I rea liikumist takistab, kui ülbe näoga lõppusõitmine ja siis julmalt pealekeeramine? Ühtviisi peab teed andma ju ikka...

I rea saba takistab näiteks Tehnika suunas (kaamose auku) mahakeerajaid, eespool oli sellest juttu ju. Ja kui meenutada, siis antud liikluslahenduse sünnivalude aegu polnud harvad juhud kui terve Ülemiste ristmik tuugalt kinni oli, kuna keegi ei osanud seal pudelikaelas hakkama saada. Praegu on olukord märksa parem ja minu meelest üsna hästi toimiv. 

Mille poolest 2. reas sõitmine ja lõpus kokkureastumine halvem on kui 1. reas lõputult passimine? Milleks venitada ummikut lasnamäeni, hoides 50% tee pinnast samal ajal tühjana? Kui mõlemad read oleks kenasti koormatud, poleks isegi võimalik kellelgi "ülbe" olla ja seisjatest mööda sõita. Üha rohkem on sellest hakatud ka aru saama. Varem reastumine ongi ebaviisakas just seetõttu, et kui lõpus toimub ridade 1:1 koondumine, siis lisandub ju juba reastunud autole veel 1 auto, kelle ta lõpus enda ette laseb. Nii tulebki 1 varemreastunud auto kohta 2 autot parempoolses reas ootajate ette.

Nagu öeldud, kellelgi pole keelatud seal parempoolses reas passida (ja endamisi tatti pritsida), aga teiste takistamine (sarnaselt Aare R. poolt eelnevalt kirjeldatule) on keelatud.






Aga eks see on ilmselt lõputu teema, mis saab ehk lahenduse alles selleks ajaks kui valdav enamik liiklejaid on omandanud kaasaegse liiklushariduse, kus muuhulgas õpetataksegi takistuseni sõitmist ja seejärel reastumist. Seniks kõigile ohutut liiklemist ja teineteisemõistmist!
Vasta

(26-11-2019, 21:15 PM)zazik Kirjutas:  I rea saba takistab näiteks Tehnika suunas (kaamose auku) mahakeerajaid, eespool oli sellest juttu ju.
...

Mille poolest 2. reas sõitmine ja lõpus kokkureastumine halvem on kui 1. reas lõputult passimine?
...
Varem reastumine ongi ebaviisakas just seetõttu, et kui lõpus toimub ridade 1:1 koondumine, siis lisandub ju juba reastunud autole veel 1 auto, kelle ta lõpus enda ette laseb. Nii tulebki 1 varemreastunud auto kohta 2 autot parempoolses reas ootajate ette.

Parempööre Tehnika suunal võib jääda pikema saba taha vist küll. Ma olen ise hommikusel tipptunnil seal nii harv külaline, et pole nii pikka saba näinud. A ju ma siis liiga hilja (kaheksa paiku) sõidan.

Küll palun harida lolli, kustkohalt see "teine auto" ikkagi tekib? Sellest ühest leidlikust ma saan aru, kelle aeg on kallim, kui teistel ja sõidab parempoolsest rivist ette. Aga kust tekib see teine? Või mõeldakse siin järgmist II reas liikujat?

Me võime ükskõik, milliseid viisakusmudeleid siin genereerida, aga kui üks rada laseb korraga läbi ühe auto ja minutis seega X autot, siis X+n auto lisandumisel ummik vaid kosub. Aga kui liikluseksperdid on ette näinud tõmbluku kohustusliku rakendamise, eks tuleb siis ümber õppida. Pole esimene kord ja ilmselt ei jää ka viimaseks. Kuigi on arusaamatu...

See osa on väga õige, et liikluses tasub olla viisakas ja ette mõelda, siis ei teki ka erineva koduse kasvatusega inimeste põkkumisel olulisi ekstsesse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne