[PlyVal64]

Tsiklistid võiks endale selgeks teha lihtsa tõe: nad saavad iga vea korral surma. Või jäävad vigaseks. Punkt.

Ply rasvaselt kirjutatud tekstiga võib mitte nõus olla, kuid paraku kuulun ka mina nende hulka, kes väga ei muretse teiste elude pärast. Ma liiklen ise viisakalt ja eeldan seda ka teistelt. Kui liiklushuligaan (kordades kiirust ületav tsiklimees on huligaan) end sätib olukorda, kus valida on minu või tema elu, siis ma isegi ei vabanda, et minu särk on minu ihule lähemal. Eriti siis, kui autos on peale minu veel teisi.

Jummal tänatud, et keegi veel peaga mõtleb Mis aga tsikliste puudutab: kahjuks äsjane Lätis surmaga lõppenud õnnetus ühe Eesti kõige korralikuma liiklejaga tõestab, et "kaotajaks" jääb tsiklimees. Kas nüüd veel elus olevad tsiklimehed arvavad, et autojuhid ei tea seda??? Teame, paljud meist ka tsikliga sõitjad/sõitnud. Ja kedagi TAHTLIKULT tappa ei taha mitte keegi - seega sigatsedes panete meid alati kõige vastikumasse olukorda. Hakkabki tööle minu, ksf!Võsa ja teistegi poolt otse välja öeldu: meie instinkt on ellu jääda!
Muuseas, on ka teine kontingent, kes paneb enamust ehk siis sõiduautodega liiklejaid, tihtipeale samasse seisu: veokamehed. Siis on seis vastupidine: sõiduautost kümned korrad raskema ja kordi jäigema asjaga ei taha kokku põrgata. Jälle pead tegema igasuguseid imepõikeid teepeenrale jms, et ellu jääda.

Sõiduautodega on nahhaale suhteliselt väheks jäänud, kui, siis on tegu lollidega talvistes oludes või eriti halvas nähtavuses. Arutuid kihutajaid pole juba ammu kohanud, normaalne kiiruseületamine on igati OK. Minu arust on liikluskultuur täitsa heaks muutunud. Ning alati annan suunaga märku, et ma näen ja tee on vaba, tsiklite puhul suisa erandita, sest mida vanemaks saades seda väiksemaks keskmine kiirus maanteel muutub ja üha rohkem jääd kellegile "jalgu". Lihtsalt enam ei viitsigi "kihutada" ehk 90+"lubatud" paar pügalat sõita.
Aga me räägime praegu idiootidest elundidoonoritest ja selgelt pahatahtlikest muudest juhtidest, kes ARVAVAD endal olevat õiguse teisi ohtlikesse olukordadesse panna ja sundida neid valima: elu või surm! Kas siis iseenda või teiste oma. Ja mida rahulikumaks muutub üldine liiklus, seda jõulisemalt ja jõhkramalt sellised sigatsejad ja/või teistega mittearvestavad tegelased esile kerkivad.

Aga lõppu ka suhteliselt äsjane eriti meeldiv kogemus Eestis populaarseks saamas ohutust liiklemisest: kvattrol raske käru sabas, see veel kõrge raskuskeskmega (paat kõige kukil), mõtlesime, et läheme mööda kõige siledamat uut teed pidi Noarootsi ehk Nõva kaudu. Kõige vähem liiklust, kõige vähem jääme teistele ette, kui seal 70'ga uimerdame ja Loodust naudime. Kahjuks jäime ainult ühele autole ette ja seda kõige magusama koha peal: sappa tuli must Impreza STi aga seda eurotee alguse mitmekildise kurvidekaskaadi alul. Ma näitasin vilgutusega, et nägin ja kommenteerisin veel, et "rikume neil sõidunaudingu kogemata ära" aga ise lootsin, et tavapärase 10-aasta taguse kombe kohaselt paugutab STi suvaliselt mööda... Sittagi! Sõitis ülirahulikult pideva joone ala meil sabas ja kui siis lõpuks oli lubatud möödasõidukoht, siis läks ja kadus sekunditega. Aga tegelikult ei tulnud meile selle aja jookus kedagi vastu, seega oleks kunagine tavapärane rikkumine ka ohutu olnud. Niipalju jõudsime vaadata, et suhteliselt noored olid autos - arvestasid nii enda kui teistega! Ning minu arust ongi normaalne nii hea autoga sel teel 110-120 lasta, ise teeks täpselt sama ja ruigaks naudingust.