11-08-2014, 22:19 PM
Ma venitasin hiljuti nädalakese ketti Turu ja Mariehamni vahel. Vot seal on liiklus mõistusevastane!
Seisavad kaheksa jalgratturit ristmikul, uurivad suunaviitasid. Nende kõrval peatub suur prügiauto. Tal oli algusest peale plaan parempööre sooritada, aga igaks juhuks ootab ära kuni tohmanid otsusele jõuavad, kas nende tee ristub tema omaga või mitte - mõistusevastane.
Keskmise suurusega riigimaanteel venib kolonn üsna pikaks. Kaks esimest sooritavad vasakpöörde, kuus jäävad teepervele ootama, sest tagant lähenevad autod. Autod peatuvad, sest nende mõistusevastane loogika ütleb: kui kaks jalgratturit juba pöörasid, tõenäoliselt pöörab mõni veel, ootame ja vaatame. Kuna tohmanid reageerivad olukorrale erineva kiirusega, läheneb vahepeal ka teiselt poolt auto ja peatub samuti täiesti mõistusevastaselt.
Väikesematel teedel jõlguvad nad lihtsalt jalgratturite sabas 20 km/h ja mööduvad alles sirgetel hea nähtavusega lõikudel. Täiesti mõistusevastaselt ei anna nad talda, vaid venivad tasakesi mööda ja kiirendavad korralikult alles pärast oma sõiduritta naasmist. Rekord oli midagi üle 2km sedasi auto ees loksuda, mul viskas juba hullult üle ja lõpuks sundisin teda jõulise käeviipega mööduma.
Pikapeale ajas ikka täiga närvi küll: andke kurat signaali, vilgutage tulesid, hoidke vähemalt näppugi püsti, kui lõpuks julguse kokku võtate ja mööda lähete!
See kõik meist vaid mõnesaja meremiili kaugusel.
Seisavad kaheksa jalgratturit ristmikul, uurivad suunaviitasid. Nende kõrval peatub suur prügiauto. Tal oli algusest peale plaan parempööre sooritada, aga igaks juhuks ootab ära kuni tohmanid otsusele jõuavad, kas nende tee ristub tema omaga või mitte - mõistusevastane.
Keskmise suurusega riigimaanteel venib kolonn üsna pikaks. Kaks esimest sooritavad vasakpöörde, kuus jäävad teepervele ootama, sest tagant lähenevad autod. Autod peatuvad, sest nende mõistusevastane loogika ütleb: kui kaks jalgratturit juba pöörasid, tõenäoliselt pöörab mõni veel, ootame ja vaatame. Kuna tohmanid reageerivad olukorrale erineva kiirusega, läheneb vahepeal ka teiselt poolt auto ja peatub samuti täiesti mõistusevastaselt.
Väikesematel teedel jõlguvad nad lihtsalt jalgratturite sabas 20 km/h ja mööduvad alles sirgetel hea nähtavusega lõikudel. Täiesti mõistusevastaselt ei anna nad talda, vaid venivad tasakesi mööda ja kiirendavad korralikult alles pärast oma sõiduritta naasmist. Rekord oli midagi üle 2km sedasi auto ees loksuda, mul viskas juba hullult üle ja lõpuks sundisin teda jõulise käeviipega mööduma.
Pikapeale ajas ikka täiga närvi küll: andke kurat signaali, vilgutage tulesid, hoidke vähemalt näppugi püsti, kui lõpuks julguse kokku võtate ja mööda lähete!
See kõik meist vaid mõnesaja meremiili kaugusel.