[Basilio]

Üks pisiasi, mulle meeldib sõita eesliikujast nii kaugel, et tema tõstetud vesi, liiv ja muu sodi on enne mind maha vajunud. ... 
Ei mahu pealuu sisse need mitmesaja kW-se mootoriga auto omanikud, kes üksi ilma raske pagasita peavad mõne auto stangest meetri-kahe kaugusel oma möödasõidu võimalust passima. Aga see stiil on valdavaks saanud meie teedel ja siis on teedevalitsus, rahvusvaheline imperialism ja savikas süüdi kui miskit juhtub. 

Sama arvamus siin, aga see on vist meie nõuka-põlvkonna eripära. Peale teiste ohutusest hoolimise oleme nooremana sõitnud autodega, millega tuli enne möödasõiduks vastassuunavööndisse minekut hoogu koguda. Tuli täpselt arvestada, kui kaugele eesliikujast jääda ja millal kiirendama hakata, et möödasõiduvõimaluse tekkimise momendiks olla õiges kohas ja vajaliku kiirusega. Ning arvestada ka seda, et ootamatu takistuse tekkimisel jõuaks piisavalt maha pidurdada, et teisel autol pagassi laiaks ei sõidaks. Tänapäevaste võimsate ja erksate autodega on manööver lihtsam, aga samas kogemusteta juhile ohtlikum, sest kolme tähega abimehed aitavad ainult teatud maani, edasi on pizdets. Kui sinna lisandub liigne enesekindlus või lausa pohuism, on õnnetus käes.
Pohuismi kohta värske näide: Sõber tuli mulle appi autot remontima. Lülitas varakult sisse vasaku suuna ja soovis mulle õue keerata, kuna kedagi vastu ei tulnud. Õnneks piisavalt kaua siin ilmas elanud ja sõitnud, et mitu korda tahavaatepeeglisse vaadata ja veenduda et keegi teda ribadeks sõita ei soovi. Sabas sõitnud paar autot võtsid tempo maha ja valmistusid vajadusel paremalt mööduma. Siis tuli kusagilt tagant rakett, lõikas vastassuunavööndisse ja kimas kõigist vasakult mööda. Rallitriip külje peal ja ei ühtegi tuld küljes. Mingi järjekordne "noor lootustandev rallisõitja" kellest varsti seitungist lugeda saab, kui on mitu inimest surnuks sõitnud.