[indreksirk]

Soovimata anda ühtegi hinnangut ja esitamata oma arvamust juhin tähelepanu alljärgnevale Riigikohtu lahendile, mis on muutnud oluliselt politsei taktikat kollase fooritulega ristmikule sõitjate karistamisel. See ei ole päris kokkulangev üldise arusaamaga foori nõuete täitmisest. 

Vilkuval rohelisel ei ole standardit ja see ei ole üldse kohustuslik. Puutuvalt aga kollase ootamatusse süttimisse ongi Riigikohus andnud alljärgneva tõlgenduse: 

7. Samuti on ebaselge ja vastuoluline kohtuotsuses sisalduv käsitlus ristmiku ületamist reguleerivate liiklusseaduse sätete kohaldamise kohta. LS § 58 lg 3, mille rikkumist R. Lätile ette heidetakse, sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Väärteoasja lahendamisel tulnuks seega esmalt tuvastada, kus oli ristmikul peatumiseks ettenähtud koht, sealhulgas ka see, kas ristmikul oli stoppjoon või stoppjoonemärk, ja seejärel ka sõiduki asukoht kollase (keelava) tule süttimise ajal. Maakohus ei ole neid küsimusi lahendanud, nentides vaid, et kollase tule süttimise ajal oli menetlusalune isik „praktiliselt“ ristmikul.

7.1 Samas pidas maakohus vajalikuks viidata ka LS § 7 lg 1 p-le 3, mille kohaselt keelab kollane tuli liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Maakohus asus seisukohale, et kuna teelõigul, kus R. Lätt liikus, on suurim lubatud kiirus 70 km/h, oli sõiduki peatamine väga lühikese aja jooksul, mis möödub rohelise tule vilkumise algusest, võimatu. Kohtu etteheite kohaselt ei ole peatumise võimalikkust käsitletud ka väärteoprotokollis.

7.2 Kolleegium nendib esmalt, et olukorras, kus kollane tuli süttib ajal, mil juht on juba ristmikul, tuleb liikumist LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt igal juhul jätkata. Eraldi tuleb analüüsida olukorda, mil kollase tule süttimisel on peatumine ettenähtud kohas võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu. LS § 50 lg 3 p 1 näeb ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Seejuures peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega paneb seadus juhile kohustuse kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse, sh liiklust reguleeriva foori, ees.

7.3 Kui peatumine on siiski võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu, annab seadus võimaluse sõita ristmikule ka foori kollase tulega. Sellise kaitseversiooni esitamisel lasub menetlejal vaieldamatult kohustus selle asjaolu esinemist kontrollida ja menetlusalusel isikul on omakorda kohustus avaldada menetlejale kõik tõendid, mis annavad selliseks kontrolliks võimaluse. R. Lätt ei ole aga kogu menetluse jooksul esitanud väiteid peatumise võimatuse kohta selleks ettenähtud kohas liiklust ohustava olukorra tõttu. Foori kollase tulega ristmikule sõitu ei saa õigustada ebaõigesti valitud sõidukiirusega.

Kogu lahend on kättesaadav: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-36-13