[indreksirk]

Juristi töö on esindada oma kliendi huve. Ja teha seda parimal võimalikul viisil jäädes seaduse piiridesse. Õigust mõistab kohus, mitte advokaat. 

Mõelge ennast hetkeks olukorda, kui olete ise sattunud mingil põhjusel vastassuunavööndisse. Ebaõigesti hinnanud möödasõiduks vajalikku teepikkust, jäänud magama või lihtsalt tähelepanematusest kaldunud oma suunavööndist välja. Seda ikka juhtub, ole kuitahes hea juht. Kuidas Te käitute selles olukorras? Kas sõidate rahulikult edasi vastassuunavööndis, sõidate vasakule poole teelt välja või pöörate tagasi oma suunavööndisse? 

Liikluses ristuvad meie teed teiste liiklejatega väga sagedasti. Enamasti tüüpsituatsioonides ning nendes tüüpsituatsioonides peaksid lahendused olema iga kord ühesugused - peateel on ikka eesõigus ja roheline tuli ikkagi on lubav tuli. Ka ohuolukordadele reageerimine peaks olema tüüpolukorras sarnane. 

Ma millegipärast arvan, et tüüpiline juht vastassuunast püüab ikka tagasi saada oma suunavööndisse. Valikuteks palju aega ei jää ning kõik need riskianalüüsi tegijad on tegelikult tagantjärgi targad. Samuti on võimatu ette aimata, mida teeb vastuliikuv juht, st millist koolkonda tema esindab. Erinevad on võimalused, kuna kiirusest ja ohu märkamise hetkest tingituna on ka "õiged" lahendused erinevad. Teinekord tehakse ka ennatlikke järeldusi ning ohuolukord mööduks, aga püüdes seda vastassuunavööndisse sõitmisega "päästa" ei saa enam oma manöövrit tagasi pöörata. 

Minu põhimõte on olnud, et liikluses ei tohiks olla loteriid ning üldtunnustatud põhimõtted võiksid olla. Kuigi ka mina tean üksikuid juhtumeid, kus lahtine turvavöö on tõepoolest päästnud inimese elu, siis on see siiski üksi erand. Kuigi on olnud kahtlemata juhtumeid, kus selline vastassuunda kaldunud autost omakorda vastassuuna kaudu möödumine on olnud õigustatud, siis enamasti lõpeb see siiski kokkupõrkega. Liikluses ei pruugi sündmused toimuda ka ajaliselt järjest, kuna reageerimise ja tegutsemise vahele jääb vähemalt 1 sekund, mis võib tähendada kümneid meetreid liikumist. Seetõttu võivdaki juhid vastu võtta samaaegselt otsuse pöörata samas suunas, kuid see realiseerub alles sekund hiljem, st maanteekiirustel on autod 2*25=50 meetrit teineteisele lähemal. 

Mõlema mõtteviisi toetatajatel on tugevad argumendid. Minu argumendiks on, et iga juht püüaks ikkagi jääda või naasta oma suunavööndisse, kuna see on loomulik tegevus. Loteriina kord vasakult, kord paremalt möödumine tähendab ka tulemuses loteriid. Loteriis aga võidavad üksikud. 

Soovin rahu ja mõistlikku arutelu, mitte sildistamist. Tõde ei pruugi  must-valge