[v6sa]

Kahtlen, et kõige peale jõuad mõelda, rääkimata tegudsemisest.

Üllatavalt palju jõuab tegelikult mõelda ja teha selle mõne sekundi jooksul, mil valik langetada tuleb.   Näiteks mõelda kiiresti, kas läpakas sai pandud tagaistme ette põrandale või visatud lihtsal istmele... Või kas universaali kaubaruumis olev tööriistakast ikka sai kinnitatud viimasel korral. Värske kogemus eelmisest neljapäevast, kui kobakäpne lätlasest oinas soomlastele ette uisutas. Kuna somm ei teadnud midagi soovitusest oma sõidurajal püsida, jäid lätlased terveks ja kannatasid vaid autod. Kui somm oleks läbi vastassuunavööndi teelt väljasõitmise asemel valinud maksimaalse pidurduse omal rajal või paremale üritanud tõmmata, oleks avarii toimunud mitte auto nurkade vahel, vaid pidurdav MB W211 oleks tabanud libisevat Lexuse kupeed vasemasse külge. Õiguse alusel saab seega MB juhi kohtusse kaevata, kuna riskis vasemale pöörates tabada ka lätlase järel sõitnud Fordi. Milles mina jõudsin just otsustada, et läpakas olev poolik töö on siiski väärt enam, kui pakutud võimalus müüa oma vana auto pöörleva leksuse omaniku kindlustusandjale.

Et paragrahv kõver on ja austet advokaat leiva (ning vanatehnika taastamiseks vajaliku) lauale saamiseks kliendi huve peab esindama, ma mõistan. Aga inimlikust seisukohast tundub kuidagi tobe libiseda koliseva ABSi saatel vastutuleva oina pihta sõita lootuses, et ehk ta siiski ärkab ja tagasi keerab...

Teemaarendus jäägu kaasfoorumlaste silmaringi laiendamiseks. Et igaüks teaks: otsustamisega kaasnev vastutus ning ohutum onmitte midagi otsustada... https://youtu.be/2TKEY0BRhL0?t=119