[bom]

Enne kui asi veel isiklikumaks läheb, teen ettepaneku veidi hoogu maha võtta. Kohtuasi on pooleli ja ilmselgelt ei saa asjaosalised teemat enne kohtuasja lõppu vabalt kommenteerida ega selgitusi jagada. Seetõttu jääb see mõttevahetus kuni Riigikohtu peatse lahendini paratamatult ühepoolseks. 

Kindlasti on selliseid valdkondi, mida on mõistlik jätta täiesti reguleerimata või kus õigusakt võib isikule olukorra lahendamisel jätta üsna vabad käed. Aga kui valdkond on detailselt reguleeritud (nagu liiklus) ja reeglite järgimiseks on ette nähtud karistused, siis karistuse määramisel tuleb tegusid võrrelda väga täpselt seaduses sätestatud kohustuste ja keeldudega. Nagu eelpool viidatud artiklist nähtub, käibki vaidlus selle üle, millised seaduses sätestatud kohustused kummagi liikleja suhtes kehtisid. Kui seadus ei meeldi või tundub ebamõistlik, siis ei ole põhjust esindajat rünnata.

Muidugi võib anda riigile võimaluse karistada eriti nurjatut isikut ka juhul, kui konkreetse seadusesätte rikkumist ei ole toimunud. Aga see oleks põhimõtteliselt tänasest erinev riigikorraldus, mida vast tegelikult keegi meile ei sooviks.