[kr8nik]

Jalgratturite õigust kasutada ülekäigurada ilma ratta pealt maha tulemata on autojuhtide poolt juba aastaid sarjatud. Et asi võib ootamatult väga kriitiliseks pöörata, sain hiljuti oma naha peal tunda.
Sõitsin oma rattaga mööda väikese Kuressaare peatänavat kesklinna poole. Paremale jäi kõnnitee, vasakult tuhisesid autod mööda, ees oli ülekäigurada, mitte ühtegi jalakäijat polnud näha. Tunnistan, et tegelesin oma mõtetega ja vaatasin ainult otse ette, kui kuulsin kusagil tagapool pidurdava auto häält. See äratas, vaatasin veidi paremale ja märkasin kahte ülekäigurajale sõitvat ratturit. Tänu meeleheitlikule pidurdamisele sain pidama vahetult ülekäiguraja ees, selja taha jäi umbes poolteist meetrit lohisemise jälge. Kui ma poleks pidama saanud, oleksin esimest ratturit ramminud otse külje pealt, teine oleks kukkunud meie tekitatud külakuhja.
See juhtum oleks olnud kohalikus meedias kindlalt esikaane lugu - "Jalgrattur ajas ülekäigurajal alla kaks jalgratturit", kindlasti oleks selle üles noppinud ka vabariiklik meedia. Ühest küljest kahju, minu viis minutit kuulsust läks kaduma. Teisest küljest, ka ratta seljas olles peab neid kuradi rattureid kartma.