[Kivipurustaja]

Käisin maal ema juures, 18 km Kuressaarest välja ja tagasi. Temperatuur umbes -1, tee kohati märg, kohati kergelt lumepudrune, siin-seal pisut kõrgem lumevaal telgjoone läheduses. Tuult pole, päike piilub aeg-ajalt pilve tagant.
Talve kohta täiesti ideaalsed tingimused, et rahulikult 90 km/h sõita, siiski kohtasin selle 36 kilomeetri jooksul kahte kraavi sõitnud autot.
Üks oli täiesti sirge peal vastassuuna kraavi pidama jäänud. Tee peal olid mõned suuremad lumekamakad, mis arvatavasti mingi suurema auto küljest teele pudenenud. Võib-olla üritas nendest mööda põigata, kiirus oli pisut liiga suur ja ei jõudnud enam tagasi otseks keerata?
Teine auto oli paarkümmend meetrit enne peateed sõidusuunaga risti pargitud nii, et nina oli kraavis ja saba tee peal. Mitte ei saa aru, mis füüsikaseaduste järgi saab niimoodi kraavi sõita. Võib-olla sõitis GPS-i järgi ja see käskis paarkümmend meetrit liiga vara ära keerata?
Mis juhid meil küll liikluses osalevad, kui isegi sellistes tingimustes ei suudeta punktist A punkti B sõita? Mis nad teevad siis, kui teedel on kiilasjää, lumetorm, tuisuvaalud?

See kuskohast sellised juhid tulevad on täpselt sama teema mis nagu kõigis teistesgi valdkondades ehk siis õpitud(õpetatud)
abitus.Enda poisikesepõlve meenutades maapoisina oli võimalik kõigega sõitma õppida millel rattad all ja mootor peal,
täna kui keegi peaks last traktoriga põllupeal nägema siis ilmselt lapsevanemad pandaks vangi.Sel noorel polegi võimalik kogemusi 
saada kuskilt mujalt kui autokooli sõidutundidest. Muidugi väga palju on ka lihtsalt saamatuid,nõrkasid ja lolle.Aga selliseid toodab
meie ühiskond.Kujunenud on arusaam,et kohustused ja vastutus on kellelgi teisel,mul on ainult õigused. Ninapidi libedaga kraavis aga
süüdi on teehooldaja,sellepeale ta ei tulegi,et lasknud vähe lapatsit tagasi ja oleks võib-olla teele jäänud.
Siis veel seltskond kellel on savi,umbes,et autol on kasko ja üleüldse mul on vinge auto ja ise olen ka nii kõva mees.