[Külahull]

Kui kellelgi soovi, siis pildilt saab imetleda puisema peaga mootorratturit, kellega on olnud "au" kohtuda. Esiteks parkis isik oma kaherattalise sõbra keset kõnniteed nagu näha, noh, hiline aeg ja vähe jalakäijaid ka ja otseselt ju ei seganud kedagi. Teine aspekt on see, et isik suutis kinni parkida parklasse mineva sissesõidu. Lähen ilusti probleemi seletama, et ole hea ja lükka ratas natuke kõrvale, on ju teine täpselt teel ees. Vastus oli see, et tulen oma shitta tuju tema peale välja elama. Mina nagu jorisen edasi, et ei saa ju sinna parklasse sõita, ratas ees jne. Sain soovituse tagantpoolt üle äärekivide sõita ja põõsast läbi. Ikka virisen, et päris nagu nii just autot lõhkuda ka ei tahaks ja ole nüüd inimeseks ja lükka palun natukenegi ratast, et mööda mahuks. Sellepeale avaldatakse imestust, et kuidas minusugune üldse elus hakkama saab.. Õnneks neljandal seletamiskorral ja umbes peale 5 min jahumist läks siiski ratturil siiski arusaamise organ taas lahti ja sõidutas oma ratta 2 meetrit edasi. Tegin igaks juhuks pildi ka parkimiskuntsnikust.

Ps. Mootorratturite puhul on mulle arusaamatuks jäänud, et kas kiiver pigistab osadel mingi verevarustuse ajuga kinni kuidagi või toimub midagi muud müstilist. Lihtsalt tean mõnda inimest (ei kuulu tutvusringkonda, kuid kelle olemasolust olen teadlik), kes tavaelus on sellised suht normaalsed inimesed, kuid kiivri pähe vedades ja tsikli selga istudes sõidavad nagu debiilik oleks keti otsast lahti saanud..