[viplala]

Kurat, ma olen sind seni suhteliselt mõistlikuks pidanud, aga see on ikka täiesti idioodi jutt. 

Sinu meelest on normaalne äritegevus see, et kallurid laetakse 60+ tonni alla (jah, need väiksed vannid kannavad 45t koormat vabalt), sülitatakse töö- ja puhkeajaseadusele ning kõigile seadusekuulekatele vedajatele kustakse pähe? Rikutakse avalikud teed, põhjustatakse hoomamatut liikusohtu ja kellele ei meeldi, pannakse küüditajatega ühte patta?

Konkurentsi ma austan (kuigi ma pole ise ettevõtja), aga ebaausa konkurentsi kõigi teiste arvelt ma ei salli. 
Võtame näiteks kasvõi MaSu-aegse Pärnu tee-ehituse, kus lätlased oma kalluritega ruulisid, ei kottinud neid ükski reegel ega piirang. Kohalik (aus) vedaja ei saa mitte midagi võrreldava hinnaga teha, sest on vaja ühest, teisest ja kolmandast reeglist kinni pidada, ühte teist ja kolmandat obrokit riigile maksta.
Üksikisiku peale kaebamist ja süstemaatilise majanduskuritegevuse (k.a. korruptsiooni) kohta vihjete tegemist ühte patta panna... selleks peab vist ikka päris paadunud kauboikapitalist olema.

Pealekaebamisest on saanud rahvussport. Sellest tänane normaalsus, kus igale koputamisele leitakse alati põhjendus, stiilis 'kõigi hüvanguks' vms. Pealekaebamisest on saanud relv, millega makstakse kätte, rahuldatakse enese kadedust, loobitakse konkurentidele kaikaid kodaratesse jne. Ei ole enam sellist asja, et koputatakse ainult kellegi kaitseks või mõne tõsisema seadusrikkumise puhul, kus on reaalne oht, et midagi juhtub. Koputatakse kõigi peale, vahendeid valimata. Siin ongi juba kõik ühes pajas, sest mingit punast joont nende koputamiste vahele enam tõmmata ei saa, kuna kõik on seal pajas sassis nagu pudru ja kapsad. 

Riiklikud ametid on teinud koputamisest omaette mängu, kus kodanikule tehakse selgeks, et sa peadki kõige peale koputama, siis oled see õige eestlane. Mustmiluun vihjetelefoni ja eraldi lingid kodulehtedel. Üsna räme ajupesu läbi meedia, et vormida seda õiget kodanikku veelgi õigemaks. Ja kui juba nii kõrgetelt kohtadelt inimesi takka suditakse, siis inimene ei lase seda kaks korda endale öelda, ta koputab mõnuga, kõige ja kõigi peale, nii kättemaksuks, kadedusest kui ka vahest vajaliku asja eest. 

Mul on täiesti poogen, kas keegi rikub mingeid kaaluteemasid või mitte. Minu peed see ei torgi, küll politsei sellega tegeleb. Aga see üldine foon mis mu elu ümbritseb, inimeste muutumine kahenäolisteks, hollywoodi naeratus näol ja nuga pihus  ootel kuni sa selja keerad, ...vot see on asi mis tekitab jälestust ja peaks kõigil normaalsetel 'kodanikel' häirekellad tööle panema. Koputamisest on saanud üks ärapanemise vorme ja see aina süveneb ühiskonnas.

E: küüditamise oleks ma pidanud mängust välja jätma, teema võttis lihtsalt silme eest mustaks.