[zazik]

Ma ei saa aru sellest tõmblukutsisteemi ülistamisest, eriti Järvevana kontekstis. Nagu eespool öeldud: igasugune "lukk" eeldab vahet, millesse on võimalik "lukutada".

Kujutame ette olukorda, kus teeme kogu Järvevana autodest tühjaks ning seejärel laseme Narva poolt tipptunniliikluse peale. Kõik autod sõidavad kiirusega 70kmh, keegi ei trügi, pikivahe stangest stangeni on 20 meetrit ning liigutakse kenasti "malelauas". Siis minnakse kiirust säilitades tõmblukuna kokku. Tulemuseks on 70kmh liikuv kolonn pikivahedega 7,5m ehk aega ümber arvestatuna 0,39 sekundiline pikivahe. Tegemist on võib-olla minu vildaka arusaamise ja sõitmisoskamatusega, aga selline pikivahe ei tundu turvaline ja piisav. Tahaks suuremat vahet saada? Uue üherealise kolonni teine juht laseb gaasi libamisi maha, et mõni aeg 69-ga sõites pikivahe uuesti sisse saada - loogiline ju. Ei pea vist eriline liikluskorraldusspetsialist olema, et aru saada, et varsti selles "lukukohas" autod seisavad. Siis ei ole enam mingit vahet, kas seistakse ühes või kahes reas ja pole sellest lukust mittemuffigi kasu, st läbilaskevõime pole sugugi suurem.

Esiteks ei ole liikluses kunagi ideaaltingimused, alati on kiiruste erinevusi. Lühemas kolonnis on kiiruse muudu võimendumine lihtsalt palju väiksem. Kui autod on ühes reas, siis toimub esimene seismajäämine kaelakohast palju kaugemal (mitte 2x kaugemal vaid umbes 4x. 

Uba on ju selles, et liiklusvool liigub vaevaliselt ka seal, kus suunad on juba kokku läinud, s.t. raudteeülesõidu ja tunneli-ülemiste liitumiskoha vahel. Kui tunnelist ja Ülemistest tuleks üks sõidurada, siis ulatuks ummik Kuskile Pae ristmiku kanti (sulgedes Tartu maanteele ja Filtri teele minevad mahasõidud) ja samuti oleks umbes Ülemiste ristmik, kuna Järvevanale ei mahuks autod ära. Kas see oleks siis kuidagimoodi parem olukord?

Tegelikult on antud liiklussõlm üsnagi mõistliku lahendusega antud oludes. Kui Ülemiste suunast tulevad autod mahutaks ennast kahte ritta, siis jääks Tehnika suunas (läbi Kaamose augu) kulgev mahasõit enamjaolt vabaks ja osa Järvevana koormusest suudaks sealtkaudu hajuda.


Nõrk ja probleeme tekitav koht praeguse lahenduse juures on Renniotsa bussipeatus. Kuigi seal teoreetiliselt bussile teed andma ei peaks, seda loomulikult siiski tehakse (mis on ka õige käitumine), samas on selge, et peatusest väljuv buss aeglustab liiklusvoolu ja tekitab ka üsna hõredas liiklusvoolus tõrkeid, mis kergesti võimenduvad.