[Jarmo]

Põhiline tingimus sealmaal liiklemiseks on, sa pead samamoodi mõtlema ja käituma nagu kohalikud

Mitte ainult sealkandis, vaid üleüldse igalpool tuleb kohanduda kohalike oludega, mitte jõuga enda kodumaa kombeid kohalikele peale suruda, sest see tekitab vaid segadust. Mujal riigis sõites ollakse ju ikkagi külaline.

Itaalias tuututatakse palju. Mingil hetkel mõistsin, et see on lihtsalt kuulmismeelega kasutatav kommunikatsioonivahend ja mitte niisama närviliselt vihane signaalilaskmine.

Kohalike oludega kohandumisel on muidugi omad kõrvalnähud. Kui bändiga kolm nädalat järjest Venemaal ja Ukrainas tuuritasime (selle konkreetse tuuriga sõitsime peaaegu 16 000 kilomeetrit ja tuuridel olin alati mina roolis, bussideks enamjaolt VW T3, hiljem ka üks Chevy Van), siis tagasi Eestisse jõudes võttis mul umbes nädala aega, et tsivilisatsioonis kehtivate kommetega jälle ümber harjuda.


Suurlinnades ja soovitavalt tipptunni ajal sõitmine on tegelikult väga hea koolitus. Kunagi võttis Belgrad päris võhmale, sest lisaks liiklusele olid maas ka pommiaugud lisaobstaakliteks. Sellest järgmine level oli mu jaoks Rooma ja pärast neid kahte oli piisav krunt all ning Venemaa ja eriti Moskva tundusid siis juba lihtsalt põneva ekstreemspordina. Istanbul on ka tore koht täiendkoolituseks.
Vene tuttavalt kuuldu järgi aga tänasel päeval Moskva kuuerealistel enam sajakahekümnega vist väga tihti kuuma ei anta, sest mõned aastad tagasi olla linn kiiruskaameraid täis pandud ja tunni ajaga on lihtsasti võimalik näiteks 500€ eest trahve koguda. Tuttav on Peterburist ja kui pärast kaamerate teket Moskvasse sattus, siis autos kaasasõitnud kohalikud sõbrad olid kiiruse peale ära lausa ära ehmunud, sest nii ei pidavat enam kombeks olema.