11-05-2019, 07:38 AM
Tahavaatepeegli kasutamisest üks nõukaaegne meenutus. Tulime Moskvast kolme autoga. Enne Pihkvat jupp maad jäi jalgu vene numbritega ZIL. Auto käis vinta vänta ja enamuse ajast kulges keset teed. Ürita palju tahad mööda ei saa. Tüüp peeglisse ei vaata.Meie taha oli veel kogunenud autosid kes ka närviliselt aeg ajalt nina kolonnist välja pistsid lootuses mööda saada. Lõpuks tuli raudtee ülesõit mis õnneks või kahjuks, võta sa kinni, oli suletud. Jäime ootama. Peeglist näen, et tagant marsib mööda kolonni soniga vend ja montirovka näpu vahel. Läks lõi sellel tüübil peegli ühe osava liigutusega maha. Andis meile veel lühikese seletuse olukorrast riigis ja kobis oma autosse südamerahuga tagasi. Zil-i mees jäigi sinna konutama kui tõkkepuud lahti tehti.
Ja selliseid liiklejaid on ka praegu oi kui palju, nii siin- kui sealpool piiri. Sõidab terve igaviku ees ja ei vaata kordagi peeglisse.
Ja selliseid liiklejaid on ka praegu oi kui palju, nii siin- kui sealpool piiri. Sõidab terve igaviku ees ja ei vaata kordagi peeglisse.
Aquila captas non muscas.