[mossepower]

... Ja järgmisel ringile pealesõidul ootav autojuht, kes pingsalt jäälgib, kas ringil liikuv juht jätkab ringil liikumist või pöörab eelmiselt mahasõidult ära. Tema võidab aega, et käik aegsasti sisse lülitada ja olla valmis kohalt võtmiseks. See kõik on teineteise mõistmiseks ja liikluse sujuvamaks muutmiseks. ...

No ma kirjutangi selle järgmise pealesõidu ootaja vaatepunktist, et pooltuledega sõitva ringil suunda näitava auto suunatuld pole võimalik näha enne, kui see auto on juba ringilt maha keeranud ja küljega ootaja poole, seega on minu vaatevinklist pohui, kas ta näitas või mitte.

Huvitav, mul on sääraseid määrdunudkollase suunatulega autosid olnud vast nädala peale üks... Mismoodi ei näe valgete tulede kõrval plinkivat kollast?

Suunatuli on teiste, mitte enda jaoks. Just nende  jaoks, kelle olemasolust juhil (veel) aimugi pole.

Oodates ringile pealesõidu võimalust ringil oleva juhi ees ootan mina isiklikult alati ära, et suunda näitav juht ka reaalselt suunatulejärgselt mahasõidult maha keeraks. Seetõttu sellises olukorras pole minu enda jaoks ringteele sõitu ootava juhina isegi vahet, et kas ringilt lahkuv juht näitab suunda või mitte.

Käitun nii seetõttu, et liikluses võib ja on ka tulnud ette "õpikuväliseid" arusaamatusi. Nt. teine juht võib ümber mõelda ja jätkata sõitu ringteel või on ta liiga vara suunatule sisse lülitanud ning soovib lahkuda hoopis järgmiselt mahasõidult. Nüüd kui mina talle puhtalt suunatule põhjal peateele ette sõidaks oleksin oma eesõiguse tõestamisega väga kehvas seisus. Eriti juhul kui teise juhi suunatule kasutamine, millest lähtusin, jääks sõna sõna vastu.

Eks algaja juhina lähtusin ise ka alguses kaasliikleja suunatulemärguandest ringteel ja seda kuni ühekorra autol nina peaaegu maha sõideti. Eks siis meenus kohe ka autokoolis pidevalt ülekorratud õpetus, et alati tuleb lähtuda seisukohast et teised autojuhid võivad olla idioodid, siis jõuad ka ise tõenäolisemalt tervena kohale.