[Aare R.]

Varem olen sellist asja (ka sõna otseses mõttes nöökimine) väga palju näinud Skandinaavias, eriti Rootsis, kui veokaga sõites töllerdab mul keegi ees 75-80-ga ning kui mul tekib võimalus mööda sõita, jõuan kõrvale ja kõik, enam kaugemale ei jõua, sest möödasõidetav lisab kiirust. Siis tuleb juba auto vastu ja pean möödasõidu katkestama, et siis taas jätkata 75-80-ga. Ja nii korduvalt! Paraku on selline idiootsus hakanud ka Eestis levima. Õnneks on vähemalt talvel neid rammukatsujaid tunduvalt vähem.

Aga see "tõmbluku" olukord, mida enne kirjeldati- see on ka üks loll olukord, eriti kui tegu on mingi tee-ehitusega. Nimelt on paljudel kombeks sõita lõppeva rea lõppu ning siis hakata vahele trügima ning kuna neid trügijaid on rohkem kui üks, on lõpuks olukord selline, kus põhirida ei liigu grammigi, sest vaheletrügijaid on nii palju.

Eestis ma küll sellistesse piirkondadesse väga ei satu, kuid Rootsis olles tegin vahel nii, et blokeerisin sadakond meetrit enne vasaku rea lõppu selle rea ära ja liikusidki mõlemad read ilusti. Kusjuures seal oli nii mõnedki korrad nii, et kui ma vasakusse ritta reastusin, ei tulnud minu taga olnud sõiduauto minu kõrvale, vaid liikus kõrvalreas minust sama kaugel edasi, jättes mulle "tõmbluku" lõppemisel ruumi tagasi reastuda. Vot sellised liiklejad mulle meeldivad!

Kord oli küll ka nii, et üks kannatamatu hing ei suutnud minu taga tiksuda ning möödus minust vasakult poolt mööda haljasala, nii et muru lendas

Eestiga on see häda, et järjest vähemaks jääb teineteisemõistmist liikluses, vastastikust austust ning kannatlikkust.