[Aare R.]

zazik sai mu kirjutistest ikka täiesti valesti aru- ei hakka ma kedagi õpetama, see on lootusetu üritus, samas pean end kaasliiklejatega arvestamise suhtes keskmisest viisakamaks küll. Kõvaks rekkameheks ei ole ma end kunagi pidanud, õigemini üldse rekkameheks (ei seedi seda sõna), pigem veokameheks, kellel vähemalt miljon kilomeetrit enamjaolt kogu Skandinaavias aastaringselt selja taga.
Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.
Praegu pean paar aastat taas Eestis töötanuna jälgima vaid seda, et metskitsed, põdrad ja jänesed mul metsateedel tõmblukku ei tekita. Üleüldse olen seda meelt, et reeglitega vähemalt sama tähtis on vastastikune austus ja viisakus, mitte alati näpuga järje ajamine ning nagu Meelis ütles, siis niikaua, kuni igasugu ülbikuid peale tuleb, ei muutu nagunii midagi.

Ja see- kus ma olen öelnud, et märtrina aeglases reas istuda on õige? Ma ju ütlesin, et kui vasak rida läheb kinni ning seda kasutavad paljud selleks, et selle rea lõppu kasutada põhireas vaheletrügimiseks, tekitabki olukorra, kus põhireas istuvad inimesed on vastu oma tahtmist "märtrid", sest vahelesurujaid tuleb lihtsalt nii palju peale.

Kuidas mõni ikka nii viha täis järsku on, arumaeimõista?
Aga ma tõstan ka käed.