[indreksirk]

Seda tumedat kogu on võimalik märgata vastutuleva auto valgusvihu abil. Nagunii vaatad sellises olukorras orjentiirina teepeenart. Viskad pilgu pisut pikemalt ette ja saad aimu mis ees ootab.

Kui vastutuleva auto tuled ei valgusta tee ääres olevat jalakäijat (loe: tulede vihk ei ulatu jalakäijani), siis ei ole seda jalakäijat võimalik näha kummalgi autojuhil. Isegi mitte tumedat kogu, kuna see ei jää Sinu kui autojuhi ja vastuliikuva sõiduki tulede joonele ja seega ei tekita ka ekraani valgusallika ees. Kui jalakäija on keset teed, siis on võimalik mingit tumedat kogu teoreetiliselt näha, kuid tõenäoliselt ei suuda inimene eristada, miks vastuliikuva auto tuled täielikult ei paista. 

Parema teeääre jälgimine pimedas on kindlasti väga õige soovitus. Nii väldid pimestamist ning silmad on paremini valmis üleminekuks uutele nähtavustingimustele, kui vastuliikuv auto on möödunud. Pealegi on kõige tõenäolisemalt oht siiski oma suunavööndis või selle ääres.

Igaks juhuks meenutan, et nähtavuse üle on siin enengi vaieldud ning vaidlustes on selgunud muuhulgas, et erinevad inimesed näevad erinevalt. Nii erinevalt, et mõni oma tõe raiuja võiks igaks juhuks lasta ka silmi kontrollida. Seejuures võib päeval olla nägemine korras ning teleka vaatamisel või raamatu lugemisel ei ole prille vaja, kuid hämaras ja pimedas või nägemisvõime ja eristamisvõime olla väga halb. Nagu fotokaamerad, mis näevad pealtnäha samasugused välja, ei pruugi sugugi sama head pilti teha. Ka inimesed on erinevad ning sellega tuleb arvestada. Kui ikka vastutuleva sõiduki tuled höirivad, siis lühiajaline tulede vilgutamine sellest märku andmiseks on igati kohane. Kui esimesele korrale ei tundu mõistlik reageerida, siis teistkordse vilgutamise peale on ikkagi mõistlik kaugtuled ümber lülitada ja kiirus lähituledele kohandada. Kunagi ei tea, mis võib olla vilgutamise põhjus.