12-02-2020, 04:22 AM
Te siin paugutate nüüd igast torust nii kuis tuleb 
Et sellise emotsioonidest tulvil vaidlusega kuhugilegi jõuda, peaks võtma asja täiesti tükkideks, igale probleemile nime andma ja seda eraldi vaatama, praegu aga kõik karjuvad oma mõtteid läbisegi kõikide mõtete ja probleemidega mis siin üles on kerkinud.
Võtame näiteks dispetšeri tegemised toru otsas. Esiteks ei näe nad täpset kannatanu asukohta cm täpsusega, isegi parima tahtmise peale ka mitte, ja kvartali kaugus oleks kiirabi juhile paras peavalu otsida kui täpne asukoht puudu. Teiseks, kui nüüd kaine mõistusega vaagida kannatanu või tema lähedase psüühilist seisundit kõne hetkel, siis võib sealt pritsida igasugu sousti torusse, rääkimata sellest, et inimene peaks kindlalt teadma sellisel hetkel täpselt oma asukohta, GPS koordinaate või isegi kodust aadressi. Kriisisituatsioonis on hea kui inimene oma nime mäletab või oskab öelda mis tal juhtus. Ja taolisi kõnesid tuleb kümneid iga päev, neist mõned on kindlasti ärevusseisundist moonutatud. Selleks ka dispetšerite täpne uuring, et ise selgusele jõuda asjaoludes ning raalida välja õige info. Vähe tähtis pole ka see, kui dispetšer suudab inimese aju häirest välja tuua ja panna mingi asja peale mõtlema, näiteks adekvaatse asukoha info peale, mille siis annab juba kiirabi juhile selgelt edastada. Kindlasti alati selline tegevus ei õnnestu ja kindlasti ka viibib kiirabi aga need on juba järgmised probleemid ja teemad... Siinkohal peab aru saama, et tegemist ei ole kullerteenusega, kus igal kindlal marsuudil on oma juht, kindel teekond silme ees, peas enamus majadest mis selle tee kõrval asuvad ja kes seda teed päevas 2x läbi sõidab (pisikeste eranditega aga mõttest saate vast aru)
Isegi minu poolt siintoodud, näiliselt ühte probleemi käsitleva teema, võiks omakorda eraldada tükkideks ja neid eraldi vaagida, nagu GPS süsteemi täpsus ja erisused, Dispetšerite koolitusest tulenev tegutsemine, inimpsüühika varjuküljed kriisisituatsioonides, aadresside avalik nähtavus ning nimed, brigaadide arvukus ja sellest tulenev piirkonna suurus jne, rääkimata siis tervest sellest ülejäänud emotsionaalsest sasipuntrast mis siin eespool tekkinud on
Et sellise emotsioonidest tulvil vaidlusega kuhugilegi jõuda, peaks võtma asja täiesti tükkideks, igale probleemile nime andma ja seda eraldi vaatama, praegu aga kõik karjuvad oma mõtteid läbisegi kõikide mõtete ja probleemidega mis siin üles on kerkinud. Võtame näiteks dispetšeri tegemised toru otsas. Esiteks ei näe nad täpset kannatanu asukohta cm täpsusega, isegi parima tahtmise peale ka mitte, ja kvartali kaugus oleks kiirabi juhile paras peavalu otsida kui täpne asukoht puudu. Teiseks, kui nüüd kaine mõistusega vaagida kannatanu või tema lähedase psüühilist seisundit kõne hetkel, siis võib sealt pritsida igasugu sousti torusse, rääkimata sellest, et inimene peaks kindlalt teadma sellisel hetkel täpselt oma asukohta, GPS koordinaate või isegi kodust aadressi. Kriisisituatsioonis on hea kui inimene oma nime mäletab või oskab öelda mis tal juhtus. Ja taolisi kõnesid tuleb kümneid iga päev, neist mõned on kindlasti ärevusseisundist moonutatud. Selleks ka dispetšerite täpne uuring, et ise selgusele jõuda asjaoludes ning raalida välja õige info. Vähe tähtis pole ka see, kui dispetšer suudab inimese aju häirest välja tuua ja panna mingi asja peale mõtlema, näiteks adekvaatse asukoha info peale, mille siis annab juba kiirabi juhile selgelt edastada. Kindlasti alati selline tegevus ei õnnestu ja kindlasti ka viibib kiirabi aga need on juba järgmised probleemid ja teemad... Siinkohal peab aru saama, et tegemist ei ole kullerteenusega, kus igal kindlal marsuudil on oma juht, kindel teekond silme ees, peas enamus majadest mis selle tee kõrval asuvad ja kes seda teed päevas 2x läbi sõidab (pisikeste eranditega aga mõttest saate vast aru)
Isegi minu poolt siintoodud, näiliselt ühte probleemi käsitleva teema, võiks omakorda eraldada tükkideks ja neid eraldi vaagida, nagu GPS süsteemi täpsus ja erisused, Dispetšerite koolitusest tulenev tegutsemine, inimpsüühika varjuküljed kriisisituatsioonides, aadresside avalik nähtavus ning nimed, brigaadide arvukus ja sellest tulenev piirkonna suurus jne, rääkimata siis tervest sellest ülejäänud emotsionaalsest sasipuntrast mis siin eespool tekkinud on
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!