Mõistusevastased manöövrid liikluses

Ma lisaks selle eeltoodud vidina juurde veel nii palju, et sõltumata nimest ei kasutata seda juhul, kui napivõitu pikkust kompenseerida tuleb. Vähemalt mitte turvavöö pikkust. See torgatakse lukku selleks, et auto ei karjuks, ning samas, et kui politseid märkad, oleks koht, kuhu turvavöö keel kinnitada. Nagu ka Võsa on mitme postitusega selgeks teinud, saan vaid kinnitada, et sedasorti liik on suhteliselt isepuhastuv.

EDIT: näe, jõuti mõne sekundiga ette Smile
Vasta

(31-03-2020, 10:46 AM)v6sa Kirjutas:  ... kui meeldetuletus tehakse "pikendusega" vaikseks ja auto arvab selle peale  turvapadjad kõksu toimumisel lahti lüüa. See tapab ära....
Ma tahaks teada, kui paljudel on "kõksu" peale turvapadjad lahti tulnud. See peab olema ikka väga tõsine mats. Mul pole kogu oma autojuhtimise aja jooksul (40a+) sellist kõksu veel olnud, on küll saanud igasugu kõkse, aga ei endal viga (turvavöö on hoidnud) ega lahtiläinud turvapatju, autosid on tulnud pärast kõkse nii ja naapidi arstida.
Vasta

Patjade lahti löömiseks peab olema täidetud mingi kogus tingimusi alates löögi jõust ja suunast. Iga kõks (sinu õnneks) seda ei tee.
Vasta

Vahleduseks on hea lugeda õigetpidi pealkirja:
https://jarvateataja.postimees.ee/696617...1547794466

Võrrimees ei tulnud seitsmekümnega... Viadukti peal on pöörete tõttu kiirusepiirang 70. Pigem nagu 150+...

Sain eile sama ehmatuse osaliseks: jõudsin krusale kaheniidilisel järele, kontrollisin peeglist (mingi täpp mitmesaja meetri kaugusel oli), panin sisse suunatule ja hakkasin umbes sekund hiljem reastuma. Ma olin kaksiratsi joonel, kui käis kõrvalt mööda vuhh ja see täpp kadus horisondi suunas. Silma järgi nii 200+ km/h. Ehmatas korralikult...

Seekord läks idioodil õnneks - mul on kombeks teha manöövreid sujuvalt, mitte järsu kõrvalepõikega. Järgmisel säärasel ei pruugi õnne olla ja ausalt öeldes on mul täiesti pohlad, et LS ja teiste ohutusele kõrge kaarega kusev võrrimees end ribadeks sõidab. Aga palun siis krusa ja lamavoi vastu - mõlemad vajavadki iluravi kindlustuse/LKF kulul, eksole. Mitte korraliku pereauto pihta.

Palun mitte valesti aru saada: kui ma tsiklisti näen, siis ma temaga igati ka arvestan. Aga ma arvestan LS järgi teistega koos liiklevate juhtidega, mitte ennast teiste arvel välja elavate juhmidega.
Vasta

Olen tolerantne inimene, mul ükspuha millega keegi ennast kasti sõidab. Aga marru ajab tsiklite poolt tegitatav mürareostus, eriti nädalavahetustel. Ei tea kas Lahemaa metsavahelistel teedel võimendub müra rohkem või milles asi, aga kui paar tsiklimeest järjekordselt kiiruskatseid teevad on mootoriulgumine ja käiguvahetuse raksakad 5-6 minutit ainus heli mida kuuled. Arvata et kostab ca 4 -5 km mõlemale poole. Naabrimehe puudesaagimine mingi löriseva hiina bensusaega on selle kõrval nagu muusika.
Mul on päris mitu andunud tsiklifännist sugulast/tuttavat, need tulevad õuele millegipärast nii vaikselt et isegi lahtise aknaga tuppa ei kuule. Ei tea mis nad niimoodi hiilivad Big Grin
Kas kaherattalistel summuti olemasolu ja vastavust tootjale ülevaatusel ei kontrollitagi? Või ongi selline lärm ette nähtud?
Vasta

(06-05-2020, 08:27 AM)v6sa Kirjutas:  Vahleduseks on hea lugeda õigetpidi pealkirja:
https://jarvateataja.postimees.ee/696617...1547794466

Võrrimees ei tulnud seitsmekümnega... Viadukti peal on pöörete tõttu kiirusepiirang 70. Pigem nagu 150+...
...
Antud õnnetuses on hetkel ikka pime väikekaubiku juht süüdi, kes tuimalt peateele ette keeras:
https://m.delfi.ee/article.php?id=89773659

"Esialgsetel andmetel sõitis 40aastane mees Yamaha mootorrattaga mööda Pärnu-Rakvere maanteed Paide poolt suunaga Rakvere poole, kuid Tallinna-Tartu maanteelt mahasõidul olnud ja Pärnu-Rakvere maanteele keeranud väikekaubiku juht ei pannud tõenäoliselt vasakult lähenevat mootorratast tähele ja keeras peateele, otse kaherattalisele ette."

Tsiklimehe 150ga sõitmise kohta ma küll mingit infot ei leidnud. Aga 150 tõestamisel edasine oleks juba liiklusjuristide pärusmaa, et kes ja kui palju jääb süüdi kui peateel olija ületab kiirust ja talle samal ajal teeandmise kohustust eirav teine juht ette keerab.
Vasta

(06-05-2020, 09:23 AM)mossepower Kirjutas:  Antud õnnetuses on hetkel ikka pime väikekaubiku juht süüdi, kes tuimalt peateele ette keeras:
https://m.delfi.ee/article.php?id=89773659

"Esialgsetel andmetel sõitis 40aastane mees Yamaha mootorrattaga mööda Pärnu-Rakvere maanteed Paide poolt suunaga Rakvere poole, kuid Tallinna-Tartu maanteelt mahasõidul olnud ja Pärnu-Rakvere maanteele keeranud väikekaubiku juht ei pannud tõenäoliselt vasakult lähenevat mootorratast tähele ja keeras peateele, otse kaherattalisele ette."

Tsiklimehe 150ga sõitmise kohta ma küll mingit infot ei leidnud. Aga 150 tõestamisel edasine oleks juba liiklusjuristide pärusmaa, et kes ja kui palju jääb süüdi kui peateel olija ületab kiirust ja talle samal ajal teeandmise kohustust eirav teine juht ette keerab.

Kas tõsiselt arvad, et muhvik läheb sedapalju lössi, kui talle seitsmekümnega paarisajakilone asi sisse sõidab? Härrased tsiklistid, palju on kiiruselt 70 km/h kuival asfaldil pidurdusmaa? 25 m? Isegi ABSiga peaks jääma tugevast pidurdusest märk maha. Piltidelt nagu ei paista...

Juriidiliselt on loomulikult süüdi kaubikujuht, kuna ta ei veenunud, et ristuval teel pole keegi harrastamas madallendu. Aga haiglas on võrrimees... Täpselt samamoodi, nagu oma sõidureas vastusõitvast autost vasakult möödapõikamisel joonel või sellest vasakul kokku saades on süüdi valelt poolt möödapõikaja, mitte vastusõitev mõrvar. Juristid on selle juba kenasti selgeks vaielnud.

Olid kohal, et julged väita tuima ettekeeramist? Kuidagi väga kiiresti on pidama saanud tuima ettekeeramise kohta...
Vasta

[quote pid='500168' dateline='1588749914']
(06-05-2020, 09:23 AM)Mossepower Kirjutas:  Antud õnnetuses on hetkel ikka pime väikekaubiku juht süüdi, kes tuimalt peateele ette keeras:
https://m.delfi.ee/article.php?id=89773659

"Esialgsetel andmetel sõitis 40aastane mees Yamaha mootorrattaga mööda Pärnu-Rakvere maanteed Paide poolt suunaga Rakvere poole, kuid Tallinna-Tartu maanteelt mahasõidul olnud ja Pärnu-Rakvere maanteele keeranud väikekaubiku juht ei pannud tõenäoliselt vasakult lähenevat mootorratast tähele ja keeras peateele, otse kaherattalisele ette."

Tsiklimehe 150ga sõitmise kohta ma küll mingit infot ei leidnud. Aga 150 tõestamisel edasine oleks juba liiklusjuristide pärusmaa, et kes ja kui palju jääb süüdi kui peateel olija ületab kiirust ja talle samal ajal teeandmise kohustust eirav teine juht ette keerab.

Kas tõsiselt arvad, et muhvik läheb sedapalju lössi, kui talle seitsmekümnega paarisajakilone asi sisse sõidab? Härrased tsiklistid, palju on kiiruselt 70 km/h kuival asfaldil pidurdusmaa? 25 m? Isegi ABSiga peaks jääma tugevast pidurdusest märk maha. Piltidelt nagu ei paista...

Juriidiliselt on loomulikult süüdi kaubikujuht, kuna ta ei veenunud, et ristuval teel pole keegi harrastamas madallendu. Aga haiglas on võrrimees... Täpselt samamoodi, nagu oma sõidureas vastusõitvast autost vasakult möödapõikamisel joonel või sellest vasakul kokku saades on süüdi valelt poolt möödapõikaja, mitte vastusõitev mõrvar. Juristid on selle juba kenasti selgeks vaielnud.

Olid kohal, et julged väita tuima ettekeeramist? Kuidagi väga kiiresti on pidama saanud tuima ettekeeramise kohta...
[/quote]


Ma just vaatan, et Muhvik on nii vähe lössis ja Tsikkel niipalju sirge, et reaalne kontaktikiirus oli ikka suht väike. Tublisti üle 70km/h sissetulistav tsikkel oleks selle prantuse küna suhtkoht banaaniks sõitnud. Väiksele kiirusele viitab ka see, et tsikkel ja auto on jäänud suht lähestikku, ainult tsiklimehest jäänud vereloik on kümmekond meetrit eemal.

Esimest pilti vaadates jäi endalegi mulje, et tsikkel on hakanud vasakule pöörajast vasakult mööda kütma, aga teised pildid ja juuresolev selgitus viitavad, et pirukamees ignoreeris stoppmärki lihtsalt.
Vasta

Tahtmata kedagi õigustada, ei usu ma 150 ja suurematesse kiirustesse. Kui tsikkel 150 või rohkema pealt kaubikut otse tabab, on tabamiskohas mõlk kuni kaubiku keskkohani ja autojuht oleks ka ilmselt haiglas. Tsikkel on oma laubapinna kohta siiski küllaltki raske asi.  Suhteliselt madalat kiirust kinnitab ka see, et tsiklist ei läinud otsemat teed kasti.

Mis pidurdusjälgi puudutab, siis kiire ettekeeramise korral ei jõuagi pidurdada (olen ise läbi elanud selle, küll auto roolis), ma ei tea, kas ja kui palju ABS tsikli esirattal libiseda laseb. Tagaratta peal pole äkkpidurduse korral nagunii raskust.
Vasta

(06-05-2020, 11:21 AM)zazik Kirjutas:  Ma just vaatan, et Muhvik on nii vähe lössis ja Tsikkel niipalju sirge, et reaalne kontaktikiirus oli ikka suht väike. Tublisti üle 70km/h sissetulistav tsikkel oleks selle prantuse küna suhtkoht banaaniks sõitnud. Väiksele kiirusele viitab ka see, et tsikkel ja auto on jäänud suht lähestikku, ainult tsiklimehest jäänud vereloik on kümmekond meetrit eemal.

Esimest pilti vaadates jäi endalegi mulje, et tsikkel on hakanud vasakule pöörajast vasakult mööda kütma, aga teised pildid ja juuresolev selgitus viitavad, et pirukamees ignoreeris stoppmärki lihtsalt.

Kui kogenud inimesed siin nii väidavad, ju siis Berlingo on papist ja tsiklid unobtaniumist. Tsikkel on siiski pea jala võrra lühem ja esiratas radikas sees. Ei tulnud see mats 70 pealt mitte, tundub mulle. Sest olles täpselt sama berlinksi lammutanud, siis see põhi on ikka päris tummine asi. Aga olgu, juriidiliselt korrektse põhjuse selgitab välja ekspertiis. Kes muu hulgas saab kasutada ka liiklussõlme kaamerasalvestusi, kui mõni sinnapoole vaatama juhtub.

STOPP-märgi all mittepeatumine pole siin teemaks: seda pööret üheksakümnega välja ei võta ja paarkümmend km/h naksab see asi sisse mõne meetriga, kui vajutada. On võimalik ka see, et kodanik peatus, veendus tee tühjuses nähtavas ulatuses, alustas liikumist ja siis käis pauk. Nähtavus on seal kindlalt alla saja meetri - 70 km/h tähendab napp 20 m sekundis ja seega on nähtavus alla viie sekundi ka lubatud kiirusega liikujale. Piisavalt vähe, et käiguvahetusega koperdades enesetapjale ette jääda.

Aga kui tsiklist tuli lubatud kiirusega, miks kuradi pärast ta siis ei pidurdanud, kui nägi muhvikat endale ette keeramas? Tal pidi olema sekundeid (40+ m maad) aega märkamaks, et teda üritatakse kohe ära tappa...

Küll oleks säärane pauk loogiline, kui tulla üle küüru 40+ m/s. Siis tõesti jääbki vaid napp kaks sekundit ja kui selle maha magad, ongi statistika.
Vasta

Aga küsi minult, miks ma ei pidurdanud, kui autode vahelt mulle mazda kastikas ette keeras? Ma mäletan, et ma täpselt nägin, et nüüd ta tuleb mulle ette ja siis lendas tolmu ja kapott käis kahekorra. Kiiruselt 50. Mina väidan, et ei jõudnud enam pidurdada. Sumahher võibolla oleks jõudnud. Võibolla ka mitte.

Ja siis küsi mazdamehelt, miks ta valgele nissan sunnikule ette keeras. Tema väide oli, et tema ei märganud.

Ja tsiklit on raskem märgata, kui sõiduautot.
Vasta

Nõus, tsiklit on raskem märgata. Olen isegi süüdi paari nähtamatu (mitte üks tuli ei põlenud) ehmatamises. Õnneks seni vaid ehmatamises.

Loeb aeg. Tavalises liikluses naljalt alal sekundi ei reageeri. Kiirusel 50 km/h on sellega juba 14 m läinud. Pea kolm autopikkust. Palju teil jäi enne pauku? Aga selle sekundiga võiks juhikohal olemist vääriva tegelase jalg olla ohuolukorras juba piduril. Süsteemile veel 0,3 sekundit (ehk autopikkus meetreid) ja hakkab soojuse tootmine pidurites. Linnakiirusel kulub aeglustuseks napp paarkümmend meetrit, kui tee ja rehvid on korras. Seega kui ettekeeraja ilmub lähemal, kui 50 m ja ei kiirenda eest ära, siis ongi autoga otsasõitu raske vältida, sõltuvalt asjaoludest. Lisa veel ABS-i pidev vastutöötamine ratta veeremise tagamiseks ja ongi olemas.

Tsikkel pidurdab paremini. Tsikkel kaalub kordades vähem (vähem kineetilist energiat tuleb muuta soojuseks). Paljud tsiklistid peavad end kõrgemaks rassiks, kel ülirefleksid. Ja ikka ei saa üks viie sekundiga pidama...

Huvitav, kas tagaluugiklaasi lõhkus tsiklist autost läbi lennates?
Vasta

Paar mitteolulist pisiasja. Päike paistis auto juhiaknasse, kas juhiaken oli ikka puhas või korralikult määrdunud? Muidugi ei muuda see kellegi süüd aga soodustav tegur võis olla.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Eile õhtul selle õnnetuse juhtumist vahetult pealt ei näinud, aga mõned minutid varem jäin Paides Tallinna tänava Olerexi ringi juures jalgu kahele sarnasele kaherattalisele, mis kiiresti Mäo suunas lahkusid. Ei saa kindlalt öelda et piltidel on sama seltskonna liige, sest numbreid üles ei märkinud, aga need kodanikud ei lasknud ennast küll reeglitest häirida.

See ristumiskoht, kus õnnetus juhtus on projekteerijate poolt väga ohtlikuks vormistatud. Kui tuled Tallinn Tartu pealt üles ja vasakule keerata tahad, siis madalama ja pikema ninaga masina juht näeb piiret, mitte teed ega väiksemaid tulijaid piirde kumeruse/märkide taga... Pistad nina välja pisut, siis  näed. Mitu tuttavat sama asja kurtnud.
Vasta

150-ga küljepealt sisse lajatades oleks see kuut pooleks läinud.tsiklijuht poleks kindlasti elus peale sellist pauku.tsikkel pidi olema üsna lähedal kuudile,kui too ette keeras.vastasel juhul oleks tsikkel mööda suutnud laveerida.ruumi ju oli
Vasta

tsikkel peaks ikka kehvemini pidurdama kui auto.
või vähemasti siiamaani olen ma sellise teadmisega elanud.

ja miks peab eeldama, et ette keeraja pistis nina välja siis kui tsikkel
oli vaatevälja piiril?
vabalt võis sohver sekund-paar kohmitseda ja tsikkel kohe selle võrra ligemal
ja polnud enam ruumi seisma jääda isegi kui hoog oleks lubatust palju väiksem olnud.
Vasta

Mind hakkas huvitama, mitu meetrit vajab üks normaalne tsikkel kiiruselt 70 km/h ühe normaalselt teadaolevalt ohtlikku kohta läbiva tsiklisti juhtimisel kuival asfaldil peatumiseks maad hetkest, kui võimalik oht nähtavale ilmub? Kogemusi kellelgi, kes võrreldavate asjadega sõidavad?

Minu vähesed kaherattalise kogemused ütlevad, et vahe autoga on umbes kahekordne, kui rehv vähegi peab. Ehk veidi üle kolmekümne meetri võiks kokku kuluda.
Vasta

(06-05-2020, 13:23 PM)diesel Kirjutas:  ...
ja miks peab eeldama, et ette keeraja pistis nina välja siis kui tsikkel
oli vaatevälja piiril?
vabalt võis sohver sekund-paar kohmitseda ja tsikkel kohe selle võrra ligemal
...

Sest kõik väidavad, et tsikkel sõitis lubatud kiirusega. Mida ma ei suuda uskuda. Aga võib-olla on ka jõuluvana siiski olemas.
 
Selle kuudiga paigaltvõtul esimese sekundiga ei jõua autopikkustki edasi. Teisega saad autopikkuse kätte küll, kui gaasi muljuda. Ja sealt edasi läheb juba lõbusamaks, kui turborõhk tõuseb. Ma tean, sest mul on säärane. Tsiklist tabas autot B piilari taha, küljeukse alla. Ehk kuudik oli selgelt mitu autopikkust (=kolm kuni viis sekundit) STOPP-märgist möödas.

Alati jääb võimalus, et kuudiku soffer tõesti tuli teise käiguga pöördele kiirusel lahja 30 km/h ja siis tõesti polnud tunnelnägemise all kannataval üllatunud tsiklistil muud teha, kui otse külge lajatada. Aga säärase täpse ajastuse põhjus saab olla vaid karmavõlg. Kiiremini seal väga ei pööra, läheb sõidujoon väga laiaks.

Peateel liikujale ettesõitmine ei ole mõistusevastane, seda tehakse pidevalt. Mis on mõistusevastane, on säärases kohas säärasel viisil ilma pidurdusjäljeta seinasõitmine. Mille ainus minule mõistetav põhjus oleks tuntav kiiruseületamine, otsus mitte pidurdamisel kukkumisega riskida ja üritus tagant mööda põigata, milleks ei jätkunud paraku teed. Ning see kuradi kaubik oli ilmselt ka liiga aeglane, et eest ära jõuda. Või juht aeglane. Ning üldse, mida nad kurat kakerdavad eriolukorra ajal kiiretel ja vihastel jalus, eksole.
Vasta

Mis te nüüd selle tsiklimehe peale nii tigedad olete? Inimene hakkas vabatahtlikult elundidoonariks ja ikka ei meeldi?
Vasta

(06-05-2020, 13:40 PM)v6sa Kirjutas:  
(06-05-2020, 13:23 PM)diesel Kirjutas:  ...
ja miks peab eeldama, et ette keeraja pistis nina välja siis kui tsikkel
oli vaatevälja piiril?
vabalt võis sohver sekund-paar kohmitseda ja tsikkel kohe selle võrra ligemal
...
...Mille ainus minule mõistetav põhjus oleks tuntav kiiruseületamine, otsus mitte pidurdamisel kukkumisega riskida ja üritus tagant mööda põigata, milleks ei jätkunud paraku teed...
Mina sattusin 2008. aastal Pärnus Aia ja Karja tänavatel kohtuval ringteel niimoodi avariisse, et olin tsikliga ringteel ning nägin, et üks ringile tulev Peugeot jääb ilusti ringi ees anna teed märgi all seisma nagu oleks ka loogiline. Aga täiesti ootamatult minu jaoks viimasel hetkel võttis auto kohalt ning sõitis ringile ette.
Oleks tädi oma Peugeotiga mulle lihtsalt sujuvalt peatumata anna teed märgi alt ette sõitnud oleks olnud maa ja ilm aega pidurdada ja põigata jms. Tema aga jäi seisma, ootas viimase hetkeni kohapeal ja siis sõitis ringile ette. Antud juhul ma ka pidurdada sisuliselt enam ei jõudnud.

Et selline esmapilgul uskumatu ettekeeramine mootorratale on ka võimalik pimehjuhtide poolt.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne