[Aare R.]

Eks selliseid olukordi on ette tulnud, kui eessõitja või möödasõitnu hakkab jebima, kusjuures ma ei ole ise kindlasti teiste suhtes hoolimatu või ükskõikne liikleja. Alles paar nädalat tagasi oli Tallinn-Narva maanteel neljarealisel, kui läksin teisest veokast mööda, möödasõit kestis vast pool minutit ning kui siis üks sõidukas peale seda minust mööda läks, nägin silmanurgast, kui kõrvalistuja aknast juhi keskmine sõrm paistis. Krt kui ma isegi sellist asja näen, tahaks selle sõrme tagurpidi keerata!
 
Meenub mulle ühe tuttava veokajuhi juhtum aastate tagant Soomest, kui samamoodi üks sõrmega vehkis. Jõudis siis järgi kuskil foori taga ja võttis autost rattavõtme ja läks tüübi juurde, loomulikult uksed kinni. Olevat siis peegli küljest ära virutanud, somm kutsus muidugi mendid välja. Need siis küsisid, et miks sa nii tegid, siis tuttav ütles, et selle sõrmega niisama ei vehita, see käib vaid ühes kohas. Trahvi sa ka mingi 250€, millele ta absoluutselt vastu ei vaielnud.

See selleks, kuid ma lihtsalt EI SAA ARU, miks pagana pärast osad inimesed pärast möödasõitu mingite debiilsustega tegelema hakkavad, samamoodi ei mõista ma neid, kes reaalselt möödasõitu takistavad. Nagu eespool öeldi, siis kuhu krt sa selle 10 sekundiga jõuda loodad! Mul ei ole küll seni õnnestunud ühtki sellist "musterliiklejat" tabada, kuid eriti just need, kes blokkima hakkavad, on mind lausa vihast värisema ajanud.  Autos peavad kõik sellised end lõvideks, kuid olen kindel, et kui ma näiteks kusagil bensukas peaks peatuma ja see auto peaks seal olema, hakkaks sellel "lõvil" üsna kiire ja ei õnnestuks isegi "rahulikku" vestlust maha pidada.

Õnneks rahunen ma üsna kiiresti maha ja ei saa ka öelda, et ma närviline liikleja olen, kuid arvan, et sellised debiilikud ajavad pikapeale ka kõige rahulikuma juhi keema.