08-07-2020, 13:05 PM
Liiklusmärkidel on süsteem, mis on tavainimesele lahti kirjutatud liiklusmärkide, teemärgiste ja fooride määruses. Liiklusmärgid jaotuvad rühmadesse (§ 2 lg 2). Peateed tähistavad liiklusmärgid on eesõigusmärgid, peatee suuna muutust tähistav liiklusmärk 834 on lisateatetahvel, mis kehtib üksnes koos põhimärgiga ehk peateed tähistava eesõigusmärgiga 211. Lisateatetahvlil ei ole iseseisvat tähendust, vaid ta üksnes täpsustab või piirab konkreetse liiklusmärgi tähendust (§ 20 lg 1).
Ringliiklust tähistav liiklusmärk 424 on kohustusmärk, mis ei reguleeri eesõigust. See kohustab sellele märgile järgneval ristmikul liikuma märgitud suunas. Tal on sarnane tähendus kohustusliku sõidusuuna liiklusmärgiga, kuid ta ei reguleeri mitte mingil viisil eesõigust. Seetõttu ei ole ringliiklusega ristmikul tegemist ka peateega ega peatee suuna muutumisega. Märk kohustab sõitma ringliiklusega ristmikul konkreetses suunas (st meie liikluses mitte vasakule, vaid vastupäeva ringiratast), eesõigust reguleerivad teised liiklusmärgid - olgu selleks enne ristmikku paigaldatud peatee märk 211 või anna teed märk 221 (või selle kangem versioon "Peatu ja anna teed" ehk 222). Kui üldse mingeid märke ei ole, siis tuleb juhinduda parema käe reeglist (liiklusmärkide määruse § 13 lg 1 p 3 ja LS § 17 lg 5 p 5).
Eelnevast tulenevalt ei saa suvaliselt liiklusmärke kokku kuhjata ning ning erineva tähendusega liiklusmärke kokku liita. Mingid loogilise mõtlemise alged on varasemates arvamusavaldustes olemas, kuid süsteemselt on põhimõtted valed. Kõige olulisem nõrk koht ringiliikluse kui muutuva suunaga peatee käsitluses on asjaolu, et ringil liikumine ei ole peateel liikumine. Seda isegi juhul kui ringil liikujal on eesõigus - on täiesti erinevad terminid peatee (LS § 2 p 51) ja sõidueesõigusega tee (LS § 2 p 72). Üldpõhimõtte järgi ei ole ringliiklusega ristmik peatee (kuigi meie liiklusruumis on ta sageli liiklusmärkidega reguleeritud sõidueesõigusega teena). Samavõrd nõrk on väide nagu oleks kõik 2+2 sõidurajaga teed kiirusepiiranguga 110 km/h ja igal maanteeristmikul on kiirusepiirang 50 või 70 km/h. Enamasti ongi, aga üldpõhimõtte järgi on siiski asulavälisel teel lubatud sõidukiirus 90 km/h.
Ma ei loodagi, et ma suudan kedagi ümber veenda. Loodan vaid, et igaüks mõtleb oma peaga ning kui juhtub liiklusõnnetus, siis ei ole tagajärjed väga rängad.
PS autokoolides ei õpetata kindlasti ringil reavahetust vahetult enne mahasõitu. Kuna Maanteeameti sõidueksamil on põhimõte, et reavahetus ringil tuleb teostada vahetult eelneva mahasõidu järel (parempöörde märguandega, mis võib esmapilgul jätta mulje soovist ringilt väljuda), siis kindlasti õpetavad samamoodi ka koolid. Kuidas inimesed liikluses käituvad, on iseasi. Mõnikord tuleb ringliiklusega ristmikul teha piltlikult öeldes ka täisring, et ohutult ja seaduslikult korrigeerida ringile sõites ebaõigesti valitud sõidurada.
Ringliiklust tähistav liiklusmärk 424 on kohustusmärk, mis ei reguleeri eesõigust. See kohustab sellele märgile järgneval ristmikul liikuma märgitud suunas. Tal on sarnane tähendus kohustusliku sõidusuuna liiklusmärgiga, kuid ta ei reguleeri mitte mingil viisil eesõigust. Seetõttu ei ole ringliiklusega ristmikul tegemist ka peateega ega peatee suuna muutumisega. Märk kohustab sõitma ringliiklusega ristmikul konkreetses suunas (st meie liikluses mitte vasakule, vaid vastupäeva ringiratast), eesõigust reguleerivad teised liiklusmärgid - olgu selleks enne ristmikku paigaldatud peatee märk 211 või anna teed märk 221 (või selle kangem versioon "Peatu ja anna teed" ehk 222). Kui üldse mingeid märke ei ole, siis tuleb juhinduda parema käe reeglist (liiklusmärkide määruse § 13 lg 1 p 3 ja LS § 17 lg 5 p 5).
Eelnevast tulenevalt ei saa suvaliselt liiklusmärke kokku kuhjata ning ning erineva tähendusega liiklusmärke kokku liita. Mingid loogilise mõtlemise alged on varasemates arvamusavaldustes olemas, kuid süsteemselt on põhimõtted valed. Kõige olulisem nõrk koht ringiliikluse kui muutuva suunaga peatee käsitluses on asjaolu, et ringil liikumine ei ole peateel liikumine. Seda isegi juhul kui ringil liikujal on eesõigus - on täiesti erinevad terminid peatee (LS § 2 p 51) ja sõidueesõigusega tee (LS § 2 p 72). Üldpõhimõtte järgi ei ole ringliiklusega ristmik peatee (kuigi meie liiklusruumis on ta sageli liiklusmärkidega reguleeritud sõidueesõigusega teena). Samavõrd nõrk on väide nagu oleks kõik 2+2 sõidurajaga teed kiirusepiiranguga 110 km/h ja igal maanteeristmikul on kiirusepiirang 50 või 70 km/h. Enamasti ongi, aga üldpõhimõtte järgi on siiski asulavälisel teel lubatud sõidukiirus 90 km/h.
Ma ei loodagi, et ma suudan kedagi ümber veenda. Loodan vaid, et igaüks mõtleb oma peaga ning kui juhtub liiklusõnnetus, siis ei ole tagajärjed väga rängad.
PS autokoolides ei õpetata kindlasti ringil reavahetust vahetult enne mahasõitu. Kuna Maanteeameti sõidueksamil on põhimõte, et reavahetus ringil tuleb teostada vahetult eelneva mahasõidu järel (parempöörde märguandega, mis võib esmapilgul jätta mulje soovist ringilt väljuda), siis kindlasti õpetavad samamoodi ka koolid. Kuidas inimesed liikluses käituvad, on iseasi. Mõnikord tuleb ringliiklusega ristmikul teha piltlikult öeldes ka täisring, et ohutult ja seaduslikult korrigeerida ringile sõites ebaõigesti valitud sõidurada.