[Aare R.]

Üks asi, mis viimasel ajal vähemalt minu meelest täiesti üle mõistuse on- kileviinerid. Neid krdi jalgrattasportlasi on kõik kohas täis, sõidetakse, kus juhtub ja nii mõnigi ei tea isegi seda, kuspool teed sõitma peab. Muidugi eriti närvi ajab see, et alati satun ma nendega kokku siis, kui mõni kombain mu ees on või lihtsalt enne mingit lolli kohta, kus ma lihtsalt ei riski sellega, et velo lenksupidi mul metsaka sarvetule külge rippuma jääks.
Kusjuures kombainide rääkides tuli ükspäev küll tahtmine kinni pidada ja ühel tüübil ratas metsa visata- jõudsin mina kombainide järgi ja vaatasin, et jõuan ilusti mööda, aga kus ellega- üks tola keeras rattaga ilgelt vänderdades- noh, nagu nad hirmsasti kiirendades teevad, nii, et lenksud vasta maad käivad. Ei midagi- 50+ tonniga on ju lihtsam pidurdada-kiirendada kui sellistel  see 1 sekund oodata! Mis toimub?

Selliste peale tuleb mul alati sõbra ütlus meelde, et ega nad loetud pole

Samas- ise küll rattaga kuskil Tallinn-Pärnu maanteel väga ei riskiks "sporti teha".