14-08-2020, 14:36 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-08-2020, 14:40 PM ja muutjaks oli Aare R..)
Laste ja vanemate inimeste koha pealt olen t6nniga kahe käega nõus, muidugi eriti laste puhul peaks nende ootamatute suunamuutuste tõttu eriti tähelepanelik olema.
Mis puutub ohutusse külgvahesse, siis just ükspäev mõtlesin Jürilt Raasiku poole sõites sellele, kui nägin märke, et hoia külgvahet 1.5m. Minu loogika ütleb nii, et ohutut külgvahet võiks mõõta nii, et kui jalgrattur sadulas istub, siis näiteks kui tema peanupp on maast 1.5m, siis võiks ohutu olla ligi 2m. Seda just põhjusel, et kui ta ümber peaks kukkuma, siis kukub ta tühjale teele, mitte sinna, kust parasjagu 7-8 telge üle lähevad.
Kui ma kunagi tatina isaga kaasas käisin Zil-i ja Maz-iga sõitmas, siis juba tema ütles, et jalgratturist tuleb alati mööduda võimalikult kaugelt. Ning see põhimõte on mul siiamaani- ma ei riski sellega, et õhukeeris väntaja kummuli tõmbab ning ma ei sõida ka nii mööda, et vaatad peeglist, kas pääses. Kui vahe peaks jääma alla meetri, siis ma isegi ei ürita. Muuseas, arvan ka seda, et laste ja vanuritega on nende väikse kiiruse tõttu asi lihtsam, need sardellid on need, kellest möödasõit veidi keerulisem on, sest nad sõidavad veidi kiiremini, kuid siiski mitte piisavalt kiiresti. Paistab, et pole piisavalt trenni teinud, et jalgu jäävad
Pigem võtan ikkagi kergelt ropendades hoo maha ja ootan, kui ohutult mööda saan. Ning eriti ohutu oleks teiselt pool tee servas ning võimalusel üritan ka nii mööduda. Muuseas, ka väikeste lastega emad-isad, kes tee ääres jalutavad, käivad minu jaoks samasse kategooriasse, õigemini võiks öelda, et neist ma üritan veel kaugemalt mööduda, sest laste jaoks võib suur auto lausa hirmutav olla. Ning vahel satub isegi nii, et selle peale tuleb jalutajal käsi kõrgele püsti- no mis sa veel oskad tahta, omal ka kohe põike kõrgemal ja naeratus näos
Meenub enda lapsepõlvest- ma pakun, et ma olin umbes 6-ne, kui mulle tuli vastu laiu paneele vedav veokas. Mäletan seda jube hästi, et ma ronisin konkreetselt kraavi ja katsin kõrvad kisades kätega, sest kuna paneelid olid kõvasti üle serva, oli mul selline tunne, et need kukuvad kohe mulle peale.
Mis puutub ohutusse külgvahesse, siis just ükspäev mõtlesin Jürilt Raasiku poole sõites sellele, kui nägin märke, et hoia külgvahet 1.5m. Minu loogika ütleb nii, et ohutut külgvahet võiks mõõta nii, et kui jalgrattur sadulas istub, siis näiteks kui tema peanupp on maast 1.5m, siis võiks ohutu olla ligi 2m. Seda just põhjusel, et kui ta ümber peaks kukkuma, siis kukub ta tühjale teele, mitte sinna, kust parasjagu 7-8 telge üle lähevad.
Kui ma kunagi tatina isaga kaasas käisin Zil-i ja Maz-iga sõitmas, siis juba tema ütles, et jalgratturist tuleb alati mööduda võimalikult kaugelt. Ning see põhimõte on mul siiamaani- ma ei riski sellega, et õhukeeris väntaja kummuli tõmbab ning ma ei sõida ka nii mööda, et vaatad peeglist, kas pääses. Kui vahe peaks jääma alla meetri, siis ma isegi ei ürita. Muuseas, arvan ka seda, et laste ja vanuritega on nende väikse kiiruse tõttu asi lihtsam, need sardellid on need, kellest möödasõit veidi keerulisem on, sest nad sõidavad veidi kiiremini, kuid siiski mitte piisavalt kiiresti. Paistab, et pole piisavalt trenni teinud, et jalgu jäävad
Pigem võtan ikkagi kergelt ropendades hoo maha ja ootan, kui ohutult mööda saan. Ning eriti ohutu oleks teiselt pool tee servas ning võimalusel üritan ka nii mööduda. Muuseas, ka väikeste lastega emad-isad, kes tee ääres jalutavad, käivad minu jaoks samasse kategooriasse, õigemini võiks öelda, et neist ma üritan veel kaugemalt mööduda, sest laste jaoks võib suur auto lausa hirmutav olla. Ning vahel satub isegi nii, et selle peale tuleb jalutajal käsi kõrgele püsti- no mis sa veel oskad tahta, omal ka kohe põike kõrgemal ja naeratus näos
Meenub enda lapsepõlvest- ma pakun, et ma olin umbes 6-ne, kui mulle tuli vastu laiu paneele vedav veokas. Mäletan seda jube hästi, et ma ronisin konkreetselt kraavi ja katsin kõrvad kisades kätega, sest kuna paneelid olid kõvasti üle serva, oli mul selline tunne, et need kukuvad kohe mulle peale.