Mõistusevastased manöövrid liikluses

mina olen jalgrattal sõites liinibussi külge maitsta saanud.
no ratas läks raisku aga ise paranesin kiirelt, pole ullu.
juht ilmselt ei märganudki.

muidu aga selle koleda sallimisega võiks ikka piiri pidada.
velovend maanteel, veidi vänderdab või on sattunud muidu
törts asfaldiservast kaugemale. segab raisk.
otsa sõita või maha lasta.
sonimütsis papi linnavalitsuse ees kõnniteel.
jälle segab raibe. kuul pähe.
poe ukse vahel ostukäru ja kahe jonniva lapsega noor ema.
töllerdab samuti jalus. nööbime muudkui kabuuri lahti.
koolijüts suure ranitsaga keksib hüpermarketi parklas.
jätis sihuke, ei taipa, et on ees. anname aga kuuli.

ma suurtest masinatest ja nendega liiklemisest muidugi palju
ei tea. omal ajal krassi ja massiga mahtus küll sõitma.
praegu on fl suurim kasutuses olev riist. mahun ka koos
väntajatega tee peale. 
tundub küll, et ehk on ikka mõne sohvri ego nii suur, et
teistega koos teepeale ei mahu.
Vasta

Laste ja vanemate inimeste koha pealt olen t6nniga kahe käega nõus, muidugi eriti laste puhul peaks nende ootamatute suunamuutuste tõttu eriti tähelepanelik olema.
Mis puutub ohutusse külgvahesse, siis just ükspäev mõtlesin Jürilt Raasiku poole sõites sellele, kui nägin märke, et hoia külgvahet 1.5m. Minu loogika ütleb nii, et ohutut külgvahet võiks mõõta nii, et kui jalgrattur sadulas istub, siis näiteks kui tema peanupp on maast 1.5m, siis võiks ohutu olla ligi 2m. Seda just põhjusel, et kui ta ümber peaks kukkuma, siis kukub ta tühjale teele, mitte sinna, kust parasjagu 7-8 telge üle lähevad.
Kui ma kunagi tatina isaga kaasas käisin Zil-i ja Maz-iga sõitmas, siis juba tema ütles, et jalgratturist tuleb alati mööduda võimalikult kaugelt. Ning see põhimõte on mul siiamaani- ma ei riski sellega, et õhukeeris väntaja kummuli tõmbab ning ma ei sõida ka nii mööda, et vaatad peeglist, kas pääses. Kui vahe peaks jääma alla meetri, siis ma isegi ei ürita. Muuseas, arvan ka seda, et laste ja vanuritega on nende väikse kiiruse tõttu asi lihtsam, need sardellid on need, kellest möödasõit veidi keerulisem on, sest nad sõidavad veidi kiiremini, kuid siiski mitte piisavalt kiiresti. Paistab, et pole piisavalt trenni teinud, et jalgu jäävad Big Grin
Pigem võtan ikkagi kergelt ropendades hoo maha ja ootan, kui ohutult mööda saan. Ning eriti ohutu oleks teiselt pool tee servas ning võimalusel üritan ka nii mööduda. Muuseas, ka väikeste lastega emad-isad, kes tee ääres jalutavad, käivad minu jaoks samasse kategooriasse, õigemini võiks öelda, et neist ma üritan veel kaugemalt mööduda, sest laste jaoks võib suur auto lausa hirmutav olla. Ning vahel satub isegi nii, et selle peale tuleb jalutajal käsi kõrgele püsti- no mis sa veel oskad tahta, omal ka kohe põike kõrgemal ja naeratus näos Smile

Meenub enda lapsepõlvest- ma pakun, et ma olin umbes 6-ne, kui mulle tuli vastu laiu paneele vedav veokas. Mäletan seda jube hästi, et ma ronisin konkreetselt kraavi ja katsin kõrvad kisades kätega, sest kuna paneelid olid kõvasti üle serva, oli mul selline tunne, et need kukuvad kohe mulle peale.
Vasta

(14-08-2020, 08:20 AM)v6sa Kirjutas:  Laiskus. Hakka nüüd iga seitsme kilomeetri tagant (üsna lühikesed on kergliiklusteede jupid meil) teed vahetama, seal veel sügav kraav ka vahel. Pealegi lähevad nii paigast nii pulss, rütm kui parasjagu paikasätitud pleilist.

Kuna tuleb iseennast MAMIL kategooriasse lahterdada, siis tunnustus humoorika ja tabava kirjelduse eest! Püüan ketivenitaja vaadet selgitada, sest kuigi mul endal maanteeratast ei ole, aga kosmosetehnoloogiat täis maastikuratas, mis on nii 10x winterbeateri auto hinnaga on täiesti olemas. Kergliiklustee 7km lühikesed jupid ei ole probleem, kraavist saab diagonaalis enamasti läbi sõita. Peamine segaja on ristuvad teed, äärekivid ja äravajunud asfalt tee all ristuvate truubitorude juures, mis ratta hüplema paneb. Ja veelkord, sõidan maastikurattaga, mis tähendab, et maanteratta puhul see veel võimendub. Kui nüüd trenni tegemisest räägime, siis iga sõidu puhul on olemas plaan pulsi (ehk jälgitakse mitte pulssi vaid võimsusandurit jooksva 3sek keskmise võimsuse kohta) ja rütmi (intervallitreening, lõigutreening, kiirendused püsti või istudes jne.) kohta. Playlist ei ole oluline, sõidukiirus ei ole ka oluline. Kui on näiteks plaan teha võimekuse test, siis see tähendab, et tuleb leida sirge ja tasane tee 40min max kiirusega sõidu jaoks. Kui intervall mäetreening, siis tuleb leida võimalikul järsk ja pikk tõus, kus siis 30sek, 1min vms. max jõuga üles lähed ütleme 10x. Kergliiklustee ei rahulda neid tingimusi.

>>>
Pealegi ei tohi kergliiklusteel jalakäijaid ohustada. Uima seal siis mingi 7 km/h, kuigi suudaks suisa 8 välja pressida (lühikest aega küll).
>>>

Täiesti õige, jalakäija on ohtlik ja ettearvamatu ning kiiruste erinevused on liiga suured. Kui vähegi võimalus on, sõidan kergliiklusteel, aga sportlikult liiklev jalgrattur ei sobi sinna. Kiirustest - maastikurattaga rahulik sõidukiirus on 20-25kmh, sportlikumalt 30-35kmh ja lühiajaliselt veel rohkem. Niisama sõites kui trenniplaani ei ole või on lihtsalt vaja kuhugile jõuda, siis on ok, jalakäijatest igatpidi mööda manööverdada ja mitte püüda neid või nende koeri/lapsi eriti ehmatada. Kui on aga plaan, siis on parem sõita sõiduteel. Inimesed lihtsalt ei kujuta ette kui suur on maanteerattaga trenni tegeva sportlase kiirus, kui räägivad, et näed kergliiklustee on ju tühi, miks ta seal ei sõida.

>>>
Pealegi räägitakse igal pool, kuidas meil on võrdõiguslikkus ja jalgrattur on nõrgem pool, keda tuleb kaitsta ja seega ei tohi nad mulle juu otsa sõita.
>>>

Isiklikust kogemusest... jah maanteel sõitmine ei ole riskivaba. Loodan ühiskondlikule kokkuleppele, et keegi mulle tahtlikult otsa ei sõida, teen ennast nähtavaks, sõidan sirgelt ja hoian teeserva lähedusse, olen võimalikult ettearvatav. Pikad bussid ja veoautod tõepoolest lähedalt mööda sõites mõjuvad trajektoorile, aga enamus liiklejaid on viisakad, möödasõidud kiired ja korrektsed. Tõeliselt ohtlik on olnud ainult paar korda, kus vana Lada või Moskvitš karvamütsis/prillides sohvriga suvilasse sõidab ja siis on küll sentimeetrite mäng olnud, et püsti jääda.

>>>
Et tööd tegeval inimesel sellest paha saab ja loodus iga pidurdava-kiirendava krusa käest maksahaagi, neid ei loksuta. Sest neil on õigus nautida loodussõbralikku spordiviisi (olles riietatud täissünteetilisse dressi, söönud enne kuueteistkümnest maailma paigast kokkulennutatud proteiintäissööta ja joonud peale haldjatelt lüpstud nektarist valmistet veegankeegankefiiri, et jaksaks optimaalselt pressida süsinikkiust raamiga kosmosetehnoloogiat (vähemalt hinna järgi) täistuubitud ketivenituspingi pedaale).
>>>

Oleme arvestavad, teeme ennast nähtavaks, ei sega kedagi tahtlikult ja sõidame heade kavatsustega, muu meid ei loksuta. Järgnev kirjeldus on õige, maailm ongi selline, me osaleme selles ja anname enda panuse :-)
Vasta

Ilus selgitus teiselt poolt aeda. Mina tänab. Katsume ära mahtuda.
Vasta

Siin on nüüd mitmed täis- ja osalise tööajaga Smile jalgratturid oma õigusi kaitsmas, küsimus teile:
Kas kõigil on tagasivaatepeeglid ja kas te kasutate neid ka?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(14-08-2020, 16:13 PM)Marko Kirjutas:  Siin on nüüd mitmed täis- ja osalise tööajaga Smile jalgratturid oma õigusi kaitsmas, küsimus teile:
Kas kõigil on tagasivaatepeeglid ja kas te kasutate neid ka?

Ei ole, ei tule ning selle pärast sõidan valel pool teed, et näha millise näoga vend mulle vastu sõidab.
Pole vilkureid ega helkurvesti.

Kindlasti on minusuguseid veel.
Mõned neist on omale paar saunaõlle padrunit sisse laadinud.

Kuna jalgratta sõiduks pole vaja luhilube ega kehtivat tervisetõendit siis autoroolis olles suhtun jalgratturitesse kui potensiaalsesse ettekeerajasse ja jätan vaba ruumi, et vändakeerutaja saaks vabalt oma teed sõita.

Samasugust vaba ruumi jätan ka siis kui teeääres on auto peatunud, kunagi ei tea, mis toiminguid nad seal teevad.
Ehk avaneb uks või jookseb kellegi ihuvili autovarjust teepeale.



Tallinnas liigeldes on mul kombeks jätta enda ette 2-3 autojagu pikivahet mida igasugused närvilised kipuvad ära kasutama sh rekkad ja bussid kes reaalselt sinna vahesse ära ei mahu.
Õnneks seal tihti ei käi ja mujal eestis nii kiiret elutempot ei ole.
Vasta

[quote pid='504656' dateline='1597413281']
tõnn


Tallinnas liigeldes on mul kombeks jätta enda ette 2-3 autojagu pikivahet mida igasugused närvilised kipuvad ära kasutama sh rekkad ja bussid kes reaalselt sinna vahesse ära ei mahu.
Õnneks seal tihti ei käi ja mujal eestis nii kiiret elutempot ei ole.
[/quote]

Iseenesest tundub see turvaline variant  olema aga linnakiirusel on seda palju. Ja selline vahe tekitab väikese lõõtsa kus pikivahe hoidja peab pidevalt ennast aeglustama, et seda vahet hoida aga tema taga sõitjad krigistavad hambaid. Sujuv liiklusvoog on häiritud kuna paljudel tekkib sportlik huvi see mõtetuna näiv auk täis sõita ja ongi käes olukord kus tegamist küll ühe sõidureaga aga kaks erinevat kiirust.

Tunnistan pattu aga ise surun isegi suurega sellisesse aukku nina vahele. Kui sellisest autost mööda saad siis hakkab liikumine jälle sujuma. 
Kollekriivne mõtlemine. Tee nii ja sõida nii nagu kõik. Kui hakkad ajama suures linnas oma rida siis on paratamatu, et hakkavad ahistama.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Mulle kui Väga Väikese Aruga Karule on see kohale jõudnud, et jalgratturid teevad maanteedel trenni. Sõites vahel ühekaupa ja vahel kambaga (ja mitmekesi kõrvuti). 
Aga mul kerkis selline rumal küsimus üles, et kas näituseks rallimehed või driftijad ka maanteedel trenni võivad teha?
Vasta

loomulikult võivad.
eeskirjade piires.
või siis arvestagu aktsiaostu võimalusega.
Vasta

(14-08-2020, 18:29 PM)olevtoom Kirjutas:  Mulle kui Väga Väikese Aruga Karule on see kohale jõudnud, et jalgratturid teevad maanteedel trenni. Sõites vahel ühekaupa ja vahel kambaga (ja mitmekesi kõrvuti). 
Aga mul kerkis selline rumal küsimus üles, et kas näituseks rallimehed või driftijad ka maanteedel trenni võivad teha?
No just!!! Kõik saavad aru ju kui lapsed ja mammid vänderdavad ratastega, las nad siis olla. Aga vaja on keset teed töllerdada just kileviineritel, kelle 14 barise rõhuga rehvid ei kannata tee äärepoole minna ja kergliiklusteel nad ka sõitma nõus ei ole. See ei jalgratta sõit, vaid spetsiifilise spordivahendiga teistel ees töllerdamine. Kui on kergliiklustee, peaks teel sõitmine olema keelatud.  Ja muide, jalgrattaga kahekesi kõrvuti sõita ei tohi. Ainult siis, kui üks on teisel pool tee ääre valget joont. Aga kileviiner võib seal ääres ju 1mm kivi otsas rehvid ära lõhkuda ja äärde ei lähe. Edaspidi tuleks hakata iluvõimlemist ja märkilaskmist ka keset maanteed tegema, üks sport puha ju.
Vasta

täitsa huvitav oleks teada, kui mitmest kileviinerist, mamilist või niisama jalgratturist te igapäevaselt möödute?
kui mitu korda peate gaasijalga kergitama nende pärast?
ja kui palju oma üliväärtuslikust ajast kaotate?

äkki tasuks ego seest pisut õhku välja lasta ja mahuks paremini liiklema?
Vasta

Üks meiekandi mees driftis Aseri tanklast välja maanteele.
Tulemuseks 3 sõpra laibaks ja ise Viru Vanglasse.
Vasta

Vaesekesed.
Nutke patja, kui peaksite sinna maale sattuma  Big Grin

Vasta

Minul pole maanteel ratturite vasvastu midagi,seni kuni nad ei sõida kõrvuti,haarates enda alla terve suunavööndi.Üksiult sõitvale ratturile lähenedes alati jätan suurema külgvahe (muidugi ka neile kes kõrvuti sõidavad)kuid kõrvuti sõitjad ongi need kes selle liikluse maanteel pea seisma korraks panevad ja see ajab sita keema küll.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

Räägite siin takistusest möödasõidul õigelt poolt põigates Big Grin
Sõidutee äärest 0,5 m parklas seisev liiklusvahend. Sellest parklast mööduvad sõidukid üksteisele vastu. Kes kaldub vastassuunda? Muidugi see sõiduvahend mis möödub parklas seisvast sõidukist Big Grin Seisev sõiduk on "suurem oht" kui vastutulev sõiduk Big Grin
Vasta

Nägin sellist "mõistusevastast" manöövrit täna. Läks suur traktor, millel oli suur vaaluti(vist) järgi ja pidas kinni teeäärses bussi taskus ja lasi enda taha kogunenud 10-15 autot mööda ja jätkas pärast sõitu. Sellist vaatepilti ei kohta just tihti.

 Paar päeva varem kohtusin/möödusin maanteel imelikust asjast, kaugelt polnudki väga aru saada, hakkas juba hämarduma ka. Oli üks tegelane üherattaga asja otsas püsti ja uhas minna, silma järgi 20-30km/h mööda maanteed. Ees ja taga olid tuled põlemas, paremad kui mõnel autol. Natuke harjumatu vaatepilt maapiirkonnas. Ju siis on ohutu, aga ei tundunud nii. Guugeldades võiks olla monoratas. [Pilt: eur-4744441010971-monoratas-kingsong-ks-16s.jpg]
Vasta

Tõsine jama nende jalgratturitega, või oli see viinerite ja sardellidega... Minul, kui jalgrattaga sõitnul üle 50-ne aasta,on selle teema tõttu tekkinud tõsine hirm ja küsimus, kas minul oleks üldse eetiline sõita jalgrattaga mööda Tallinna tänavat Kalevi tänava Konsumisse (muidugi peale kl 10.00)? Ja kui ongi, kas peaksin kulgema mööda kõnniteed või oleks õigem kasutada kiirliiklusmaanteed "Tallinn"? Või kasutavad seda regulaarselt kaasfoorumlased suurte autudega, kes mööda ei pääse? Kas mul on eetiline siirduda Kreutzwaldi tänavalt tööle Lokuta tehnokülla jalgrattal (riietus on neutraalne, casual), veidi esineb vänderdamist, oleneb päevast ja kas olen juba Kalevi tänava Konsumit saanud väisata? Kas ma sellega ei tekita mingisuguseid suuri mitterohelisi jalajälgi, ei põhjusta kellelegi hingelist valu ja materjaalseid kannatusi? Kas ma jalgsi kulgedes tohiks kusagil liigelda? Küsimusi on palju nagu mõleval indiviidil sageli.  Mis oleks üldse lubatud? On ju igasugused trenažöörid, kodus töötamise võimalused, milleks üldse teisi liiklejaid segada?
Olen minagi vahel harva sõitnud autuga, kergliiklusmasin Tojoota Avensis hall mittemetallik, no see tagaluugiga, teate küll, ei tule õige nimi meelde... ja ei midagi. Aga ükskord oli juhus, kui sõitsin korraga Tojootaga ja samal ajal ka jalgrattaga Kalevi tänava Konsumisse, ja siis äkki sain aru kogu situatsiooni traagikast - jalgrattur vänderdas kohutavalt ja tegi ettearvamatuid manöövreid, lisaks tundus, et neid oli rohkem kui üks (kindlasti oli neid vähemalt kaks), samuti tegi Tojoota juht minust (nendest) möödasõidu nii lähedalt, et olin sunnitud Kalevi Konsumist tehtavat ostlemisnimekirja oluliselt korrigeerima... Täiesti absurdne ja masemdav olukord. 
Lisaks tunnistan, et ca 50 aasta jalgrattasõidu jooksul pole ma peaaegu üldse kasutanud ei esi-, ega tagalaternaid, aga olen elus ja ka miilitsatelt pole noomitussõnu kogenud, samas sõber Ilmar sõidab harva ja kord mind väisates ja minu poolt pakutud tundmatu maitsega alkohoolset jooki manustanuna kodu poole liikudes sattus kohe kohalike policewomanite teravdatud tähelepanu alla, kes talle ka sügava noomituse tegid illumineerimata olekus liikumise eest, kuigi tal oli seljas ülikond,mis ei helkinud mitte vähem, kui keskmine juudi jõulupuu...
Muide, see on karma, mis on lubatud kassile, see ei pruugi olla lubatud suvalisele foorumlasele.
Mis ma veel tahtsin kirjutada, mul on kogutud mitutuhat polti ja mutrit, peamiselt nõukogude ajast. Mis Te arvate, kas on mõtet hakata neid üle kontrollima ja kas Vene Föderatsioon, kui Nõukogude Liidu järglane, on kohustatud GOST-ile mittevastavad mutrid tagasi ostma? Või pean ikkagi võtma jalgratta ja viima need Refonda kohalikku kontorisse? Või peaksin kasutama postiteenust, et mitte traumeerida ega segada võimalikke "pärisliiklejaid, kes teenivad oma liiklemisega raha ja arendavad riigi majandust"?
Muide, tean ühte tüüpi, kes sõidab mopeedautoga, mida soovitate teha? Mul on praktiliselt piiramatud võimalused, alates juhile näkku sülitamisest kuni kahjurliikuri hävitamiseni. Võin ka küljelt jalgrattaga sisse sõita või rataste alla viskuda....
Vasta

(14-08-2020, 23:28 PM)kass Kirjutas:  Tõsine jama nende jalgratturitega, või oli see viinerite ja sardellidega... Minul, kui jalgrattaga sõitnul üle 50-ne aasta,on selle teema tõttu tekkinud tõsine hirm ja küsimus, kas minul oleks üldse eetiline sõita jalgrattaga mööda Tallinna tänavat Kalevi tänava Konsumisse (muidugi peale kl 10.00)?  ...
Ksf kassi (jt kodanike) liikumine Konsumisse on täiesti tolereeritav ja klassifitseeritav majandustegevuseks. St et turukott ja pakiraam on kohustuslik element ... Aga igasugu sporditegemine töörahva raha eest ehitet avalikel teedel tuleb keelata, sh ka moto- ja autosport. Teed peavad olema rahva teenistuses, mitte igasugu tilulilutajate ego kasvatamiseks spordi läbi. Las teevad sporti oma raha eest ehitet suletud trassidel, koguge oma ja annetajate raha, ärge rahva ega riigi raha selleks tarbige.
Vasta

(15-08-2020, 00:00 AM)honkomees Kirjutas:  Ksf kassi (jt kodanike) liikumine Konsumisse on täiesti tolereeritav ja klassifitseeritav majandustegevuseks. St et turukott ja pakiraam on kohustuslik element ... 

Brobleem ongi selles, et ei ole ei voskut ega pakiraami, porilaudu ega helkureid. Ja osteldud kauba konsumeerin kohapeal, kartes taara purunemist tagasiteel, sellest foobiast olen jua kirjutanud teemas "kergjoobnud jalgrattur kergliiklusteel ehk  saunaõlled ja ja jalgrattasport". Aga veidi julgustust ma eelnevast postitusest siiski sain, mina tänan, homme on jälle päev. pood lahti ja taarat on ka viia!  Cool
Vasta

Ma arvan hr.Kass,et kui te need poldid omnivaga ära saadaksite,siis jummal teab millal ja missugustena need sinna refondasse jõuaksid........

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 14 külali(st)ne