[Peeter2]

Olen endiselt sellel arvamusel. Kui 87kmh liikuvale autole tekib saba taha, siis ei ole selles süüdi eessõitja, vaid need sabatajad ise.

Ehk jah, ka minu tõmbas käima ignorantsus, mitte see õnnetu 3 km/h.

Veel kord küsin, mis ma siis tegema peaks, mis kiirusega sõitma peaks, et sa rahul oleks? Nimeta seda ignorantsuseks kui tahad aga mina ei näe misasja ma peaks teisiti tegema.
Julgeks arvata, et viimase poole aasta jooksul on järgi jõudnud paar tühja metsakat (jäid jälle maha kui 70 ala vähe kiiremini läbisin ja siis järgi enam ei tulnud) ja üks suur reisibuss, mis kimas mööda. Sõidukad, pajebenn, saavad ise hakkama. Sabasid taga ei ole täheldanud.

Tsiteerides klassikuid: Sõida, aga ära mölise.

Mind ei häiri mitte kiirus. Vaid suhtumine: mina sõidan, nagu tahan ja mul on teistest pohlad. Kiirus, paiknemine, parkimine - neid asju on palju, mis sujuvast liiklusest teevad kaunis ebameeldiva võitluse.

Ärge minu järgi käige, aga mulle on hakanud tunduma, et kuniks kiirus püsib kahekohalise numbriga väljendatavana, ei huvita see väga kedagi. Mis sobib suurepäraselt. Põhitrassid on avarad ja siledad, kõrvalteedel ei peagi kohalikke olusid mittetundvad nii kiiresti lendama. Autod on meil head ja turvalised ning kui neid pruukida vähegi mõistusega, siis tõenäosus mingi jamaga hakkama saada on väiksem, kui võimalus sõita liigse kiiruse tõttu kitsel jalad alt.

Muide, need +5-7 km/h pikendavad peatumisteekonda heades oludes kaks, halbades kakskümmend autopikkust. On, mille üle mõelda pimelendu tehes...

Veel kord küsin, konkreetselt mida ma peaks teisiti tegema. Mul sama mõte, sõida, aga ära mölise. Mina ei mölisegi vaid sõidan. Mölisejaid siin jagub...