[Aare R.]

Ma arvan et emotsioone tekitas see lause enne: 

---

Ja mind ennast sügavalt ei koti, kuidas tõmblejad minust mööda saavad või kas minu järgi koguneb saba või mitte. 

 Siis ilmselt tekkis paljudel ette pilt maanteel uimerdavast autost kel poolekilomeetrine saba järel.
Aga kui ikkagi kolonne ei teki siis pole häda midagi.

Tegelikkuses nii ongi ja kui sa, Peeter, ütlesid, et sabasid väga ei ole täheldanud, siis on tõesti kõik korras. 90ga sõites tegelikult ei saakski sabasid tekkida. Kindlasti oleks see arutelu siin palju tulisem, kui sa oleks öelnud, et sõidan, kuidas tahan ja ei koti  Kuid nagu minagi enne ütlesin, et kui ma suurega sõidangi reaalselt 90ga (nii kepsu kui ka kella järgi), siis ka EI TOHIKS keegi järgi väga jõuda, kuid ikkagi jõuavad järgi ja taha jäävad sõitma väga vähesed, eelkõige need, kellel mingi aja pärast kuskile keerata on vaja, õigemini mõned neist. Selle koha pealt käitun ka mina tegelikult samamoodi, et lasen omas tempos- ma ei saa ju iga möödasõitja pärast hoogu maha võtta. Ainuke, mida ma tagasõitjale teen, on möödasõiduvõimaluse tekkides parema suuna näitamine, mille kohta peab ütlema, et järjest rohkem ka tänatakse selle eest.

Need tühjad metsakad, mis sulle järgi jõudsid, 70 alas maha jäid ja siis enam järgi ei tulnud- mina see siis kindlasti polnud