[indreksirk]

seda ma silmas pidasingi.keegi ju ei tea,millisest teeotsast ma trassile keerasin

Selgitan veelkord. 

Kui ema otsustab, et lapsed peavad minema õhtul magama kell 22.00, siis on ta kehtestanud sellise korra. Kui aga ema ütleb seda vaid ühele lapsele, kuid teisele mitte, siis teine laps ei tea, et ema on sellise korra kehtestanud. Kord on siiski olemas ja täiesti seaduslik. Asjaolu, et keegi asjaosalistest mingitel põhjustel ei tea vastava korra kehtestamisest, ei tähenda seda, et korda ei ole või et see teiste jaoks ei kehtiks. 

Ärge ajage segamini karistusõigusest tuttavat "mitte keegi ei pea tõendama oma süütust" ning loomuõigusega kaasnevat õiglustunnet, et kuidas ma saan vastutada millegi eest, mida ma ei teadnud. 

Arutelu sai alguse sellest, milline on liiklusmärgi kehtivusala. Mitte sellest, kas ma saan karistada või kuidas ma peaksin juhinduma liiklusmärgist, mida ma kunagi näinud ei ole. Samuti ei olnud arutelu selle üle, et ma küll nägin liiklusmärki, aga valetan, et ma ei ole üldse seda teed kaudu sõitnud. Igasuguse väitluse aluseks on ausus faktide osas. 

Eesti on mulle teadaolevalt ainuke riik, kus kehtib veel põhimõte, et asulavälisel teel ristmik ei lõpeta kiirusepiirangu märgi mõjupiirkonda. See on ka vastuolus nii Genfi 1949. aasta kui Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga. Seni tuuakse põhjenduseks, et ligi kolmekümne konventsiooni liikmesriigiks oldud aasta jooksul ei ole suudetud asulavälistel teedel kõiki märke paigaldada. Ja nii vaidlevadki kodanikud ksf" sturmbannführeri väidete alusel riigiga oma kiiruseületamiste pärast. Mõnikord edukalt, mõnikord edutult. Sõltub olukorrast ja valmisolekust painutada oma sõnu. 

Üks põhjus selle ristmiku teema juures on ka Eestimaale omane soov iga ristumine mingi teeotsakesega tembeldada ristmikuks - ka tanklast väljasõidu tee ja hoovist väljasõit. Need siiski ristmikku ei moodusta, kuigi võivad tekitada olukorra, kus teisele poole paigaldatud kiirusepiirangumärk jääb nägemata - näiteks tagasipöördel.