13-04-2021, 18:23 PM
Sooviks jääda ühe eelneva postituse suhtes konstruktiivsele eriarvamusele. Jagan selle Indrek Sirgi postituse mõtted kaheks ning proovin pisut enda arusaamist selgitada.
Esmalt liiklusmärgi ajutisuse ja taustvärvi seosest (rõhuasetus siinkirjutaja poolt):
Teine ja palju põnevam osa on ajutiste märkide kehtivus, mille osas tahaks samuti pisut debateerida.
Läheme ülevalt alla ehk seaduse poolt määruse poole. LS ütleb, et ajutisest märgist tuleb juhinduda siis, kui on vastuolu ajutise ja alalise märgi nõuete vahel. Selge, jätame meelde.
Liiklusmärkide tähenduse määruses ei tehta mõju osas vahet ajutisel ja alalisel märgil ei üldiselt kogu määruse ulatuses ega kitsamalt 4. jaotises, mis käsitleb mh keelumärke. Sellest tulenevalt nende mõju algamise, lõppemise ning muud tingimused on ühesugused, v.a LS toodud juhul. Kui võtta olukord, kus Tallinna piiril on (nt esimese 110 märgiga kohakuti) 30km/h piirangu märk, siis selle märgi mõju kaotab kehtivuse kas märgiga 371, 376 (piirangute lõpp) või ka määruse §9 lg 3 p 4 järgi teise märgiga 351. Nagu eelnevalt öeldud: kuna määrus ei tee vahet ajutisel ja alalisel märgil, siis iga 351 muudab eelneva 351 mõju, kui just tegemist ei ole LS konfliktolukorraga. Jah, nõuete vastuolu on kindlasti olemas siis, kui ajutine 30 on posti otsas oleva 110 kõrval ning siis on kehtiv loomulikult 30, kuid kui 110 on selgelt hiljem kui ajutine 30 (selguse mõttes räägime ikka mitmekilomeetrisest vahest), siis määrusega sätestatud märkide tähenduses vasturääkivust ei ole ning ei ole põhjust ka LS vastavat pügalat kohaldada.
Vastupidine lähenemine viib muideks veel hoopis äraspidise tulemuseni. Võtame näiteks olukorra, kus samuti Tallinnast välja sõites on ajutine 30 märk ning mõne kilomeetri pärast ajutine piirangute lõpp, nagu see tööde ajal normaalolukorras ikka on. Nimelt kui võtta tõlgenduseks, et ajutine märk kehtib kuni järgmise ajutise märgini "igavesti", st mõju jääb kogu tee ulatuses muude märkide suhtes ülimuslikuks, siis mõeldes teisaldataval alusel oleva piirangute lõpu märgi peale peab tunnistama kehtetuks ka Tartu mnt-l olevad 110-d ning Anna 70 märgi. Ei LS ega määrus tee piirangute lõpu märgi puhul vahet ajutisel ja alalisel märgil ehk ajutine piirangute lõpp (nt kollane 376) ei lõpeta ainult ajutisi piiranguid, vaid lõpetab kõik kehtivad piirangud, mis oleks aga vastuolus mõne aja pärast tulevate uute 351-dega.
Viimane tõlgendus ei saa mõistlikul eeldusel olla kuidagi seadusandja tahe või mõte. Kuna sätestatud erandite olemasoluta peaks märkide tõlgendamine olema ühetaoline, siis tuleb lugeda õigeks ka lähenemine, et valgel taustal posti otsas olev 351 lõpetab sellest mõnd aega varem olnud ajutise (võib-olla ka kollase) 351 mõju. Kas see liikluskorraluse selguse mõttes ka mõistlik on, ei ole antud juhul loomulikult küsimus, ning tavaliselt nii ka ei tehta.
On ilmselge, et ma ei ole igapäevaselt selles asjas sees, seega võib vabalt juhtuda, et mõni võtmetähtsusega nõue, põhimõte, miks mitte ka kohtulahend on mulle teadmata. Sellegi poolest, akf! Indrek Sirk, olen tänulik, kui võtaksid enda lähenemist pisut täpsemalt põhjendada ja selgitada või ka minu mõtteid ümber lükata. Saaksime kõik targemaks, mina ennekõike.
Esmalt liiklusmärgi ajutisuse ja taustvärvi seosest (rõhuasetus siinkirjutaja poolt):
(12-04-2021, 09:07 AM)indreksirk Kirjutas: Ajutine märk on kas teisaldatava aluse või kollase taustaga - sellisel viisil eristatakse neid alalistest liiklusmärkidestMa leian, et ainuüksi kollasest taustast ei piisa selleks, et olla "ajutine" märk. Siin juba mitu korda tsiteerimist leidnud LS §14 lg 3 sätestab, et ajutine on liiklusmärk, mis on teisaldataval alusel. Liiklusmärkide tähenduse määrus sätestab (nt piirangumärkide korral §8 lg 4, muude liikide korral sarnaselt), et "märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistav keelumärk olla kollase taustaga". Praktikas on pikemaajalistel tee-ehitusobjektidel komme ka kollaste märkide tarvis postid maasse lüüa, kuid LS tähenduses ei ole siis enam tegemist ajutiste märkidega - need ei ole enam teisaldataval alusel, mis sellest, et on kollase taustaga. Võtame näiteks eelmisel aastal Vaida kandis olnud Tartu mnt Tartusse mineva suuna rekonstrueerimise olukorra. Seal oli mitme km ulatuses maasse löödud postide otsas kollane 70km/h piirang ning seda 70-t korrigeeriti lõiguti vajadusel allapoole nt päevasel ajal intensiivsel töölõigul. Kui seal oleks posti otsa oleva kollase 70 kõrvale pandud teisaldataval alusel olev valge taustaga 30, siis oleks LS-st tulenevalt kehtiv ikkagi 30km/h piirang, mis sellest, et 70 märk on kollane. Tõsi, sellisel puhul tuleb ka tunnistada, et märkide paigaldaja on eksinud liiklusmärkide tähenduse määruse vastu, kuid see ei ole märkide kehtivuse arvestuses enam oluline.
Teine ja palju põnevam osa on ajutiste märkide kehtivus, mille osas tahaks samuti pisut debateerida.
(12-04-2021, 09:07 AM)indreksirk Kirjutas: Teoorias on tõesti nii, et kui keegi unustab Tallinna linna piiril ajutise 30 märgi tee äärde, siis piirangut muutva või tühistava ajutise märgi puudumisel kehtib see kuni Tartuni.Siin on esmatähtsad kaks nõuet/tingimust: esiteks juba eelnevalt jutuks olnud LS §14 lg 3 (edaspidi lihtsalt viide LS-ile) ning teisalt liiklusmärkide tähenduse määruse (edaspidi lihtsalt määruse) §9 lg 3, mis sätestab märkide 35 mõjupiirkonna lõppemise, sh 351 ehk kiirusepiirangumärgi.
Läheme ülevalt alla ehk seaduse poolt määruse poole. LS ütleb, et ajutisest märgist tuleb juhinduda siis, kui on vastuolu ajutise ja alalise märgi nõuete vahel. Selge, jätame meelde.
Liiklusmärkide tähenduse määruses ei tehta mõju osas vahet ajutisel ja alalisel märgil ei üldiselt kogu määruse ulatuses ega kitsamalt 4. jaotises, mis käsitleb mh keelumärke. Sellest tulenevalt nende mõju algamise, lõppemise ning muud tingimused on ühesugused, v.a LS toodud juhul. Kui võtta olukord, kus Tallinna piiril on (nt esimese 110 märgiga kohakuti) 30km/h piirangu märk, siis selle märgi mõju kaotab kehtivuse kas märgiga 371, 376 (piirangute lõpp) või ka määruse §9 lg 3 p 4 järgi teise märgiga 351. Nagu eelnevalt öeldud: kuna määrus ei tee vahet ajutisel ja alalisel märgil, siis iga 351 muudab eelneva 351 mõju, kui just tegemist ei ole LS konfliktolukorraga. Jah, nõuete vastuolu on kindlasti olemas siis, kui ajutine 30 on posti otsas oleva 110 kõrval ning siis on kehtiv loomulikult 30, kuid kui 110 on selgelt hiljem kui ajutine 30 (selguse mõttes räägime ikka mitmekilomeetrisest vahest), siis määrusega sätestatud märkide tähenduses vasturääkivust ei ole ning ei ole põhjust ka LS vastavat pügalat kohaldada.
Vastupidine lähenemine viib muideks veel hoopis äraspidise tulemuseni. Võtame näiteks olukorra, kus samuti Tallinnast välja sõites on ajutine 30 märk ning mõne kilomeetri pärast ajutine piirangute lõpp, nagu see tööde ajal normaalolukorras ikka on. Nimelt kui võtta tõlgenduseks, et ajutine märk kehtib kuni järgmise ajutise märgini "igavesti", st mõju jääb kogu tee ulatuses muude märkide suhtes ülimuslikuks, siis mõeldes teisaldataval alusel oleva piirangute lõpu märgi peale peab tunnistama kehtetuks ka Tartu mnt-l olevad 110-d ning Anna 70 märgi. Ei LS ega määrus tee piirangute lõpu märgi puhul vahet ajutisel ja alalisel märgil ehk ajutine piirangute lõpp (nt kollane 376) ei lõpeta ainult ajutisi piiranguid, vaid lõpetab kõik kehtivad piirangud, mis oleks aga vastuolus mõne aja pärast tulevate uute 351-dega.
Viimane tõlgendus ei saa mõistlikul eeldusel olla kuidagi seadusandja tahe või mõte. Kuna sätestatud erandite olemasoluta peaks märkide tõlgendamine olema ühetaoline, siis tuleb lugeda õigeks ka lähenemine, et valgel taustal posti otsas olev 351 lõpetab sellest mõnd aega varem olnud ajutise (võib-olla ka kollase) 351 mõju. Kas see liikluskorraluse selguse mõttes ka mõistlik on, ei ole antud juhul loomulikult küsimus, ning tavaliselt nii ka ei tehta.
On ilmselge, et ma ei ole igapäevaselt selles asjas sees, seega võib vabalt juhtuda, et mõni võtmetähtsusega nõue, põhimõte, miks mitte ka kohtulahend on mulle teadmata. Sellegi poolest, akf! Indrek Sirk, olen tänulik, kui võtaksid enda lähenemist pisut täpsemalt põhjendada ja selgitada või ka minu mõtteid ümber lükata. Saaksime kõik targemaks, mina ennekõike.