13-04-2021, 19:26 PM
Õiguse üldpõhimõtted on justkui selged, aga nende kasutamist tuleb veel harjutada. Ehk tean küll, et kümnese poldi otsa kaheksast mutrit keerata ei saa, kuid üritan seda ikkagi teha.
Kui liiklusseaduses on kirjas, et ajutine märk on ülimuslik alalise märgi ees, siis kehtib see ka liiklusseaduse alusel antud madalamale õigusaktile ehk ministri määrusele. Minister ei pea ega saagi määrusesse kirjutada, et tema on seadusega nõus, seadus kehtib ilma selletagi. Eriti omapärane on muidgi selline tõlgendus, et kui seadus midagi reguleerib, aga ministri määruses ei ole sellest sõnagi kirjas, siis seadus enam ei kehti ning võime ise suvaliselt otsustada, mis meile paremini sobib.
Mina oma vaidlust tekitanud postituses viitasin liiklusseaduse § 14 lõikele 3, mis kõlab:
Ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.
Ja täpselt üks rida allpool viitasin ja panin ka väljavõtte liiklusseaduse § 14 lõikest 4, mis kõlab
Ajutise (kollast värvi) ja alalise teekattemärgise nõuete vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise teekattemärgise nõudest.
Ja ometi jätkame me diskussiooni sellest, et kollase taustaga liiklusmärk ei ole ajutine liiklusmärk. Kogu hea kaasfoorumlase pikk postitus lähtub sellest ebaõigest eeldusest ning kui eeldused on valed, siis ei saa ka järeldused olla õiged.
Ja lõpetuseks uus ja huvitav väide piirangute lõpu märgi kehtivuse kohta. Piirangute lõpu märk tühistab ära eelnevad piirangud, mitte eesolevad piirangud. Kui miski midagi lõpetab, siis ei saa lõpetada seda, mida veel ei ole. Või saab? Aga las teised otsustavad.
Liiklusmärkide määruse § 9 lg 1 p 42 - märk 376 „Piirangute lõpp” lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna.
Mina olen oma viimase sõna öelnud ning palun kõrgestiaustatud AMF vandekohtul langetada otsus. Kui kohus annab veel repliikide kasutamise õiguse diskussiooni pooltele, siis mina enam repliike vahetada ei soovi, vaid olen kõik juba eelnevates positustest ära öelnud. Väited ei muutu kaalukamaks, kui neid mitu korda öelda.
Kui liiklusseaduses on kirjas, et ajutine märk on ülimuslik alalise märgi ees, siis kehtib see ka liiklusseaduse alusel antud madalamale õigusaktile ehk ministri määrusele. Minister ei pea ega saagi määrusesse kirjutada, et tema on seadusega nõus, seadus kehtib ilma selletagi. Eriti omapärane on muidgi selline tõlgendus, et kui seadus midagi reguleerib, aga ministri määruses ei ole sellest sõnagi kirjas, siis seadus enam ei kehti ning võime ise suvaliselt otsustada, mis meile paremini sobib.
Mina oma vaidlust tekitanud postituses viitasin liiklusseaduse § 14 lõikele 3, mis kõlab:
Ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.
Ja täpselt üks rida allpool viitasin ja panin ka väljavõtte liiklusseaduse § 14 lõikest 4, mis kõlab
Ajutise (kollast värvi) ja alalise teekattemärgise nõuete vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise teekattemärgise nõudest.
Ja ometi jätkame me diskussiooni sellest, et kollase taustaga liiklusmärk ei ole ajutine liiklusmärk. Kogu hea kaasfoorumlase pikk postitus lähtub sellest ebaõigest eeldusest ning kui eeldused on valed, siis ei saa ka järeldused olla õiged.
Ja lõpetuseks uus ja huvitav väide piirangute lõpu märgi kehtivuse kohta. Piirangute lõpu märk tühistab ära eelnevad piirangud, mitte eesolevad piirangud. Kui miski midagi lõpetab, siis ei saa lõpetada seda, mida veel ei ole. Või saab? Aga las teised otsustavad.
Liiklusmärkide määruse § 9 lg 1 p 42 - märk 376 „Piirangute lõpp” lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna.
Mina olen oma viimase sõna öelnud ning palun kõrgestiaustatud AMF vandekohtul langetada otsus. Kui kohus annab veel repliikide kasutamise õiguse diskussiooni pooltele, siis mina enam repliike vahetada ei soovi, vaid olen kõik juba eelnevates positustest ära öelnud. Väited ei muutu kaalukamaks, kui neid mitu korda öelda.