[alfredo]

Just tulin Ee-Lv-Lt-Pol-Ger tripilt ja selliseid juhtumeid oli kümneid. 

Kasutaksin juhust ja küsiksin, et kuidas piiriületused olid, kas kontroll oli ja kui kaua aega võtsid? Kui vaktsiinid tehtud, siis probleemi pole?

Kui sihtpunkt on leedus pead samuti täitma nende covidpassi. Transiidi puhul pole vaja. 

Reisule asutades Leedu kohta täit selgust ei saanudki. Reisitargalt lehelt ei leia ühtegi ametlikku linki ega viidet kinnitusega, et transiitreisija ei pea midagi täitma. See on küll eesti keeles sinna kirjutatud, et transiit on kohustusest vaba, aga Leedu kinnitust selle kohta ei leidnudki. Oli küll koht, kus leedukas kirjutas midagi Valgevene ja Vene transiidikoridoridest. Oli see ja nupuke, et Lätist ja Poolast saab riiki siseneda igast piiripunktist. Proovisin telefonis suhelda sel teemal ka välisministeeriumiga, kui reisitargalt lehe omanikuga, aga vastus oli umbes selline, et helistage saatkonda, nemad kirjutatu kohta mingeid kommentaare ei jaga. Mõtlesin siis selle vaese sekretäri peale seal Leedu saatkonnas ja jätsin hea plaani pooleli. Kirjale vastas vm samuti umbes mitme päeva pärast, hea et kuskil kaugel paljaks varastatult ilma dokumentide ja rahata istunud. Meilis tänati mind südamlikult, aga ilma igasuguse sisulise vastuseta.


Nii, kirjutasin eelneva teksti valmis, aga vaatan nüüd, et infot on reistitargalt lehel täiendatud. Enam ei ole must valgel kirjas, et transiit on vaba. Nüüd on ära toodud seesama jutt, mis oli leedu lehel transiitkoridoride kohta.
Seega, Leedust läbi sõites vist ikkagi tuleb täita covid küsimustik?
Aga seda ei saa ausalt ära täita, kuna transiitreisijale pole see küsimustik mõeldud. Selles on nimelt tärniga tähistatud kastike, kuhu tuleks kirjutada oma peatuspaik külastusel. Seda täitmata protsessiga edasi ei saa. Nonsenss, aga nii on. Sedapalju kui maad kuulasin, kirjutavad reisihuvilised aadressiväljadele eksisteerivad, kuid suvalised aadressid. Saavad küsimustiku tehtud. Pole õnneks vaadanud, mis seal maal valetamise eest trahv on kehtestatud.. Ühtepidi mingid räiged piirangud, trahvid, jebinad, teisest küljest aga valeta valeta valeta ja kõik mängivad kaasa.
Ise panin sealt ühe jutiga läbi ja kindluse mõttes palusin Varssavis bensukast ostetud pühakupildil olevat habemega meest, et nagu aitaks või nii. Üks allakäinud moega härra müütas neid, küllaltki pealesuruval moel muideks, kahe zloti eest. Pildil pidi olema autojuhtide kaitsepühak ja kundedelt kaebusi ei pidavat olema. Aga oli vist kasu ka, ametiisikud reisu jooksul kinni ei pidanud. Isegi üks Leedu piirivalvuritest, kes mind ainsa autojuhina tulemas nägi ja hakkas korraks kiiremaid liigutusi tegema, jäi hetkeliselt uimerdama, kui auto ümber helendavat aurat märkas. Kätt ei tõstnud ja hakkas varbaga oma Patroli kummi toksima.

Teel oli ka üks mõistusevastane manööver, kus tuli osaline olla. Enne Poola-Leedu piiri juhtus avarii, gm-ist vaadates mitte väga kaua enne tekkinud. Kampaania "Kõik seisavad". Midagi nagu on künka tagant näha, aga suurt mitte. Osad väiksed autod hakkasid rivist tagasi keerama. Suurendasin navi resolutsiooni ja vaatan, et tõesti. On võimalik punasest joonest mööda sõita, kuigi lõpp oli nibin-nabin selle teeotsa lõpus, mida plaanisin kasutada. Riskisin. Keeran siis tagasi, sõidan kohalike teede peale, kõik läheb järjest kitsamaks, kahel pool viljaväljad. Mõtlen, et keegi nüüd jumala eest vastu ei tuleks, mööda kindlasti ei mahu, kuhugi minna poleks eriti. Siis tuli kuppelmaastik, vihm oli rajale sellised rööpad sisse uhunud, et paha hakkas, keskmine rohukamar käib vastu põhja, tee on kaldu, kord vajud ühele, siis teisele poole. Kõige imelikum oli see, et selle teekese ääres nägin mitmeid korralikke elumaja, mis ka seda rööbasrada pidid igapäevaselt kasutama. Lõpupoole tuli madalik, põhimõtteliselt poriloigu ja mudamülka ristand, samas ka väike tõus. Silitan habemikku habemest, sulgesin silmad ja andsin jõhkralt talda. Nibin-nabin sai läbi. Teeots juba paistab, aga täpselt seal oligi õnnetus juhtunud, seisab poliis ja pääste. Poliis vehib käega, et ära tule, läbipääsu pole. Tagasiminekule oli kindel e-eii ja mis sest niiväga kasu oleks olnud. Lätti sisenemine oli juba kirja pandud ja paar kolm tundi seisakut oleks tähendanud pcr testi aegumist. Mis asjaolud sellega kaasnenud oleks, ei tea, sest üheski piiriületuses ei näinud midagi, mis oleks meenutanud testimispunkti vms.
Mõtlesin, et küsin igaks juhuks, mis värki toimub. Õnnetus iseenestest midagi polnudki, piirikate auto, mis sisemaal varitseb, oli ilmselt lohakalt teele keeranud ja sõidukas sõitis tagant sisse. Mida nad ootasid, või mis takistas neid kahte autot kasvõi ühte ritta tõmbama või sinnasamma teeotsa, ei saanudki aru. Kiirabi oli hädalised juba ära viinud, pildid ehk tehtud. Aga ei tea muidugi, kuidas see protsess neil seal täpsemalt käib. Hetkel liiklus lihtsalt seisis ja mida see tähenda Poolas, piiri lähedal, peaks igaüks mõistma. Küsisin siis, et mis juhtus ja kaua veel läheb ja veits niisama jutustasime - harukordne juhus, kus inimene oskas muud keelt peale kohaliku. Siis küsis juba ise, et kuhu pan läheb, näitan Eesti poole. Hõikas midagi tuletõrjujale, see lükkas piirikate auto ukse kinni ja näitas, et ah, poe kuidagi siit läbi, meil läheb veel vähemalt kaks-kolm tundi, et see tõke siin sõidetavaks muuta. Tänasin inimest südamest vastutuleku eest ja mõtlesin kurbusega ülejäänud sabade peale, mis kahele poole iga hetkega pikemaks venisid. Kõigil on kuhugi kiire, aga nüüd seisa ja seisa. Ilmselt veel tunde, kui poliis liikluse korraldamist kuidagi kohusetundlikumalt ei võtnud.